2-11-23967 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.oktoobril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetl

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 03.juunil 2011.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut 2

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi M. H. ’i vastu 489, 70 euro ja

§ 367

alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (404, 04 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras nõudes. Hagi on kohtusse esitatud 23.mail

1. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Reval Credit AS ja kostja vahel
2. septembril 2006 sõlmitud väikelaenulepingust nr 06099780 summas 20 000 krooni, intressimääraga 47,5% aastas, Swedbank AS omandas nimetatud nõude 07.04.2010 läbi viidud avalikul suulisel enampakkumisel. Hagiavalduse kohaselt moodustab seisuga 23.05.2011 kostja võlgnevus hageja ees kokku 489, 70 eurot, millest põhiosa 404, 04 eurot, viivis 34, 46 eurot ajavahemiku 07.12.2010-23.05.2011, intress 42, 35 eurot ja muud kulud (kirjade saatmiskulud) 8, 85 eurot. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia väikelaenulepingust, laenu tagastamise graafikust, meeldetuletuskirjadest, avaldusest ja teatisest laenulepingu ülesütlemise kohta, laenu võlgnevuse väljavõtetest, kinnitusest panditud vara enampakkumise tulemuste kohta (tl 915, 19-51). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates TsüS § 5, VÕS §-dele 8 lg 2; 94 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 101 lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 416 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 489, 70 eurot ning arvestades

§ 367sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 404, 40 eurolt alates 24.

maist 2011, kuna 23.mai 2011 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 34, 46 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176lg 1- 3 sätestatut, 3

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna 89, 47 eurot, so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendava dokumendi ( tl 8).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt M. H. ilt välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskulu 89, 47 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Heiki Kolk Kohtunik 4