) §-dele 76 lg 1, 113 lg 1 ja 397 lg 1 taotleb hageja kostjatelt võla , summas 9455 krooni väljamõistmist, samuti 750 krooni tasutud riigilõivu väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjatele on hagimaterjalid 23.04.2008.a. kätte toimetatud (tl.15, 16). Kohtumäärusega (tl.12) on kostjatele teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjad ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt
§-le 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Tulenevalt
lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 2
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,
lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võlausaldaja võib tulenevalt
lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumendid (tl.-d 5-10).Kostja T. R. hagejale kokku 9455 krooni, sellest põhinõudena – tagastamata laenuna – 5000 krooni. Kostja L. T. solidaarvõlgnikuna hageja ees kostja T. R. kohustuste eest täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg 1 täielikult kostjate kanda. Hageja on esitanud koos hagiga ka menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl.11). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate poolt solidaarselt hüvitatavad OÜ K. menetluskulud. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt 750 krooni (tl.11). TsMS §-de 133 lg 1 ja 139 lg 3 sätteid kohaldades ning riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud riigilõivumäärasid aluseks võttes oleks hagilt, hinnaga 5000 krooni (põhinõude alusel) tulnud tasuda riigilõivu 250 krooni. Seetõttu määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitatava menetluskulu suuruseks 250 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 ning lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda nõuda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist, tehes kohtule sellekohase avalduse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.