← Eesti

3-10-1904/74

Obsah (12)§ 2§ 10§ 15§ 3§ 6§ 42§ 16§ 23§ 4§ 12§ 20§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-1904 Haldusasi Fortis Factoring OÜ (endine

) § 2 lg 2, § 3 lg 1 p 7 ja § 12 lg 1 sundvõõrandamist Eesti Vabariigile Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Rõmeda külas suvast Andrekse kinnistust (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriosa nr 1028531, katastritunnus 27301:002:1644, pindala 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; katastritunnus 27301:002:1645, pindala 0,56 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; omanik OÜ General Equity CIS, registrikood 10878424, asukoht Tallinn; kinnistule on seatud hüpoteek OÜ Scanfactoring (registrikood 11662879, asukoht Tallinn) kasuks summas 5000 000 krooni) katastriüksusest 27301:002:1644 ca 1183 m2 suurune osa ja katastriüksusest 27301:002:1645 ca 233 m2 suurune osa vastavalt Valgejõe-Rõmeda teeehitusprojektile. Samuti taotleti sundvõõrandamise käigus sundvõõrandatavalt kinnistuosalt hüpoteegi kustutamist. 2 8. Vabariigi Valitsuse 17.06. 2010 korraldusega nr 254 „Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas asuva kinnisasja osade sundvõõrandamine“ (tl 9-13) otsustati lähtuvalt

§ 2

lg 2, § 3 lg 1 p 7 ja § 12 lg 1 sundvõõrandada Eesti Vabariigile Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Rõmeda külas asuvast OÜ General Equity CIS omandis olevast Andrekse kinnistust (registriosa nr 1028531, kinnistule on seatud hüpoteek OÜ Scanfactoring kasuks summas 5000 000 krooni) katastriüksusest 27301:002:1644 ca 1183 m2 suurune osa ja katastriüksusest 27301:002:1645 ca 233 m2 suurune osa vastavalt Valgejõe-Rõmeda teeehitusprojektile.

  1. 22.07.2010 esitas Scanfactoring OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korralduse nr 254 tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-10-
  2. 06.09.2010 määrusega võttis kohus asja menetlusse ning tunnistas vastustajaks Vabariigi Valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniministri kaudu. 23.07.2010 esitas General Equity CIS OÜ halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korralduse nr 254 tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-10-
  3. 06.09.2010 määrusega võttis kohus asja menetlusse ning tunnistas vastustajaks Vabariigi Valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniministri kaudu. 05.11.2010 kohtumäärusega liitis kohus haldusasjad nr 3-10-1904 ja nr 3-10-1911 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-10-
  4. KAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHAD
  5. Kaebuse esitaja OÜ General Equity CIS tegeleb alates 2004.aastast projektiga „Ökoloogiline innovatsioon trühvlite kui põllumajanduskultuuri kasvatamisel Ida-Euroopas“ (Ecological Innovation of Truffle as a Crop in Eastern Europe“ (edaspidi: Projekt), mis hõlmab trühvlite kasvatamist Andrekse kinnistul (edaspidi Kinnistu). Projekti kavandatavaks kestuseks on 2004-
  6. 07.04.2004 otsustas Ameerika Ühendriikides asuv Maaelu Innovatsiooni Fond (Rural Innovation Fund) (edaspidi: Fond) eraldada Projektile 1 203 250 USA dollarit alljärgnevalt: aastal 2010 – 211 000 USA dollarit; aastal 2011 – 992 250 USA dollarit.
  7. 08.12.2009 teatas Maanteeamet kaebuse esitajale OÜ General Equity CIS, et seoses riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva Viitna möödasõidu lõigu ehitamisega on vaja Kinnistu katastriüksustest tunnustega 27301:002:1644 ja 27301:002:1645 vastavalt ca 1183 m2 suurune ja ca 233 m2 suurune äralõige. Viitna möödasõidu lõigu ehitamise algus on kavandatud
  8. aasta esimesele poolele. Eelnevalt, et Viitna möödasõidu lõigu ehitust saaks alustada, on vaja riigil osta Kinnistu katastriüksustest eelpool nimetatud äralõiked. 09.12.2009 täpsustati kaebuse esitajale möödasõidu projekti ja võimaliku sundvõõrandamisega seonduvat informatsiooni inglise keeles, kuid ei tehtud mingit konkreetset pakkumist. 13.01.2010 toimunud kohtumisel informeeris kaebuse esitaja OÜ General Equity CIS Maanteeameti esindajaid Projektist ja Fondi otsusest toetuse andmise kohta. Pärast e-kirjavahetust Fondiga teatas kaebuse esitaja Maanteeametile 17.02.2010 e-kirjaga, et ta ei ole saanud Fondilt nõusolekut Projekti muutmiseks.
  9. Märtsis 2010 teatas Maanteeamet kaebuse esitajale OÜ General Equity CIS Kinnistu sundvõõrandamise kavatsusest ja et kaebuse esitajal on

§ 10punkti 3 alusel õigus kahe nädala jooksul esitada oma arvamus ja vastuväited.

Ühtlasi paluti kaebuse esitaja seisukohta, kas ta on nõus hinnaga 2832 krooni võõrandama tee ehitamiseks vajalikud äralõiked Kinnistust. Kaebuse esitajale teatati, et tema seisukohta oodatakse kahe nädala jooksul. Kaebuse esitaja taotles ajapikendust kirjale vastamiseks ning 23.04.2010 e-kirjaga edastas kaebuse esitaja Maanteeametile Projekti kirjelduse. Kaebuse esitaja teatas, et Fond ei luba muuta projekti. Kui projekti muudetakse, siis tuleb Fondile esitada uus taotlus toetuse 3 eraldamiseks. Olukorras, kus Eesti ei kvalifitseeru enam abikõlbuliku riigina, on uus taotlus igal juhul määratud ebaõnnestumisele. 04.05.2010 andis kaebuse esitaja Maanteeametile Fondi esindaja kontaktandmed.

  1. Vastuseks Maanteeameti järelepärimisele kinnitas Fondi esindaja 12.05.2010 e-kirjaga, et Projekt on Fondi poolt aktsepteeritud toetuse andmiseks 1,2 mln USA dollari ulatuses ja teatas, et juhul kui Kinnistu või projekti sisu muudetakse, tuleks Kaebuse esitajal esitada Fondile uus taotlus. Isegi mitteolulise muutuse puhul, näiteks kui Kinnistust eraldatakse sundvõõrandamise käigus 233 m2 ja 1184 m2 suurused osad, puudub kaebuse esitajal võimalus saada muudetud Projektile Fondist toetust, sest Eesti näol ei ole enam tegemist abikõlbuliku riigiga.
  2. Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korraldusega nr 254 otsustati sundvõõrandada Eesti Vabariigile Kinnistu katastriüksusest 27301:002:1644 ca 1183 m2 suurune osa ja katastriüksusest 27301:002:1645 ca 233 m2 suurune osa vastavalt Valgejõe- Rõmeda teeehitusprojektile. Kaebuse esitaja OÜ General Equity CIS leiab, et puudub üldine huvi Kinnistu sundvõõrandamiseks. Vastavalt Põhiseaduse (PS) § 32 lõikele 1 on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korralduse nr 254 põhjendustele aitab Viitna möödasõidu teelõigu ehitamine oluliselt kaasa liiklusohutuse paranemisele Tallinna-Narva maantee Viitna lõigul, mistõttu teenib tee vastavusse viimine tänapäeva kõrgendatud ohutusnormidega enamiku ühiskonnaliikmete huve. Tee ehitamise käigus ehitatakse kogujateed, kergliiklusteed ja mahasõidud, mistõttu kaasneb tee ehitusega ka kohalike elanike elukvaliteedi paranemine. Kaaludes üldist huvi kõnealuse teelõigu ehitamiseks ja sundvõõrandatava kinnisasja omaniku huvi (omandi puutumatus, erandkorras omandi võõrandamine õiglase ja kohese hüvitise eest), jõuti järeldusele, et on täidetud

ist tulenevad sundvõõrandamise lubatavuse eeldused. Kaebaja leiab, et liiklusohutuse paranemisele aitab oluliselt kaasa igasuguse tee ehitamine ja igasuguse tee vastavusse viimine tänapäeva kõrgendatud ohutusnormidega teenib enamiku ühiskonnaliikmete huve. Samas ei tähenda kaebuse esitaja arvates eelpool öeldu, et iga tee ehitamisega kaasneb automaatselt ka ülekaalukas üldine huvi PS § 32 lg 1 mõttes, mis igal juhul õigustab tee alla jäävate kinnistute sundvõõrandamist. Erinevate teede ehitamise puhul on tegemist erineva kaalukusega üldiste huvidega ning mõni vähem kaalukas üldine huvi võib taanduda eriti kaaluka erahuvi ees. Kaebuse esitaja rõhutab, et tema Kinnistuga seotud omandiõigus on eriti kaalukas ja kaitsmisväärt aastani 2014 seoses Kinnistul Projekti elluviimisega, millega seoses on kaebuse esitajal õigus nõuda toetuse eraldamist summas 1 203 250 USA dollarit. Nimetatud toetuse saamiseks on ülimalt oluline säilitada Kinnistu terviklikkus ja kasutusotstarve. Isegi väiksema osa Kinnistust sundvõõrandamise korral kaotab Kaebuse esitaja võimaluse vastavat toetust saada ning Kaebuse esitajal tekib olulises ulatuses kahju. 15. Kuigi

§ 15

lg 3 näeb ette sundvõõrandamisega kahjustatud õiguste hüvitamise, võimaldab PS § 32 lg 1 ja

§ 2

lg 1 kinnisasja sundvõõrandada üksnes üldistes huvides ning

§ 3

lg 3 keelab kinnisasja sundvõõrandamist, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma kinnisasja omandamiseta. See tähendab, et kahjude kompenseerimisega

§ 15

lg 3 alusel ei saa ühelgi juhul heastada sundvõõrandamist kaaluka üldise huvi puudumisel või mõne leebema meetme olemasolul.

  1. Tallinna-Narva maanteel alustati uute lõikude ehitamist Lääne-Virumaa piirist Aaspereni
  2. aastal ning tee pidi valmis saama
  3. aastaks, kuid Viitna ümbersõit jäi lõpetamata. 4 Viitna möödasõidu puudumine ei ole seni tekitanud üldistele huvidele olulist kahju ning puudub tungiv vajadus lõpetada ehitus just aastatel 2010-
  4. Arvestades asjaolu, et Kaebuse esitaja on sundvõõrandamise menetluse käigus rõhutanud vajadust kasutada Kinnistut aastani 2014 seoses Projekti elluviimisega, oleks vastustaja pidanud kaaluma, kas esineb kaalukas üldine huvi Viitna möödasõidu ehituse lõpuleviimiseks just aastatel 2010-
  5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vähemalt aastani 2014 ehk nendel aastatel, kui vastavalt Fondi 07.04.2004 otsusele on kaebuse esitajal õigus saada Fondilt toetust summas 1 203 250 USA dollarit ja kohustus Projekt lõpule viia, puudub piisavalt kaalukas üldine huvi Viitna möödasõidu ehitamiseks, mis igal juhul kaaluks üles kaebuse esitaja erahuvi Kinnistu omandiõiguse säilitamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhul ja vähemalt aastatel 2010-2011 puudub PS §-s 32 lg 1 nõutav piisavalt kaalukas üldine huvi Kinnistu osade sundvõõrandamiseks ning korraldus on seetõttu õigusvastane.
  6. Sundvõõrandamine on ebaproportsionaalne. Vastavalt

§-le 3 lg 3, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta, ei ole sundvõõrandamine lubatud.

§ 6

lg 1 sätestab, et kui kinnisasja sundvõõrandamine ei ole otstarbekas, võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasjade sundvõõrandamise sätteid, kui käesolevast paragrahvist või käesoleva seaduse

  1. peatükist ei tulene teisiti. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on kohustatud kaaluma, kas sundvõõrandamise eesmärk on saavutatav leebemate vahenditega, muuhulgas kas eesmärk on saavutatav sundvalduse seadmisega. Vastustaja ei ole kaalunud võimalust kasutada sundvõõrandamise asemel sundvalduse seadmist, mis võiks pehmendada Fondi vastuseisu Projekti muutmise osas.
  2. Kinnistu sundvõõrandamata jätmise korral ei oleks liiklemine kavandataval teel sootuks võimatu. Kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste vahele jääb ca 26 m pikkune ja 30 m laiune riba kavandatava tee ehitamiseks, millest olemasoleva teekatte ala on 12 m lai. Kinnistu osade sundvõõrandamine on suunatud sisuliselt sellele, et laiendada Kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste vahele jääva tee osa 10 m võrra, 30 meetrilt 40 meetrini. Vastustaja ei ole kaalunud võimalust jätta Kinnistu osad aastani 2014 sundvõõrandamata ning Viitna möödasõit Kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste vahale jääva ca 26 m pikkuse lõigu ulatuses aastani 2014 ca 10 m võrra kitsamaks. Kinnistu osade sundvõõrandamine peale aastat 2014 ehk peale Projekti elluviimist ei takistaks aastatel 2010-2011 Viitna möödasõidu ehitamist ülejäänud osas ja Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahade kasutamist. Aastatel 20102011 on võimalik Viitna möödasõit välja ehitada selliselt, et oleks maksimaalselt kasutatud Kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste vahele jääv ala. Peale aastat 2014 ehk Projekti elluviimist võib vastustaja kõnealused Kinnistu osad sundvõõrandada ning maanteed 26 m pikkusel lõigul sundvõõrandatud Kinnistu osade arvel laiendada. Kinnistu osade sundvõõrandamata jätmine aastani 2014 ei takista kuidagi tee ehituseks ettenähtud Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamist, Viitna möödasõidu väljaehitamist ülejäänud osas ja selle kasutuselevõttu (sh sellel liiklemist). Tegemist on ilmselgelt leebema meetmega sundvõõrandamise eesmärgi saavutamiseks, mis ei kahjusta kaebuse esitaja õigusi. Kinnistu osade kasutamise suhtes on kaebajal ülekaalukas huvi vaid aastani 2014, peale seda on ta nõus nende osade võõrandamisega Eesti Vabariigile. Kinnistu isegi väiksema osa sundvõõrandamise korral jääb kaebuse esitaja ilma võimalusest saada Fondist 1 203 250 USA dollari suurust toetust ning algatatud Projekt lõpule viia. Arvestades, et tee on (vähemalt aastani 2014) kasutatav ka olemasoleva laiusega (30 m) isegi uue väljaehitatud Viitna möödasõidu puhul, on kaebuse esitaja õiguste kahjustamine vähemalt aastani 2014 ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes sundvõõrandamise eesmärgiga. Arvestades õiguste kahjustamise ebaproportsionaalsust, ei saa kahjustamist heastada ka kahjude kompenseerimine

§ 15lg 3 alusel.

5 19. Korralduses ei ole ette nähtud Kinnistut koormava hüpoteegi osalist kustutamist. Vastavalt

§-le 11 lg 1 p 4 peab sundvõõrandamise taotlus sisaldama õiguste sisu, mille kustutamist taotletakse ning nende omajate nimesid, elu- või asukohti.

§ 42

sätestab, et pärast sundvõõrandatud kinnisasja kinnistamist sundvõõrandisaaja nimele kustutab kinnistusosakond vastavalt sundvõõrandamise otsusele kinnistusregistri osast kustutamisele kuuluvad piiratud asjaõigused ja märked. Eeltoodust tuleneb, et juba sundvõõrandamise otsusest peab tulenema, millised piiratud asjaõigused ja märked kuuluvad kustutamisele seoses kinnisasja sundvõõrandamisega. Vastustajal puudub pädevus delegeerida antud küsimuse lahendamine teistele haldusorganitele, k.a tegelikule sundvõõrandisaajale. Korralduse punktiga 6 on vastustaja määranud riigipoolseks sundvõõrandisaajaks Maanteeameti, kellel korraldada

is ettenähtud toimingud sundvõõrandamismenetluse läbiviimiseks, sealhulgas korralduse punktis 5 märgitud OÜ Scanfactoring kasuks seatud hüpoteegi kustutamine sundvõõrandatavatelt kinnisasja osadelt. Seega ei sisalda Korraldus otsust Kinnistut koormava hüpoteegi kustutamise või osalise kustutamise osas.

  1. Õigusvastane Korraldus rikub kaebuse esitaja PS §-ga 32 lg 1 kaitstud omandiõigust.
  2. Kaebuse esitaja Scanfactoring OÜ (Praegune ärinimi Fortis Factoring OÜ) leiab samuti, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane eespool punktis 22 toodud põhjustel ja korraldus rikub kaebaja PS §-ga 32 lg 1 kaitstud omandiõigust. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  3. Vastustaja ei nõustu kaebustega ja palub jätta kaebused rahuldamata.
  4. General Equity CIS OÜ on Lääne-Virumaal Kadrina vallas Rõmeda külas asuva Andrekse kinnistu (kinnistu registriosa number 1028531 omanik alates 01.04.
  5. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga (summas 5 000 000 krooni) Scanfactoring OÜ kasuks. Maanteeamet on ette valmistanud suuremahulise tee-ehitusprojekti riigimaantee nr 1 TallinnNarva 28,6 kilomeetri pikkuse Valgejõe-Rõmeda teelõigu (km 50,4 kuni 79,0) ehitamiseks, mis koosneb Liiapeksi-Loobu 20,2 km, Pikasaare-Loobu 5,6 km, Loobu-Rõmeda 8,4 km, riigimaantee nr 17176 Viitna-Koljaku 1,6 km ja Viitna möödasõidu 8,3 km pikkusest lõigust. Viitna möödasõidu ehitus kajastub Lääne-Viru maakonnaplaneeringus (kehtestatud maavanema 29.05.2000 korraldusega nr 134) ja Kadrina valla üldplaneeringus (kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007 määrusega nr 38). Kadrina valla üldplaneering algatati 19.02.2003 määrusega nr.
  6. Planeerimismenetluses viidi läbi järgmised toimingud: Kadrina Vallavolikogu 20.06.2006 otsus nr 96 „Kadrina valla üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine“; Kadrina Vallavalitsuse 21.06.2006 korraldus nr 224 „Kadrina valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine ja avalike arutelude läbiviimine“. Vastav teade avaldati ajalehes Virumaa Teataja 22.06.2006 ja 13.09.
  7. (Kadrina valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste kohta); Kadrina Vallavalitsuse 29.11.2006 korraldus nr 410 „Kadrina valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine ja avaliku arutelu läbiviimine“, millega vallavalitsus andis korralduse panna üldplaneering avalikkusele tutvumiseks välja ajavahemikul 11.12.2006 kuni 08.01.2007; Kadrina valla üldplaneering kehtestati 31.01.2007 määrusega nr
  8. Kadrina valla teatel ei kajastu protokollides, et Andrekse kinnistu omanikud oleksid esitanud ettepanekuid, vastuväiteid. Seega on kõnealusel teelõigu ehitus kavandatud ligi 10 aastat enne kaebaja poolt Andrekse kinnistu omandamist. Teadaolevalt on planeeringud avalikud ning igaühel on õigus kehtestatud planeeringutega tutvuda. 6
  9. Maanteeameti peadirektor kinnitas 19.02.2009 käskkirjaga nr 41 Valgejõe-Rõmeda lõigu tee-ehitusprojekti, mille kohaselt on eeldatav ehituse periood 2010 kuni
  10. Teeehitusprojekti eesmärgiks on tõsta Valgejõe ja Rõmeda vahelistes maanteelõikudes liiklusohutuse taset ja sõidumugavust, ehitada uus kergliiklustee ning ehitada uus 8,3 km pikkune Viitna möödasõit I klassi maanteeks. Seega on tee-ehitusprojekt kinnitatud ja teeehitus kavandatud varem, kui kaebaja Andrekse kinnistu omandas.
  11. Teeprojekti koostamise käigus kooskõlastati tehnilised lahendused piirinaabrite ja maaomanikega, keda teavitati kinnistutest äralõigete tegemise vajadusest ning ehituse käigus toimuvatest teetöödest. 09.01 ja 10.01.2006 toimusid Kadrina ja Kuusalu vallas keskkonnamõjude hindamise programmi avalikud arutelud, 01.12.2006 keskkonnamõjude hindamise aruande avalik arutelu ning 07.06.2006 viidi läbi teeprojekti avalik arutelu, kus Maanteeamet tutvustas teeprojekti, projekti eesmärke, keskkonna parandamise erinevaid meetmeid ning kuulati maaomanike ja kohalike omavalitsusüksuste esindajate ettepanekuid.
  12. 20.04.2009 käskkirjaga nr 108 andis Maanteeameti peadirektor ametnikele volituse maaomanikega läbirääkimiste pidamiseks riigimaanteede hoiuks (kõnealusel teeprojekti elluviimiseks) vajalike maaüksuste omandamiseks ja vastavate tehingute tegemiseks. Maaomanikega peeti läbirääkimisi 2009 juulist kuni 2010 märtsini. Omanikele esitatud pakkumuste tegemisel lähtus Maanteeamet Arco Vara Kinnisvarabüroo koostatud eksperthinnangust kinnisasja hariliku väärtuse määramiseks. Teeprojekti realiseerimiseks tuleb riigil omandada äralõikeid 29 eraõiguslike isikute omandis olevast kinnistust. Läbirääkimiste käigus jõuti kokkuleppele 28 kinnistu omanikega, st ainsana ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda Andrekse kinnistu omaniku ja hüpoteegipidajaga.
  13. Kaebaja General Equity CIS OÜ on Maanteeametit teavitanud, et on koostanud projekti trühvlite kasvatamiseks Andrekse kinnistul ning taotlenud projekti realiseerimiseks finantseerimist Ameerika Ühendriikides asuvalt fondilt Maaelu Innovatsiooni Fond (Rural Innovation Fund). Kaebaja sõnul ei tohi projekti tingimuste kohaselt toimuda muudatusi kinnistu suuruses ega muutuda kinnistu omanik. Ühtlasi pidi kaebaja selgitama välja fondi poolt rahastatava projekti tingimuste muutmise võimalused. 17.02.2010 teavitas kaebaja, et ei ole saanud Fondilt nõusolekut projekti muutmiseks. 18.03.2010 edastas kaebaja Maanteeametile e-kirja, mille kohaselt soovis kaebaja Andrekse kinnistu äralõigete eest kompensatsiooni 5 000 000 krooni (kahju tekkimine kaebajale). Kaebaja ei esitanud selles etapis Maanteeametile nimetatud kahjusumma põhistamiseks ühtegi tõendit, samuti, vaatamata Maanteeameti korduvatele päringutele, ei ole kaebaja esitanud andmeid projekti ja Fondi kohta: rahastamisotsus, Fondi poolt kinnitatud või Fondi ja kaebaja vahelises kokkuleppes fikseeritud projektitingimused, Fondi poolt kaebaja vastu esitatud nõuded või esitatavate nõuete alus jne.
  14. 25.03.2010 edastas Maanteeamet kaebajale teate sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta. 23.04.2010 teatas kaebaja e-kirjas Maanteeameti ametnikule Terje Kleemannile, et toetuse andis Fond, kes ei luba projekti kava muuta ning seda tehes peab kaebaja toetust uuesti taotlema. Kaebaja märgib, et Fond andis teada, et uuesti taotlemisel toetust kindlasti ei anta, sest Eesti ei ole enam arengumaa ega toetuskõlblik. Mitte ühtegi tõendit kaebaja oma väidete põhistamiseks kirjaga ei esitanud.
  15. 04.05.2010 saatis Maanteeameti ametnik Terje Kleemann Fondile (Amit Bhatnagarile) järelepärimise, esitades selles järgmised küsimused: Maanteeamet soovis tõendust Fondi poolt toetuse andmise kohta ja toetuse andmise otsust; toetuse andmise otsuse aasta; projekti elluviimise periood; kinnistust väiksemahulise äralõike tegemise keelu põhjus; fondi andmed. A. Bhatnagari 12.05.2010 vastusest ilmneb, et ta saab kinnitada, et Fond on heaks kiitnud projektile toetuse andmise summas 1,2 miljonit USD, toetus kiideti heaks 2004.aaastal, 7 projekti tähtaeg on 2004 kuni
  16. Kinnistu muutmise või projekti ajakava muutmisel peab Fond nõudma uue projektitaotluse esitamist koos parandustega. Maanteeameti e-kirjas soovitud dokumente ei esitatud. 30.

§ 15

lg 3 kohaselt peab sundvõõrandisaaja maksma hüvitist isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab.

§ 16

kohaselt viiakse sundvõõrandatud kinnistu (samuti kinnistu osade) suhtes läbi erakorraline hindamine

§ 23

lg 2 järgi on isikutel õigus teatada sundvõõrandamisega tekitatud sellistest kahjudest, mis erakorralise hindamise aktis ei kajastu. 18.03.2010 e-kirjas Maanteeametile märkis kaebaja, et soovib Andrekse kinnistu osade äralõigete võõrandamise eest hüvitist summas 5 000 000 krooni. Kaebaja ei osundanud ühelegi dokumentaalsele tõendile ega põhistanud kompensatsiooninõuet. 16.09.2010 esitas kaebaja esindaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, mille kohaselt põhjustab kinnistu sundvõõrandamine kaebajale kahju 1 203 250 USD (korralduse andmise päeva seisuga 15 267 798.60 krooni). Kaebaja kahju seisneb selles, et kaebajal on Fondi 07.04.2010 otsusest tulenevalt õigus saada toetust summas 1 203 250 USD ning kohustus projekt lõpuni viia. Isegi väiksema kinnistu osa sundvõõrandamise korral jäävat kaebaja ilma võimalusest toetust saada ning algatatud projekt lõpuni viia. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ega vastustajale, samuti Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kokkuleppemenetluses ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Fond on kaebajale nimetatud summa projekti elluviimiseks eraldanud või kaebaja ja Fond on sõlminud kokkuleppe, millest tuleneb Fondi kohustus vastava summa eraldamiseks ning kaebajal on tõepoolest õigus sellist summat Fondilt nõuda. Kaebaja ei ole esitanud viidatud Fondi 07.04.2004 otsust, mis võimaldaks veenduda toetuse andmise faktis (st, kas toetuse summa on kaebajale üle kantud), kaebaja kohustustes projekti elluviimisel ning kaebaja suhtes rakendatavates võimalikes sanktsioonides (rikkumised, mille esinemisel võib Fond kaebaja vastu nõudeid esitada vms).

  1. Vastustaja valduses olevatest materjalidest ja kaebaja esindaja antud suulistest selgitustest nähtuvalt ei ole kaebaja asunud projekti realiseerimiseks vajalikke tegevusi sooritama. Andrekse kinnistul lasub raiesmik, teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud ka vallale ühtegi taotlust tulenevalt projekti elluviimiseks vajalike tegevuste sooritamiseks (planeeringute algatamine, kooskõlastused, load ehitiste püstitamiseks jms). Kaebaja esindaja on kokkuleppemenetluses suuliselt väitnud, et Inglismaal valmistatakse seente kasvatamiseks puid ette, kuid väiteid põhistatud ei ole. Käesolevaks ajaks on Fondi väidetava 07.04.2004 otsuse tegemist möödunud kuus ja pool aastat. Kuna vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja asunud seniajani projekti tegevusi kinnistul ellu viima, on küsitav, miks kaebaja asus seda kavandama (ka praegu ei ole kinnistul trühvelseente kasvatamiseks vajalikke bioloogilisi kooslusi, samuti ei ole rajatud projekti elluviimiseks vajalikke ehitisi jmt) just siis, kui Maanteeamet alustas sundvõõrandamisele eelnevalt maaomanikega läbirääkimiste pidamist.
  2. Kaebusest ning kaebaja poolt kokkuleppemenetluses esitatud materjalidest ei nähtu kahju tekkimine kaebajale. Võlaõigusseaduse § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, 8 mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kaebaja ei ole määratlenud, milles seisneb tema poolt kirjeldatud varaline kahju. Ei selgu, kas tegemist on otsese varalise kahjuga, st kas Fond on andnud kaebajale toetust ning tulenevalt Fondi poolt määratud ja kaebajale siduvate projekti tingimuste rikkumise tõttu on Fondil õigus kaebaja vastu nõue esitada. Hüpoteetiliselt, kui see nii ka oleks, ei selgu, kas kaebaja peab tagastama toetuse 100% ulatuses. Isegi kui kaebaja seda tegema peaks, ei anna see alust käsitada rahalist toetust kaebaja vara väärtuse vähenemisena, sest tegemist on kaebajale projekti realiseerimiseks kolmanda isiku poolt antud toetusega, mitte muutuste toimumisega kaebaja enda varade osas. Juhul, kui Fond on kaebajale toetust andnud, millise fakti tõendamatuse tõttu saab ainult järeldada, et toetust tegelikult antud ei ole, tekib kaebajal varaline kahju alles siis, kui Fond kaebajast mittesõltuvate projektitingimuste rikkumise pärast temalt antud toetuse tagasi nõuab või muid sanktsioone rakendab. Seda aga kaebaja menetluses väitnud ei ole. Kuna kaebaja kirjutab ka ise, et Fondi 07.04.2004 otsuse alusel on temal õigus nõuda toetuse eraldamist, järeldub siit, et kaebajale ei ole toetust eraldatud ja ta ei ole seda nõudma asunud. Kaebajale ei ole tekkinud ka saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõttes, sest dokumentaalsetest tõenditest ega kaebaja enda seletustest ei nähtu, et kaebaja oleks teinud ettevalmistusi, mille tõttu oleks kaebaja kasu saanud, kuid nüüd jääb sundvõõrandamise otsuse tegemise pärast sellest ilma.
  3. 07.04.2004 Fondi toetuse tunnistusest ilmneb, et toetus ei tohi ületada 50% projekti kogumaksumusest, seega peab kaebaja kasutama vähemalt 1 203 250 USD mahus kaasfinantseeringut. Kaebaja ei ole väitnud ega esitanud ühtegi tõendit omapoolsete investeeringute tegemise kohta.
  4. Kaebaja omandas Andrekse kinnistu 01.04.
  5. Kaebaja väidete kohaselt tegi Fond otsuse, mille kohaselt on kaebajal õigus toetust saada 07.04.
  6. Seega tegi Fond otsuse viis aastat varem, kui kaebaja omandas kinnistu, mille pindala ning omaniku muutmisel jäävat kaebaja toetusest ilma. Vastustajale jääb arusaamatuks, et kui Fond andis toetuse tunnistuse 07.04.2004 nimeliselt kaebajale ning kaebaja omandas Andrekse kinnistu 01.04.2009, siis kuidas sai Fond siduda projekti elluviimist tingimata Andrekse kinnistuga. Eelnenu valguses on kummaline, miks kaebaja ei või projekti ellu viia mõnel teisel kinnistul ning samuti on arusaamatu seos kaebaja toetuse nõudmise õiguse ning Andrekse kinnistu omaniku muutuse ning kinnistu pindala muutuse keelu vahel. Ka ei kinnita esitatud dokumendid ja antud selgitused, et kaebaja oleks kinnistu omandanud projekti elluviimise eesmärgil ning temal puudus võimalus omandada projekti realiseerimiseks sobiv kinnistu mujal Eestis.
  7. Kui kaebaja oli juba 2004.aasta aprillis teadlik Fondi poolt määratud ja temale siduvatest tingimustest, on kummaline, miks kaebaja ei viinud kinnistu omandamisele eelnevalt end kurssi käesolevas vastuses nimetatud planeeringutega. Kavandades kaebaja jaoks olulist projekti, oleks tavapärase hoolsuskohustusega kooskõlas end kurssi viia projekti elluviimiseks omandatava kinnistu ja sellega seonduvate planeeringutega.
  8. Vastustaja märgib, et kaebaja esitatud sertifikaadil, toetuse tunnistusel, projekti lühiajalool ja projekti väljavõttel ei ole koostaja nime ega allkirja, mis võimaldaksid veenduda, kes on nimetatud dokumendid koostanud. Kaebaja esindaja esitas 16.09.2010 kirja lisas projekti eelarve, millel puudub kinnitaja ja kinnitamise kuupäev. Arusaamatuks jääb, kas tegemist on nö töödokumendiga või kasutatakse seda projekti realiseerimisel nö ametliku dokumendina.
  9. Kokkuvõtvalt, vastustaja asub seisukohale, et kaebajale ei ole Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korralduse nr 254 tõttu kahju tekkinud. 9
  10. Käesoleval juhul esinesid Andrekse kinnistu osalise sundvõõrandamise lubatavuse eeldused. Vastavalt

§ 3

lg 3¹ tuleb enne sundvõõrandamismenetluse alustamist välja selgitada kinnistu omaniku nõusolek või selle puudumine kinnisasja võõrandamiseks tsiviilõigusliku lepingu alusel. Maanteeamet ja kaebaja on kokkuleppe saavutamise võimaluste selgitamiseks kohtunud, kuid kaebaja ei nõustunud tee-ehituseks vajalikke Andrekse kinnistu osi võõrandama.

§ 2

lg 1 kohaselt on kinnisasja sundvõõrandamine lubatav omaniku nõusoleku puudumisel kinnisasja võõrandamiseks üldise huvi olemasolul ning õiglase ja kohese hüvitamise eest.

§ 3

lg 1 p 7 alusel võib kinnisasja üldistes huvides sundvõõrandada avalikult kasutatava tee ehitamiseks või omandamiseks.

  1. Kaebaja hinnangul on teede ehitamine ja rekonstrueerimine suunatud avalike huvide teenimisele nagunii, kuid seejuures tuleb iga konkreetse kaasuse puhul kaaluda, kas teeprojekti elluviimise tulemusel suurenev liiklusohutus kaalub üles just konkreetse riigi poolt omandamist vajava kinnistu omaniku erahuvid. Huvide kaalumine on sundvõõrandamise puhul kahtlemata oluline ja seda on Vabariigi Valitsust korraldust andes ka teinud. Kõnealusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja poolt kinnistut omandades kehtisid planeeringud, millelt nähtus Viitna möödasõidu rajamine ning kaebaja on tema poolt osundatud Fondi kaasfinantseerimisel elluviidava projekti realiseerimise suunas hakanud samme astuma alles siis, kui Maanteeamet oli alustanud temaga läbirääkimiste pidamist kinnistuosade omandamiseks.
  2. Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitamisprojekti realiseeritakse osaliselt Euroopa Liidu struktuurifondide poolse rahastamise toel, mistõttu rakenduvad Eesti riigile projekti elluviimiseks kindlad tähtajad, mille rikkumisel tuleb EV-l struktuuritoetus tagasi maksta. Vabariigi Valitsuse 06.03.2008 korraldusega nr 126 „Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ on kinnitatud transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava põhinimekiri ja lisanimekiri. Põhinimekirjas on kinnitatud projekt „E20 Tallinna-Narva maantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus“ maksimaalse toetuse määraga 85% abikõlblikest kuludest eeldatava rakendamisajaga 2009 I poolaasta kuni 2011 II poolaasta. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2009 käskkirja nr 231 „Maanteeameti toetuse taotluse, mis käsitleb Euroopa Ühtekuuluvusfondist abi andmist projektile „E20 Tallinna-Narva maantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus ja remont“, rahuldamine“ p 2.2 kohaselt moodustab Ühtekuuluvusfondist (ÜF) antava abi määr 85% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Käskkirja p 2.6 kohaselt on projektiga seotud kulutused abikõlblikud alates 01.02.2009 kuni 31.12.
  3. Käskkirja hilisema muudatuse kohaselt on projekti abikõlblike kulude mahtu vähendatud, kuid ÜF abi määr on sama. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määruse nr 26 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punktile 6 kas toetuse taotluse rahuldamise otsuses, investeeringute kavas, programmis, programmi elluviijaga sõlmitavas halduslepingus või meetme tingimustes sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Määruse § 2 lg 2 järgi võib kulud lugeda abikõlblikeks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kuid hiljemalt 31.12.
  4. EL struktuurifondidest makstavate toetuste puhul tuleb iga eelarveaasta summad ära kasutada sama aasta ja sellele järgneva kahe aasta jooksul. „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 21 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust sihtotstarbeliselt ning kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud; § 23 lg 1 järgi makstakse toetus välja ainult abikõlblike kulude hüvitamiseks, lõike 2 järgi keeldub rakendusüksus mitteabikõlblike kulude väljamaksmisest. Nimetatud 10 seaduse § 26 lg 1 kohaselt nõutakse mitteabikõlblike kulude katmiseks kasutatud toetus selle saajalt tagasi, lõike 7 kohaselt võidakse esitada toetuse tagasinõude otsus ka Eesti riigile. Valgejõe-Rõmeda projekt koosneb mitmetest osadest. Andrekse kinnistu asub Viitna möödasõidu piirkonnas, mis on Valgejõe-Rõmeda projekti üks osa. Viitna möödasõidu projekteerimis- ja ehitusleping on sõlmitud 08.12.2009 (tähtajaga 20 kuud), mille kohaselt valmib uus 8,3-kilomeetrine neljarajaline I klassi nõuetele vastav maanteelõik
  5. aasta sügiseks. Tööde maksumus kokku moodustab 143 miljonit krooni, millest 85% tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Seega, kuna tee ehitamisel kasutatakse väga suures mahus ÜF finantseerimist on ülimalt oluline tagada kulude abikõlblikkus, mis tähendab, et projekt tuleb ellu viia selleks ettenähtud perioodi jooksul ning ei ole võimalik oodata sellega aastani 2014, mil möödub RIF projekti rakendamise aeg.
  6. Vastustaja leiab, et kaaludes ülaltoodut ning arvestades, et Eesti riik viib reaalselt ellu projekti, mille rakendamist finantseeritakse EL vahenditest ning mille puhul esinevad ilmselgelt ülekaalukad üldised huvid (liiklusohutus teenib esmalt kõigi teedel liiklevate isikute huve ning laiemas mõttes ka riigi huve, kuna liiklusõnnetustest tingitud püsivate tervisekahjustuste või surmade arv on kahtlemata ühiskonna jaoks oluliselt „kulukam“ kui head teedeolude tõttu säästetud inimelud) kaebaja kirjeldatud projektiga, mida ei viida isegi reaalselt ellu ja on kaheldav, kas kaebaja hakkab seda üldse realiseerima (kaebaja ei ole oma väiteid põhistanud) ning olukorras, kus kaebajale ei olegi veel toetust tegelikult antud, on selge, et avalikud huvid ületavad ülekaalukalt kaebaja erahuvi kasumi teenimiseks.
  7. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kaalunud leebemaid võimalusi sundvõõrandamise eesmärgi saavutamiseks, sh sundvalduse seadmist.

§ 6

lg 1 kohaselt võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega, kui sundvõõrandamine ei ole otstarbekas. Maanteeamet esitas kaebajale 25.03.2010 teate sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest, millele oli kaebajal õigus esitada kahe nädala jooksul arvamus ja vastuväited. Kaebaja esitas 23.04.2010 vastuse, millega kaebaja ei nõustunud kinnistu osade võõrandamisega Fondi projekti tõttu, kuid ei märkinud, et näeb ette võimaluse seada kinnistule piiratud asjaõigust. Arvestades ka kaebaja esindaja 20.10.2010 e-kirja, millest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus kokkuleppe sõlmimisega (protokolli projektis kajastus Eesti Vabariigi kasuks isikliku kasutusõiguse seadmine) põhjusel, et sellega seonduvad tema jaoks liiga suured riskid suhetes Fondiga on kummalised kaebaja etteheited sundvalduse seadmise kohta. Kuna nii sundvalduse kui sundvõõrandamise puhul on kõnealusel juhul

-s sätestatud üldine huvi samasisuline, jääb kaebaja mõttekäik, nagu sundvõõrandamisel üldise huvi esinemine puuduks, sundvalduse seadmisel aga justkui esineks, arusaamatuks. Ka huvide osakaalud ja kaebaja omandiõiguse teostamise piirangud oleksid ühesugused nii sundvalduse seadmise kui sundvõõrandamise puhul. Kui kaebaja kinnistule oleks ehitatud sundvalduse alusel maantee, poleks tal ikkagi sisulist võimalust kinnisasja osa kasutamiseks, käsutamiseks või valdamiseks (see aga on omandiõiguse sisu). Sundvõõrandamismenetluse raames on toimunud kaks kokkuleppemenetluse koosolekut: 28.09.2010 ja 19.10.2010. Esimesel koosolekul tegi Majandusja kommunikatsiooniministeerium ettepaneku Andrekse kinnistu koormamiseks piiratud asjaõigusega (koormata tee ehitamiseks vajalikud kinnisasja osad tähtajatu ja ühekordse tasu eest isikliku kasutusõigusega Eesti Vabariigi kasuks kinnistu osade igapäevaseks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks kooskõlas teeseaduse §-ga 14, mis võimaldaks riigil tee-ehitusprojekti ellu viia ning säilitada terve kinnistu suhtes kaebaja omandiõiguse kuni Fondi poolt kaasfinantseeritava projekti elluviimise perioodi lõpuni (kuni 2014.a). Tegemist on erandliku lahendusega, mis oli kantud soovist leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. Teisel kokkuleppemenetluse koosolekul, 19.10.2010, teatas kaebaja ja Andrekse kinnistule seatud hüpoteegipidaja esindaja, et ei soovi riigiga kokkuleppeid sõlmida. 20.10.2010 11 saadetud e-kirjas kinnitas kaebaja esindaja kaebaja soovimatust kokkulepet sõlmida. Seega pakkus riik kaebajale võimalust seada kinnistule piiratud asjaõigus ehk sisuliselt viia ellu seda, mida kaebaja kaebuses vastustajale ette heidab (seada kinnistule sundvaldus sundvõõrandamise asemel), mistõttu esineb alus pidada kaebaja käitumist pahatahtlikuks. 43.

§ 42

järgi kustutab kinnistusosakond pärast sundvõõrandatud kinnisasja kinnistamist sundvõõrandisaaja nimele vastavalt sundvõõrandamise otsusele kustutamisele kuuluvad piiratud asjaõigused. Vaidlustatud korralduse punkti 5 kohaselt sundvõõrandatakse Andrekse kinnistust, mis on koormatud kaebaja kasuks seatud hüpoteegiga, 1416 m² suurune osa. Korralduse punktis 6 määrab vastustaja riigipoolseks sundvõõrandisaajaks Maanteeameti, kes korraldab

-s ettenähtud toimingud sundvõõrandamismenetluse läbiviimiseks, sh hüpoteegi kustutamise sundvõõrandatavatelt kinnisasja osadelt.

§ 42

-ga on kookõlas, et hüpoteek kustutakse mitte tervelt kinnistult, vaid ainult sundvõõrandatavalt osadelt ja seda pärast nende osade kinnistamist Eesti Vabariigi omandina. Sundvõõrandamise otsuses on selgelt märgitud, milline piiratud asjaõigus ning mis mahus kuulub kustutamisele. Kuna Maanteeamet võib vastavalt

§ 4

lg 4 olla sundvõõrandisaaja ning Maanteeameti pädevusse kuulub teeseaduse § 25 lg 2 järgi teehoiu korraldamine riigimaanteedel, on Maanteeamet sundvõõrandisaajaks määratud õiguspäraselt. Korraldus vastab

§ 12sätestatud sundvõõrandamise otsusele esitatavatele nõuetele.

Korraldus on õiguspärane ning kooskõlas

-st ning haldusmenetluse seadusest tulenevate haldusaktile esitatavate nõuetega. 44. Kinnistu osade sundvõõrandamine ei riku kaebaja Scanfactoring OÜ õigusi, sest olemasoleva nõude saamine on temale

-s tulenevalt tagatud. Kuna sundvõõrandamisele eelnenud läbirääkimiste käigus ei nõustunud kaebaja hüpoteegi kustutamisega sundvõõrandatavatelt kinnisasja osadelt esitas Maanteeamet 25.03.2010.a kaebajale vastavalt

§ 10lg 3 teate kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta.

Kaebaja esitas 08.04.2010 kinnisasja osade sundvõõrandamise kohta vastuväite, millele Maanteeamet vastas 23.04.2010. Kaebaja 08.04.2010 vastuväitest ei selgu, milles tema õiguste rikkumine seisneb. Kaebaja märgib, et ta ei ole kindel, et hüpoteegiga seotud õigused oleksid kaitstud peale kinnistu sundvõõrandamist. Viru Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilisest kinnistusosast nähtub, et kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek summas 5 000 000 krooni, kuid samas ei ole hüpoteegipidaja avaldanud, millist nõuet ja kui suures summas hüpoteek tagab ega ka seda, kas hüpoteegiga tagatav nõue on olemas (AÕS § 325 lg 4 kohaselt hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu). Arvestades, et sundvõõrandatakse 0,9% Andrekse kinnistu pindalast on äärmiselt kaheldav, et vaidlustatud haldusakt kaebaja õigusi üldse mõjutab.

§ 20

lg 1 näeb ette võimaluse kanda hüpoteek üle mõnele teisele sundvõõrandisaaja omandis olevale kinnisasjale, kui see ei kahjusta hüpoteegipidaja huve. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võivad pooled kokku leppida sundvõõrandatava kinnisasja asendamises teise kinnisasjaga. Kui sundvõõrandisaaja ei nõustu hüpoteegi säilitamise või ülekandmisega, kestab vastavalt

§ 20lg 3 kohaselt hüpoteek edasi sundvõõranditasul.

Seega, olenemata, millist võimalust rakendatakse, on hüpoteegipidaja õigused tagatud.

§ 40

lg 3 kohaselt muutuvad kustutatavate hüpoteekidega tagatud nõuded sissenõutavaks alates § 40 lg 1 sätestatud teate avaldamisest ning seejärel on võlausaldajal õigus pöörata nõue sundvõõranditasule, nõudes nõude tunnustamist kuue kuu jooksul vastava teate avaldamisest. Seega, kui hüpoteek tagab olemasolevat nõuet, on hüpoteegipidaja õigused

-st tulenevalt kaitstud. Juhul, kui hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud enne nõude tekkimist, puudub võlgnik, kelle vastu hüpoteegipidajal oleks nõuet esitada. Vastustaja märgib, et kaebajal Scanfactoring OÜ oli võimalus enne hüpoteegi seadmist Andrekse kinnistule võimalus viia ennast kurssi seda kinnistut puudutavate planeeringutega. 12 Planeerimisprotsess ise on avalik ning kehtestatud planeeringutele on isikutel juurdepääs olemas. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:
  2. Vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 korraldusega nr 254 otsustati sundvõõrandada Eesti Vabariigile Andrekse kinnistu kogupindalaga 15,07 ha katastriüksusest 27301:002:1644 ca 1183 m² suurune osa ja katastriüksusest 27301:002:1645 ca 233 m² suurune osa avalikult kasutatava Tallinn-Narva riigimaantee 8,3 kilomeetri pikkuse Viitna möödasõidu ehitamiseks. Korralduses märgitu kohaselt on kinnisasja osade sundvõõrandamise eesmärgiks omandada maad uue avalikult kasutatava tee ehitamiseks. Tallinn-Narva 28,6 kilomeetri pikkuse Valgejõe-Rõmeda lõigu (50,4-79,0 km) ehitamiseks on Maanteeamet valmistanud ette suuremahuline tee-ehitusprojekti. Projekti eesmärgiks on Valgejõe-Rõmeda vahelistes maanteelõikudes sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine, kergliiklustee ehitamine, samuti uue 8,3 km pikkuse Viitna möödasõidu väljaehitamine I klassi maanteeks. Viitna möödasõidu teelõigu ehitamine aitab oluliselt kaasa liiklusohutuse paranemisele Tallinn-Narva maantee Viitna lõigul, mistõttu teenib tee vastavusse viimine tänapäeva kõrgendatud ohutusnormidega enamiku ühiskonnaliikmete huve. Tee ehitamise käigus ehitatakse kogujateed, kergliiklusteed, mahasõidud, millega kaasneb tee ehitusega kohalike elanike elukvaliteedi paranemine. Korralduse õigusliku alusena on märgitud

§ 2lg 1 ja § 3 lg 1 p 7.

47. PS § 32 lg 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Kinnisasja sundvõõrandamise alused ja kord on sätestatud kinnisasja sundvõõrandamise seaduses.

§ 2

lg 1 kohaselt kinnisasjade sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest.

§ 3

lg 1 p 7 kohaselt võib kinnisasja üldistes huvides sundvõõrandada avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks. Seega on

-st tulenevalt avalikult kasutatava riigimaantee ehitamise näol tegemist üldise huviga, millisel eesmärgil on sundvõõrandamine lubatav.

  1. Kohtule esitatud kaebusest ja Maanteeameti 25.03.2010 kirjast nr 3.2-3/10-00656/002, millega teatati OÜ General Equity CIS juhatuse liikmetele sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest (tl 125 – 126) nähtuvalt on kaebuse esitaja General Equity CIS OÜ ja Maanteeameti esindaja vahel toimunud kohtumine ja e-kirjavahetus eesmärgiga jõuda kokkuleppele äralõigete vabatahtliku võõrandamise tingimustes. 13.01.2010 kohtumisel tutvustati kaebaja esindajatele Valgejõe-Rõmeda ja Viitna möödasõidu projekti. 13.01.2010 kohtumisel informeeris kaebuse esitaja OÜ General Equity CIS Maanteeameti esindajaid sellest, et Andrekse kinnistu osas on koostatud projekt trühvlite kasvatamiseks ja taotletud projekti realiseerimiseks Ameerika fondi rahasid 15 miljoni krooni ulatuses. Lepiti kokku, et OÜ General Equity CIS esindaja teavitab Maanteeametit oma seisukohast veebruarikuu alguses, sealhulgas selgitab välja fondi poolt rahastatava projekti muutmise võimalused. 17.02.2010 e-kirjaga teatas OÜ General Equity CIS Maanteeametile, et ei saanud fondilt nõusolekut projekti muutmiseks. Maanteeameti palvele esitada täpsemad andmed projekti ja fondi kohta OÜ General Equity CIS ei vastanud. OÜ General Equity CIS on 18.03.2010 Maanteeameti töötajale T.Kleemannile saadetud ekirjas märkinud, et aktsepteerib kompensatsiooni summas 5 miljonit EEK, kui nõustutakse 13 väljapääsude rajamisega kaebaja kinnistule ning toetatakse teenuste arengut (toimik nr 3-101911 lk 74). Maanteeameti 25.03.2010 kirjas nr 3.2-3/10-00656/002 OÜ-le General Equity CIS on märgitud, et OÜ General Equity CIS, esitades Maanteeametile Andrekse kinnistu äralõigete võõrandamise tingimusena 5 miljoni krooni suuruse kompensatsiooni maksmise Maanteeameti poolt, ei ole esitanud Maanteeametile ühtegi dokumentaalset tõendit ega põhjendust kahju tekkimise kohta. Samuti ei ole OÜ General Equity CIS informeerinud Maanteeametit, millise fondi rahastamisega on tegemist, millal on rahastamisotsus vastu võetud, milliseid Andrekse kinnistu katastriüksusi projekt puudutab, milline on kavandatava projekti ajagraafik jms. Maanteeamet on kirjas märkinud, et kehtiva seadusandluse kohaselt omandatakse tee ehitamiseks vajalikke maid turuväärtuse alusel. Täiendavate hüvitiste ja kaasnevate kahjude hüvitamine on võimalik üksnes juhul, kui need kahjud on reaalselt tekkinud, tingitud tee ehitamisest ning need on põhjendatud ja tõendatud. Maanteeameti kirjas on leitud, et Andrekse kinnistu omaniku kahju esitatud summas ei ole leidnud tõendamist ning ei ole põhjuslikus seoses kinnistust tee tarbeks eraldatava äralõikega, mille suurus on kokku vaid 1416 m2 ja tõenäoliselt ei takistaks mistahes lubatavate projektide kavandamist või realiseerimist. Vastusena Maanteeameti 25.03.2010 sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse teatele on kaebuse esitaja OÜ General Equity CIS esitanud 13.04.2010 Maanteeametile 12.04.2010 kuupäevaga vastuväite (tl 127), milles on märkinud, et sundvõõrandamisega rikutakse General Equity CIS OÜ õigusi ja tekitatakse General Equity CIS OÜ-le kahjusid ning kaotusi, mis peavad saama kompenseeritud. General Equity CIS OÜ ei ole nõus ka kinnistu väärtuseks hinnatud hinnaga. Sellest tulenevalt soovib General Equity CIS OÜ, et kohus otsustaks sobiva kompensatsiooni suuruse ja maa õige hinna üle ning ka selle üle, kas on mõistlik eraldada maatükid teistest Andrekse kinnistuga ühendatud kruntidest. OÜ General Equity 12.04.2010 vastuväites ei ole konkretiseeritud kahju olemust ega suurust ega esitatud selle kohta mingeid tõendeid. 23.04.2010 on General Equity CIS OÜ esitanud Maanteeametile (T.Kleemannile) (toimik nr 3-10-1911 lk 16-24,42 pöördel-45, 88 pöördel-91) e-kirjaga lühikokkuvõtte projektist ja selle realiseerimisest. E-kirjas on märgitud, et toetuse andis Rural Innovation Fund USA-st, kes ütles, et ei luba projekti kava mitte kuidagi muuta ning kui seda tehakse, tuleb toetust uuesti taotleda. Anti ka teada, et toetuse uuesti taotlemisel me toetust enam ei saa, sest Eesti on praegu EL-is ning ei ole enam arengumaa ja toetuskõlblik. Nad ei esita ühtegi põhjendust, miks nad ei nõustu projekti muutma. Projekti lühiajaloos on märgitud, et projektile küsiti toetust 1 203 250 USD-d, et arendada musta trühvli (Tuber melanosporum) uuenduslikku tootmist Eestis (mis ei olnud siis veel EL-i liikmesriik). Projekti tähtajaks on kavandatud 10 aastat, mille põhjuseks on peamiselt see aeg, mis kulub peremeespuude kasvatamiseks mükoriisa koosluses.
  2. aasta suvel sai Øyvind Hjulmand infot, et neile on antud toetust. Seejärel hakkasid nad projekti ette valmistama ning
  3. aasta suvel tehti esimestele puudele siirdamine mükoriisa istutamiseks ning sellest ajast peale on peamiselt oodatud nende kasvamist, et neid Eestisse viia. Sellel suvel kavatsetakse hakata maad harima ning tahetakse istutada siirdatud puud
  4. või
  5. aastal, kuid ilmselt tuleb Viitna maantee möödasõidutee kavade tõttu projekt peatada. Projekti eesmärkideks on märgitud päikeseenergial töötava trühvlifarmi rajamine; farmis puude ja trühvlite kasvatamine; mahepõllumajandusliku trühvlite kasvatamise meetodi väljatöötamine ja uuendusliku taimeseemnete siirdamise meetodi väljatöötamine. 23.04.2010 e-kirjas on ka märgitud, et idee on praegu on veel hüpoteesi tasemel ja ülisalajane. Teavet ei avaldata isegi mitte oma töötajatele ja turvalisuse huvides ei ole sellest räägitud isegi tegevdirektorile. Kohtule esitatud kaebusest ja vaidlustatud korraldusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja haldusmenetluses esitanud Maanteeameti palutud lisadokumente fondi rahastusotsuse ja rahastuse kaotamise kohta. 14
  6. Kohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja General Equity CIS OÜ, et käesoleval juhul on kaebuse esitaja Kinnistuga seotud omandiõigus aastani 2014 kaalukam üldisest huvist ehitada avalikult kasutatavat riigimaanteed, sest Kinnistul Projekti elluviimisega seoses on kaebuse esitajal õigus nõuda Fondilt toetuse eraldamist summas 1 203 250 USA dollarit. Isegi väiksema osa Kinnistust sundvõõrandamise korral kaotab Kaebuse esitaja võimaluse vastavat toetust saada ning kaebuse esitajal tekib olulises ulatuses kahju. Seega sõltub kaebuse väidetest tulenevalt kaebajal kahju tekkimine või mitte tekkimine Fondi otsusest kaebajale toetust maksta või mitte maksta. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Fondi kontaktisik Amit Bhatnagar 12.05.2010 kell 06:37 Maanteeametile saadetud e-kirjas (toimik nr 3-10-1911 lk 87,92) kinnitanud, et fond on 2004.aastal heaks kiitnud projektile toetuse andmise 1,2 miljoni USA dollari ulatuses Projekti tähtaeg on 2004-
  7. Kui muudetakse kinnistut või projekti kava, siis tuleb esitada fondile uus projektitaotlus. Kirjas on märgitud, et ka väga väikeste muudatuste korral ei hakata seda projekti praegu enam rahastama, sest Eesti ei kuulu enam Fondi toetuse saajate hulka. Fondi kontaktisiku Amit Bhatnagari 12.05.2010 kell 06:49 saadetud e-kirjas (tl 182, 195 pöördel) Maanteeametile on samuti märgitud, et Eesti ei ole täna organisatsiooni toetuste saamiseks abikõlbulik ja Fond otsib põhjust toetuse tühistamiseks. Samas on Amit Bhatnagari 28.05.2010 e-kirjas (tl 172, 180, 194) märgitud, et on kokku lepitud
  8. aasta väljamakse edasi lükkamises ja on võimalik tõsta 2010 väljamakse järgmisse aastasse ja teha üks täielik toetuse maksmine
  9. aastal. Amit Bhatnagari 07.03.2011 e-kirjas on märgitud, et ollakse valmis jätkama toetuse väljamaksmist, kui projekti kavad jäävad selliseks nagu esialgses ettepanekus. Seega ei ole Fondi kontaktisiku Amit Bhatnagari 12.05.2010, 28.05.2010 ja 07.03.2011 e-kirjadest nähtuvalt tehtud otsust kaebuse esitajale toetuse maksmisest keeldumise kohta. Kuna kaebuse esitaja ei ole sundvõõrandamise menetluse käigus enne vaidlustatud korralduse tegemist vastustajale esitanud Fondi otsust toetuse maksmisest keeldumise kohta, ja haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole Fond sellist otsust ka teinud, ei ole kaebaja tõendanud endal toetuse maksmisest keeldumisest tingitud kahju tekkimist. Vastustajal puudus alus sundvõõrandamise otsustamisel tugineda oletustele Fondi võimalikust otsusest tulevikus. Eeltoodust tulenevalt on alusetud kaebaja General Equity CIS OÜ väited vaidlustatud Vabariigi Valitsuse korraldusega kaebuse esitajale olulises ulatuses kahju tekkimisest.
  10. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud Projekti ja seega ka Fondi toetuse seotust Andrekse kinnistuga. Toetuse tunnistusest (toimik nr 3-10-1911 lk 12,42) nähtuvalt on toetuse saajale General Equity CIS OY 07.04.2004 heaks kiidetud toetus projektile nimetusega „Ecological Innovation of Truffle as a Crop in Estern Europe“, mille piirkonnaks on märgitud endine Nõukogude liit. Seega ei nähtu toetuse tunnistusest Projekti seotus isegi mitte Eesti Vabariigiga, rääkimata Andrekse kinnistust. Projekti seotust Andrekse kinnistuga ei kinnita ka 23.04.2010 Maanteeametile esitatud Projekti lühikokkuvõte (toimik nr 3-10-1911 lk 16-24,42 pöördel-45, 88 pöördel-91), milles on märgitud, et 1990-ndatel aastatel õnnestus meil osta väga sobivat maad, mis asub ainult 70 km kaugusel Eesti pealinnast ja millel on olemas juurdepääsutee. Samuti ei kinnita Projekti ja toetuse seotust Andrekse kinnistuga kaebaja poolt kohtule 19.01.2011 esitatud Projekti rahastamise taotluse täistekst (tl 160-171), milles on Projekti kokkuvõttes märgitud, et Projekti eesmärgiks on välja töötada uuenduslik meetod trühvelseente kasvatamiseks Eestis. Projekti käigus ehitatakse Eesti pealinna lähedal asuvasse maapiirkonda ökoloogiline trühvelseente ettevõte. Ka lisatud skeemile (tl 163 pöördel, toimik nr 3-10-1911 lk 23) ei ole 15 märgitud kinnistu nimetust. Samuti ei ole konkreetset kinnistut märgitud üheski kohtule esitatud Amit Bhatnagari e-kirjas. Kohus kontrollis kinnistusraamatusse kantud Andrekse kinnistu kõigi katastriüksuste andmeid Maa-ameti kaardiserverist ning ilmnes, et väidetava Projekti skeemil (tl 163 pöördel, toimik nr 3-10-1911 lk 23) kujutatu on sarnane Andrekse kinnistu kahe katastriüksuse (27301:002:0244 ja 27301:002:0245) piiridega, millest kokku 1416 m² suurune osa kuulub vaidlustatud korralduse alusel sundvõõrandamisele. Ülejäänud Andrekse kinnistu katastriüksusi skeemil näidatud ei ole. Eeltoodu seab kohtu hinnangul kahtluse alla kaebaja esitatud Projekti usaldusväärsuse tervikuna. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kaebaja 19.01.2011 kohtule esitatud täiendavate tõendite esitamisel on kaebaja märkinud, et esitas lingi Projekti rahastamistaotluse terviktekstile Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 20.10.2010 (tl 157, 171 pöördel). Seega ei saanud vastustaja vaidlustatud korralduse andmise ajal 17.06.2010 nimetatud tõenditega arvestada. Kusjuures vastustaja on märkinud oma 21.01.2011 vastuses kohtule (lk 178), et kaebaja viidatud lingilt ei ole rahastamistaotlust võimalik leida. Ka kohtule avanes kaebaja esitatud lingilt (tl 171) vastus, et veebilehte ei õnnestu leida. Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, millise sisu ja lisadega taotluse on Fond 07.04.2004 heaks kiitnud. Lisaks ei kinnita Projekti usaldusväärsust ja Projekti seotust Andrekse kinnistuga ka asjaolu, et kaebuse esitaja General Equity CIS OÜ on kinnistusraamatusse Andrekse kinnistu omanikuna sisse kantud alles 01.04.2009, seega viis aastat pärast toetuse heakskiitmist ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid General Equity CIS OÜ õigust kasutada Andrekse kinnistut enne kinnistu omandamist. Asjaolu, et kaebaja General Equity CIS OÜ juhatuse liige Øyvind Hjulmand on olnud ka Andrekse kinnistu eelmiste omanike OÜ Eesti Internet ja OÜ Avocado (hetkel kehtiva ärinimega OÜ Byzantine Consult ) (tl 134, 143-144) juhatuse liige, ei tõenda General Equity CIS OÜ õigust kasutada Andrekse kinnistut enne kinnistu omandamist General Equity CIS OÜ poolt. Pigem seab eeltoodu kahtluse alla kaebaja väited kinnistu omandamisest heas usus musta trühvli kasvatamise eesmärgil ja kinnistu omaniku täielikust teadmatusest tee ehitamisest läbi kaebaja kinnistu, arvestades sealjuures ka Kadrina valla üldplaneeringu avaliku menetluse ja tee-ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise avaliku menetluse läbiviimist 2006.aastal ja
  11. aasta alguses, seega ajal, millal kaebaja General Equity CIS OÜ juhatuse liige Øyvind Hjulmand on olnud Andrekse kinnistu omaniku OÜ Avocado juhatuse liige.
  12. Kadrina Vallavalitsuse 30.12.2010 kirjast nr 17-4.3/1383 (tl 89) nähtuvalt ei ole General Equity CIS OÜ 30.12.2010 seisuga esitanud Kadrina Vallavalitsusele taotlust maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks, detailplaneeringu algatamiseks ega projekteerimistingimuste väljastamiseks, ega pöördunud Kadrina Vallavalitsuse poole mistahes küsimuses, kaasa arvatud Andrekse kinnistul kavandatava trühvlite kasvatamise küsimuses. Ka on kaebuse esitaja ise kinnitanud, et ei ole Andrekse kinnistul midagi teinud projekti elluviimiseks (tl 99 pöördel). Samuti on kaebaja General Equity CIS OÜ esitanud haldusmenetluses ja kohtumenetluses vastuolulisi väiteid musta trühvli kasvatamiseks puude ettevalmistamise koha suhtes. Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja on kokkuleppemenetluses suuliselt väitnud, et Inglismaal valmistatakse seente kasvatamiseks puid ette (toimik nr 3-10-1911 lk 66). Sellele vastustaja väitele ei ole kaebaja vastu vaielnud, samas kohtuistungil väitis kaebaja juhatuse liige, et Projekti realiseerimiseks on tammed ja pähklipuud istutanud Itaalias, puude juured on nakatatud, tammed ja trühvlid elavad sümbioosis, praegu muud ei ole tehtud (tl 201). 16 Eeltoodust tulenevalt ei ole usaldusväärselt tõendatud kaebaja kavatsus musta trühvli kasvatamise projekti Andrekse kinnistul tegelikult realiseerida.
  13. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et professor Erast Parmasto 28.12.2010 e-kirjast (tl 78) ja Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi spetsialisti Indrek Selli 29.12.2010 e-kirjast (tl 81) nähtuvalt must trühvel (Tuber melanosporum) Eestis looduslikult ei kasva, tegemist on võõrliigiga. Nähtuvalt vastustaja esitatud materjalidest professor Erast Parmasto kohta (tl 79-80) ja Eesti Teadusinfosüsteemi veebilehelt (https://www.etis.ee/portaal/isikud.aspx?lang=et), on arvamuse andnud isikute näol tegemist tunnustatud mükoloogidega. Samuti on Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamägi 20.01.2011 e-kirjas (tl 184) kinnitatud, et vastavalt looduskaitseseadusele ei ole musta trühvli Eestisse sissetoomine lubatud. Looduskaitseseaduse (LKS) § 57 lg 1 kohaselt on võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud looduskaitseseaduse kehtestamisest saadik alates 10.05.
  14. Kui kaebaja General Equity CIS OÜ pidas musta trühvlit Eestis kodumaiseks liigiks, siis on ka kodumaiste liikide võõrsilt sissetoodud elusate isendite loodusesse laskmine LKS § 58 lg 1 alusel keelatud alates 10.05.2004, s.o looduskaitseseaduse kehtestamisest saadik. LKS § 58 lg 1 kohaselt võib võõrsilt sissetoodud kodumaiste liikide elusaid isendeid loodusesse lasta vaid Keskkonnaameti (kuni 01.02.2009 keskkonnaministri) loa alusel teaduslikult põhjendatud taasasustamiseks, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Ja Keskkonnaameti 11.01.2011 kirjast nr 14-4/11/1547-2 (tl 111) nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja General Equity CIS OÜ ka Keskkonnaametilt taotlenud luba Eestis musta trühvli kasvatamiseks. Kusjuures Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamägi 20.01.2011 e-kirjas (tl 184) on märgitud, et LKS § 58 lubaks trühvleid keskkonnaameti loal välismaalt sisse tuua ja loodusesse lasta vaid teadusliku põhjendusega liigi taasasustamiseks, tegevuse jaoks, mille eesmärgiks on majanduslik tulu, Keskkonnaamet luba ei anna. Seega ei takista kaebajal General Equity CIS OÜ-l Andrekse kinnistul musta trühvli kasvatamist mitte vaidlustatud Vabariigi Valitsuse korraldus, vaid seda keelab alates 10.05.2004 kehtiv looduskaitseseadus. Kohus leiab, et kaebuse esitaja General Equity CIS OÜ, omandades Andrekse kinnistu 2009.aastal väidetavalt Projekti realiseerimise raames, pidi olema ennast kurssi viinud Eestis kehtiva vastavat valdkonda reguleeriva seadusandlusega ning pidi kinnistu omandamisel teadma, et looduskaitseseadusest tulenevalt ei saa ta Eestis musta trühvlit kasvatada.
  15. Eeltoodut arvestades ei saa kaebaja General Equity CIS OÜ kirjeldatud projekt musta trühvli kasvatamiseks Andrekse kinnistul, mille tegelik sisu on kohtule usaldusväärselt tõendamata ja mille realiseerimist kaebuse esitaja ei ole alustanud ning mille realiseerimine Eestis ei ole looduskaitseseadusest tulenevalt ka lubatud, kaaluda üles üldist huvi avalikult kasutatava riigimaantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu Viitna möödasõidu ehitamiseks. Andrekse kinnistu kasutamise soovi muuks otstarbeks kui Projekti elluviimiseks ei ole kaebaja väitnud.
  16. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud General Equity CIS OÜ kaebuse väited selle kohta, et vastustaja ei ole kaalunud võimalust jätta Kinnistu osad aastani 2014 sundvõõrandamata ning Viitna möödasõit Kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste vahale jääva ca 26 m pikkuse lõigu ulatuses aastani 2014 ca 10 m võrra kitsamaks, võimaldamaks kaebuse esitajal saada Fondist 1 203 250 USA dollari suurust toetust ning algatatud Projekt lõpule viia. 17
  17. Kaebaja General Equity CIS OÜ leiab, et vastustaja oleks pidanud kaaluma võimalust sundvõõrandamise asemel kasutada sundvalduse seadmist, mida vastustaja teinud ei ole. Kaebaja arvates võiks sundvalduse seadmine pehmendada Fondi vastuseisu Projekti muutmise osas.

§ 6

lg 1 kohaselt võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega, kui kinnisasja sundvõõrandamine ei ole otstarbekas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises piiratud asjaõigusega või asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või –rajatise talumiskohustuse kehtestamises. Käesoleval juhul ei ole tegemist AÕS §-s 1581 sätestatud olukorraga. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja sundvõõrandamise menetluses avaldanud soovi kinnisomandi kitsendamiseks sundvalduse seadmisega. Vastustaja on teinud kokkuleppemenetluses kaebuse esitajale General Equity CIS OÜ ettepaneku koormata kinnisasja osad tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega Eesti Vabariigi kasuks teehoiu korraldamiseks (tl 52; toimik nr 3-10-1911 lk 76). Seega on kaebajale pakutud võimalust seada kinnistule piiratud asjaõigus. General Equity CIS OÜ ei sellega nõustunud, põhjendades seda ülemäära suurte riskidega USA-s asuva fondiga (toimik nr 3-10-1911 lk 76). Seega on kaebuse esitaja seisukohad kohtule esitatud kaebuses ja sundvõõrandamise menetluses olnud vastuolulised, mistõttu jääb kaebaja tegelik eesmärk ebaselgeks. Lisaks ei saa pidada avalikult kasutatava riigimaantee ehitamiseks kinnisasja osade sundvõõrandamist ebaotstarbekaks. Avalikult kasutatava riigimaantee puhul on tegemist püsiva rajatistega, mis peab vastama tee seisundi nõuetele ja mida teeseaduse (TeeS) § 4 lg 1 kohaselt võib kasutada igaüks. Samuti on avalikult kasutatava tee omanikule TeeS §-s 37 sätestatud kohustused, nagu tee kasutamise ja kaitse korraldamine, tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis hoidmine jne, samuti kohustus hüvitada liiklejale tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekitatud kahju. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja Andrekse kinnistust kogupindalaga 15,07 ha riigimaantee ehitamiseks 1416m2 sundvõõrandamist pidada kaebaja õigusi ja huve kahjustavaks. 56. Kaebuse esitajad General Equity CIS OÜ ja Scanfactoring OÜ (praegune ärinimi Fortis Factoring OÜ) leiavad, et vaidlustatud korraldus ei sisalda otsust Kinnistut koormava hüpoteegi kustutamise või osalise kustutamise osas.

§ 42

sätestab, et pärast sundvõõrandatud kinnisasja kinnistamist sundvõõrandisaaja nimele kustutab kinnistusosakond vastavalt sundvõõrandamise otsusele kinnistusregistri osast kustutamisele kuuluvad piiratud asjaõigused ja märked. Vaidlustatud korralduse punktis 5 on märgitud, et Andrekse kinnistust, mis on koormatud kaebaja Scanfactoring OÜ kasuks seatud hüpoteegiga summas 5 000 000 krooni, sundvõõrandatakse 1416 m² suurune osa. Korralduse punktis 6 on määratud riigipoolseks sundvõõrandisaajaks Maanteeamet, keda on kohustatud korraldama

-s ettenähtud toimingud sundvõõrandamismenetluse läbiviimiseks, sh sundvõõrandatava kinnistu osa vormistamine Eesti Vabariigi omandina, sundvõõranditasu määramiseks erakorralise hindamise läbiviimiseks avalduse esitamine ja sundvõõranditasu väljamaksmine, samuti OÜ Scanfactoring kasuks seatud hüpoteegi kustutamine sundvõõrandatavatelt kinnisasja osadelt. Seega selgub korraldusest, et pärast Andrekse kinnistu sundvõõrandatavate osade kinnistamist Eesti Vabariigi omandina kustutatakse sundvõõrandatavatelt osadelt hüpoteek. Korralduses on märgitud, milline piiratud asjaõigus ning mis mahus kuulub kustutamisele. Lisaks HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui 18 eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebuses toodud väidetavad minetused ei saanud käesoleval juhul mõjutada sisulist otsust haldusakti andmisel. 57.

§ 20

lg 1 kohaselt on sundvõõrandisaajal õigus sundvõõrandatavat kinnisasja koormav hüpoteek üle kanda mõnele teisele tema omandis olevale kinnisasjale, kui sellega ei kahjustata kinnisasja koormava hüpoteegi pidajate huve. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui sundvõõrandatav kinnisasi asendatakse poolte kokkuleppel teise kinnisasjaga ja sundvõõrandisaaja nõuab sundvõõrandatud kinnisasja koormava hüpoteegi kustutamist, on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegi ülekandmist asendatud kinnisasjale esimesele vabale järjekohale ning lõike 3 kohaselt kui sundvõõrandisaaja ei nõustu sundvõõrandatavat kinnisasja koormava hüpoteegi säilitamise või ülekandmisega, kestab hüpoteek edasi sundvõõranditasul.

§ 40

lg 3 kohaselt muutuvad kustutatavate hüpoteekidega tagatud nõuded sissenõutavaks alates § 40 lg 1 sätestatud (sundvõõranditasu ja hüvitise väljamaksmise) teate avaldamisest ning seejärel on võlausaldajal õigus pöörata nõue sundvõõranditasule, nõudes nõude tunnustamist kuue kuu jooksul vastava teate avaldamisest. Seega, kui hüpoteek tagab olemasolevat nõuet, on hüpoteegipidaja õigused

-st tulenevalt kaitstud. 58. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebajate kahjuks, on menetluskulude kandjateks kaebuse esitajad. Vastustaja ei ole kaebuse esitajatelt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Aili Maasik Kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.