3-11-831/34

3-11-831 KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-831 Haldusasi AS N tühistamiskaebus: - Kaarma Vallavalitsuse 21.03.2011 korraldusele nr 88; - Tehnilise Järelevalve Ameti 10.03.2011 kooskõlastusele nr 6.12-3/11-0433-005 Menetlusosalised ja nende Kaebaja: AS N ( reg kood …) Esindajad vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Martin Tälli Vastustaja I: Kaarma Vallavalitsus Vastustaja II: Tehnilise Järelevalve Amet Kolmas isik : B AS Esindajad: vandeadvokaadid Taimar Ehrlich, Asko Pohla Kirjalikus menetluses esindajad Asja läbivaatamise kuupäev 17.10.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 11 lg 3¹ p 5, § 47 1 lg 3 Lugeda tagastatuks AS N poolt esitatud kaebus. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD 01.04.2011 saabus kohtusse AS N tühistamiskaebus: Kaarma Vallavalitsuse 21.03.2011 korraldusele nr 88; Tehnilise Järelevalve Ameti 10.03.2011 kooskõlastusele nr 6.12-3/11-0433-
2. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus (tl 5-11). 01.04.2011 küsis kohus menetlusosalistelt arvamust esialgse õiguskaitse taotluse osas (tl 25). 3-11-831 06.04.2011 esitas Kaarma Vallavalitsus seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse osas (tl 2932). 07.04.2011 esitas Tehnilise Järelevalve Amet seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse osas (tl 33-36). 07.04.2011 esitas
3. isik seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele (tl 41-45). 08.04.2011 esitas kaebaja vastuväited
4. Isiku seisukohtadele (tl 47-49). 11.04.2011 määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 50-55). 18.04.2011 esitas kaebaja 11.04.2011 määrusele määruskaebuse (tl 57-61). 13.06.2011 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti AS N määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata (tl 79-80). KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 3¹ p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Haldusasja raames on vaidlustatud Kaarma Vallavalitsuse 21.03.2011 korraldus nr
5. Nimetatud korralduse alusel väljastati projekteerimise lähteseisukohad B AS taotluse alusel olemasoleva kai laiendamiseks, asukohaga Kaarma vald Nasva alevik. Kaebuse kohaselt rikub kaevatav korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi sellega, et selle sisuks on võimaldada ehitustegevust ning ehitusloa väljastamist, hiljem ka kasutusloa väljastamist. Kaarma valla ehitusmääruse § 2 lg 6 kohaselt projekteerimise lähteseisukohad on vallavalitsuse poolt kehtestatud ehituse arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mille aluseks on valla üldplaneering. Sama määruse § lg 2 sätestab, et projekteerimise lähteseisukohad antakse välja igasuguse ehitise kavandamiseks ja projekteerimiseks kogu valla territooriumil. Vallavalitsus väljastab projekteerimistingimused 20 päeva jooksul pärast vastava taotluse ja kooskõlastuse esitamist paragrahv 6 lg 1 p 1 alusel. Käesoleval juhul on kaevatavas korralduses välja toodud, millised lähteseisukohad peavad olema täidetud enne projekteerimistingimuste väljastamist, sealhulgas on vajalikud kooskõlastused naaberkinnistute omanike ning Kaarma Vallavalitsusega. Peale vastavate tingimuste täitmist on võimalik taotleda alles projekteerimistingimuste väljastamist. Eeltoodust lähtuvalt ei ole välistatud, et haldusmenetlus lõpetatakse projekteerimistingimusi ja/või ehitusluba ning kasutusluba väljastamata. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et alles eelhaldusakti ja lõpliku akti koostoime tulemusena võib selguda, kas isiku õigusi rikutakse või tema vabadusi piiratakse. Eelhaldusakti vaidlustamine enne lõplikku akti on vajalik siis, kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu (vt Riigikohtu 15.10.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-02). Käesoleval hetkel puuduvad kaebajal sellised kaitstavad subjektiivsed õigused ning olemasolevate subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise kaitsmiseks on kaebus esitatud ennatlikult. Samuti on kaebuses vaidlustatud Tehnilise Järelevalve Ameti 10.03.2011 kooskõlastuse nr 6.123/11-0433-005, millega kooskõlastati Nasva alevikus, Kaarma vallas kai laiendamise projekteerimistingimused. Kaebaja on eelnimetatud kooskõlastust kaebuses käsitlenud haldusaktina ning taotleb selle tühistamist. 3-11-831 Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 järgi haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Sama seaduse § 106 lg 1 kohaselt toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vaidlustatav Tehnilise Järelevalve Ameti 10.03.2011 kooskõlastus nr 6.12-3/11-0433-005 käsitletav haldusakti ega toiminguna. Tegemist on menetlustoiminguga. Menetlustoimingute vaidlustamise kaebeõiguse kohta on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga; erandina on see võimalik otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane; samuti saab enne lõplikku haldusakti kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt Riigikohtu 28.02.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8606, 06.03.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-06, 19.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-1207, 14.01.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08). Esitatud kaebusest ning lisatud materjalidest ei tule välja selliseid asjaolusid, millest nähtuks kaebuse esitaja õiguste rikkumine, kuna vastava kooskõlastuse saamisest ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust väljastada projekteerimistingimused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb HKMS § 11 lg 3¹ p 5 alusel tagastada. Kohus selgitab, et kaebaja saab ehitise ebaseaduslikkusele viidata ka (sh vaidlustada projekteerimise lähteseisukohti ja projekteerimistingimuste kooskõlastamist) ehitus – ja kasutusloa väljastamise menetluse käigus. Annika Vendik kohtunik