Obsah (6)

§ 97§ 116§ 96§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-35034 K. K ha

) iseseisvat nõudeõigust sätestatud, on õigustatud isikuks elatise nõude esitamisel alaealine laps, mistõttu tulenevalt A. A taotlusest ning juhindudes

§ 97lg-st 1 on hagejaks alaealise lapse ehk K.

K (hageja) ja tema seaduslikuks esindajaks hagi esitamisel A. A. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatise suuruses 90% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid mitte vähem kui 250 eurot alates 01.08.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni või gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni, elatise ülekandmisega hageja seadusliku esindaja A. A pangakontole nr xxxxxxxxxxxx.

1. A. A ja kostja kooselust sündis 09.09.2004 poeg, hageja. Kooselu lõppes 2007.a talvel, pärast mida jäi hageja elama A. A juurde ning on olnud selles ajast tema igapäevasel kasvatusel. Harju Maakohtu 01.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-49675 kinnitati A.A ja kostja vahel kompromiss, millega määrati hageja elukohaks A. A elukoht ning kostja ja hageja suhtlemiskord määrati selliselt, et laps veedab isaga üle ühe nädala pika nädalavahetuse ning suvekuudel veedab laps suvekuu esimese poole (1.-
2. kuupäev) emaga ja teise poole (16.-
3. kuupäev) isaga. Alates 01.07.2010 on A. A lapse suhtes ainuhooldusõigus. Alates kooselu lõppemisest 2007.a kuni 01.06.2010 määruse tegemiseni, tasus kostja hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 127,82-153,39 eurot. Pärast määruse tegemist teatas kostja, et ei tasu enam elatist ning 2010.a juunis tasus kostja poole lasteaia tasust ja juulis 31,96 eurot. Kostja tasutud elatis on ebapiisav ning ei kata lapse vajadusi.
4. Hageja esitatud arvestuste kohaselt lapse igakuised püsikulutused kuus on 475,95 eurot, millest on söök 90 eurot, milles on arvestatud, et laps veedab igas kuus isaga 9 päeva, tavapäraselt on lapse söögikulu 128 eurot kuus; riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud 64 eurot; üürikulu 127 eurot, sest A. A elukohaks on üüritud majaosa xxx xxx x-x, xxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, kus elavad hageja, A. A ja tema elukaaslane; kulu veele ja kanalisatsioonile 8 eurot; prügivedu 1,30 eurot; kulud gaasile 19,80 eurot; elektrikulu 18,40 eurot; kulu televisioonile 2,10 eurot; lasteaia kulu 55,80 eurot; hügieeni- ja pesemistarbed, juuksur 9,60 eurot; raamatud, arendavad trükised, mänguasjad 12,80 eurot; teater, kino, muud üritused 9,60 eurot; sõprade sünnipäevakingitused 12,80 eurot; ravimid ja vitamiinid 6,40; treeningu tasu 38,35 eurot. Täiendavad kulutused, mida tehakse iga viie aasta tagant on kokku 24,10 eurot kuus, millest on kulu arvutile 7,90 eurot, diivanvoodi 4,80 eurot, kirjutuslaud ja tool 4 eurot, jalgratas 5,30 eurot, rulluisud 2,10 eurot. Hageja kulutused kokku on 500,05 eurot kuus. Kõik lapse vajadused on asjakohased ja mõistlikud ning ei ole ülepaisutatud.
5. Kostja on varasemalt ostnud lapsele esemeid A. A kooskõlastamatult ja lähtumata lapse tegelikest vajadustest. Paljud ostetud asjad on tarbetult kallid ja pole vastavuses vanemate sissetulekute ja võimalustega, ning samal ajal on lapsel muid katmata vajadusi. Toreduslike kingituste tegemine ning reisidele viimine ei saa toimuda lapse elatise arvelt.
6. Kostja rahaline sissetulek on veidi parem kui A. A. Kostja töötasu on 1406 eurot kuus, A.A töötasu on ca 559 eurot kuus. Lapse vajadusi ja vanemate võimalusi arvesse võttes oleks õiglane, kui isa osa lapse ülalpidamises oleks vähemalt sama suur kui ema osa. Kuna lapsele vajalikud kulutused on 500,05 eurot kuus, siis oleks kummagi vanema osa 250 eurot kuus ning kuna kostja on tasunud lapsele elatist 2010.a augustis 31,96 eurot, 2 septembris 95,87 eurot, oktoobris 95,87 eurot, novembris 95,87 eurot, detsembris 95,87 eurot ning 2011.a jaanuaris 100 eurot, siis palub hageja mõista elatise välja alates 01.08.
7. Kostja vastuväited
8. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus maksma lapse ülalpidamiseks 95,87 eurot kuus ja suvekuudel 31,96 eurot kuus.
9. Kostja ei tasunud hagejale elatist suve kuudel, kuna laps veetis poole suvest kostjaga ning seega tegid pooled võrdselt kulutusi lapsele, mistõttu puudus kohustus maksta elatist eelnevalt makstud summas, millisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 32-1-66-
10. Ajal, mil laps viibis kostja juures, tegi kostja kulutusi eluasemele ning lapse toidule, ostis lapsele vajalikke riietusesemeid, samuti külastas lapsega mängutubasid ja käis lapsega temale meelepärastes kohtades väljas söömas. Kostja on proovinud sõlmida kokkulepet, mille kohaselt pooled sooritaksid lapsele suuremad ostud ühiselt kahe peale, kuid pooled pole kokkulepet saavutanud, kuna A. A ei soovi asjade ostmisel osaleda, on kulud kandnud kostja. Suvel ostis kostja pojale ratta, samuti on lapse eelmine ratas kostja soetatud. Kostja on kandnud ka poja sünnipäeva kulud ning maksnud sõprade sünnipäevakingituste eest. Kostja ehitab hagejale sünnipäevaks mängumaja hinnaga 223,69 eurot ning on pojale soetanud muid hinnalisi mänguasju. Samuti on kostja käinud pojaga korduvalt reisimas, hoolimata sellest, et lapse ema reisimist ei toeta ning last oma reisidele kaasa ei võta. Kostja on hagejaga käinud 2 korda Türgis ja 2 korda Egiptuses ning kandnud kõik lapse reisikulud.
11. 100 %-lise täpsusega ei saa kajastada lapse kõiki kulutusi, kuid kostjal on ülevaade lapse tegelikest vajadustest, kuna kostja osaleb aktiivselt lapse kasvatuses. Laps veedab kostjaga lisaks
12. päevale igakuiselt ka pool suveajast. Kostja kannab lapsega seotud kulusid eluasemele, toidule, rõivastusele, jalatsitele, mänguasjadele, ravimitele, lapse sõprade sünnipäevakingituste ostmiseks, millede kohta on esitanud tõendeid. Lisaks jääb mõistetamatuks A. A väide, et kostja poolt lapsele tehtud kulutused on ebamõistlikud ja mittevajalikud. 6-aastase lapse vajalike ja mõistlike kulutuste katteks kulub kõige rohkem 383,47 eurot kuus, millest on toit 95,87 eurot, rõivad 63,91 eurot, eluasemekulud 159,78 eurot, lasteaiatasu 57,52 eurot ja erakorralised kulud 6,39 eurot, mis katavad kõik lapse vajadused. A. A esitatud kalkulatsioon lapse igakuiste püsikulutuste kohta ei kajasta reaalselt lapsele tehtud kulutusi ning ei anna ülevaadet tegelikult lapsele tehtavatest kulutustest ja on tõendamata. Samuti on A. A kohtule eksitavalt esitanud lapse riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused. Lapse rõivastusele kulub igakuiselt 64 eurot, kuid esitatud riiete- ja jalanõude tšekkidest nähtub, et keskmiselt on ta kulutanud rõivastele kuus umbes 18 eurot, mida tõendavad esitatud tšekid alates 2009.a november kuni 2011.a jaanuar summas 241 eurot. Lisaks on väär esitada lapse kuluallikana treeningtasu, kuna hageja on kategooriliselt keeldunud lapse trenni panemisest, mistõttu käib lapsega trennis kostja, kes ka tasub selle eest. Õige ei ole esitada tõendina kolmanda isiku esitatud arveid interneti, telefoni ning digi-TV eest, kuna tegemist ei ole A. A tehtavate kulutustega ning lapse sõnade kohaselt on lapsel keelatud interneti kasutamine ja üldse arvuti kasutamine. Laps ei kasuta ka telefoniteenuseid täiskasvanutega võrdväärses ulatuses. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
13. 11.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatusraha alates 01.08.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 180 EUR-i välja arvatud iga aasta juuni, juuli ja augusti kuu, millal elatusraha suurus on 139 EUR-i, elatusraha ülekandmisega A. A pangakontole nr 3 xxxxxxxxxxxx ning peale 09.09.2022 hageja pangakontole kuni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni.
14. Eesti Rahvastikuregistri väljavõtte järgi on hageja vanemad kostja ja A. A. Vaidlust ei ole selles, et A. A ja kostja ühine laps elab ema juures ja et lapse vanemad peavad kandma ühiselt lapse ülalpidamiskulusid.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot.

1. Hageja nõue kostja vastu on hageja ülalpidamiseks igakuise elatise saamine 90% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid mitte vähem kui 250 eurot alates 01.08.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni või gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni, elatise ülekandmisega hageja seadusliku esindaja A. A pangakontole nr xxxxxxxxxxxx.
2. Hageja ema esitatud arvestuste kohaselt on lapse igakuised püsikulutused kuus 475,95 eurot ja iga viie aasta tagant tehtavad täiendavad kulutused ühe kuu peale arvestatuna kokku 24,10 eurot, seega kokku 500,05 eurot kuus, mis kõik on asjakohased ja mõistlikud ning ei ole ülepaisutatud. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning märkis, et on nõus maksma lapse ülalpidamiseks 95,87 eurot kuus, kuid suvekuudel 31,96 eurot kuus. Kuigi Harju Maakohtu 01.06.2010 määruse (tsiviilasi nr 2-09-49675) kohaselt on lapse elukoht tema ema juures, viibib laps üle nädala kostja juures kolmapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni, seega veedab laps igas kuus umbes 10 päeva isaga, ning igal suvekuul (juuni, juuli, august) on laps isaga 16.-
3. kuupäevadel ehk pool aega igast suvekuust. Samas on kostja seisukohal, et 6-aastasele lapsele kulub kõige rohkem kuus 383,47 eurot, millest on toit 95,87 eurot, rõivad 63,91 eurot, eluasemekulud 159,78 eurot, lasteaia tasu 57,52 eurot ja erakorralised kulud 6,39 eurot, mis katavad kõik lapse vajadused.
4. Vastavalt kohtu registrite andmetele ei ole lapse emal ega ka kostjal kinnisvara või seoseid ühegi äriühinguga (tlk 215-218). Hageja ema ja kostja elukaaslased ei ole kohtule esitanud andmeid oma vara ja sissetulekute kohta. Hageja ema 6 kuu töötasu kuus on keskmiselt 585,69 eurot (bruto, tlk 16). Kostja oma kuutöötasu suurust ei ole esitanud, kuid märgib, et tema sissetulek on suurem hageja ema omast (tlk 44,
5. lõige). Hageja ema väitel on kostja töötasu 1406 eurot (bruto) kuus, millele kostja vastu ei vaidle. Hageja ema esitatud tõenditest nähtuvalt on ta 14.11.2009 üürilepingu järgi üürinud eluruumi üldpinnaga 92,3 m2, mille igakuine üürisumma oli 447,38 eurot pluss kõrvalkuludena kõik kommunaalteenuste kulud ja elekter, mis oletatavalt kokku ulatus hageja ema enda saadava kuu palga summani. 02.08.2010 A. S poolt sõlmitud eluruumi üürilepingu kohaselt üürivad koos üürniku A. S Rae vallas 114 m2 suurust eluruumi (elamut) hageja ja tema ema. Nimetatud eluruumi igakuine üür on 384 eurot, millele lisanduvad kõrvalkuludena elekter, vesi gaas, kanalisatsioon, prügivedu, valveteenus jm üürnikule 4 osutatavad teenused. Hageja ema on kohtule esitanud tema poolt tasutud prügiveo-teenuse arve nr 100906393, 30.09.2010 summas 5,79 eurot, xxx xxx x-x maagaasi arve nr 103005, 30.11.2010 summas 116,03 eurot ja 16,77 eurot, arve nr. 103308, 31.12.2010 (tlk177-178). Lisaks on hageja ema tõendanud lapse lasteaia tasu maksmist 10.12.2010 summas 49,40 eurot (tlk 185).
6. Hageja ema on hageja osa ülalpidamiskuludena tõendanud tõenditega, millest on kulu üürile 127 eurot kuus (tlk 166-168), kulu veele ja kanalisatsioonile 8 eurot (tlk 169-170), kulu prügile 1,30 eurot (tlk 171-175), kulu gaasile 19,80 eurot (tlk 176-179), kulu elektrile 18,40 eurot kuus (tlk 180-182), kulu televisioonile 2,10 eurot kuus (tlk 183-184), kulud riietele ja jalanõudele 46,13 eurot kuus (tlk 186-189), meelelahutusele 16,70 eurot kuus (tlk 190), kulu mänguasjadele 43,22 eurot kuus (tlk 191-194), ravikulu 8,17 eurot (tlk 194195), kokku on tõendatud 290,82 eurot.
7. Enamus eluaseme üüri ja kõrvalkulude maksmisega seotud tõenditest (maksedokumendid) on adresseeritud K. K ja A. S nimele ja hageja ema ei ole tõendanud tema poolt nende tasumist, välja arvatud eelpool loetletud arved (tlk 177-178), muid eluasemega seotud kulude kandmist ei ole ta tõendanud. Samuti ei ole tõendeid esitatud lapse treeningtasude, sõprade sünnipäevakingituste, hügieeni- ja pesemistarvete, lapse kultuuriliste ja arenguliste ürituste kulude kohta ning pikaajaliste kulutuste kohta, mida tehakse viie aasta kestel.
8. Kostja on samuti teinud samaväärseid kulutusi lapsele nagu hageja. Samuti võtab kostja aktiivselt osa lapse kasvatamisest, tema ülalpidamiskulude kandmisest ja lapse arendamisest. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on ta tasunud lapse ülalpidamiskulude katteks regulaarselt kuni 2010.a juunini 121,43-153,39 eurot, v.a 2010.a juuni, juuli ja august, mil on tasutud 31,96 eurot ja sealt edasi igakuiselt 95,87 eurot elatusraha lapse ülalpidamiskulude katteks (tlk 68).
9. Laps on olulise osa ajast ka kostjaga, millal kostja kannab lapse ülalpidamiskulud. Kostja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt kulutab kostja lapse riietele ja jalanõudele kuus keskmiselt 54,35 eurot, meelelahutusele 53,56 eurot, mänguasjadele (s.h kaks jalgratast) 65,86 eurot, ravile 8,9 eurot kuus (tlk 49-62 ja 201-206). Samuti on kostja viinud last reisidele (tlk 63-67). Kostja on seisukohal, et mõistlik on, kui lapsele kulub kuus 383,47 eurot. Kostja on esitanud tõendeid lapse ülalpidamiskulude kohta tlk 49-70, 201-
11. Eeltoodu alusel on lapse mõlemal vanemal suhteliselt võrdne varaline seis. Hageja ema elukorraldus, vaatamata poole väiksemale palgale võrreldes kostjaga, võimaldab tal elada suhteliselt lahedates elamistingimustes (üüritud majas) ning lapse ülalpidamise kulude tasumist ei ole ta kostjast suuremas ulatuses tõendanud. Mis puutub kostja poolt võimaldatud lapse reisikuludele (4 välismaareisi), siis kohus pidas neid küll last arendavateks, kuid neid kulusid ei arvesta elatusraha arvestamise alusena. Vanemad võivad võimaluste korral lapse ülalpidamiseks ja arendamiseks kulutada niipalju kui soovivad. Kui aga lapse kulude osas lapse vanematel puudub vastastikune kokkulepe ja soov koos arutada lapse mõistlike ja põhjendatult vajalike kulude katmist, siis kohus lähtub

-s sätestatust ja välja kujunenud kohtupraktikast.

1. Lisaks on Sotsiaalministeerium tellinud 2004.a valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „ Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika“ kohaselt on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamisele kulub linnas ühes kuus 159,78 eurot. Nüüd, seitse aastat hiljem tuleb tollane keskmine lapse kasvatamise hind korrutada tarbijaindeksi muutuse protsendiga. See protsent on statistikaameti kalkulaatori hinnangul praeguse seisuga 31 protsenti. Seega kulub 2011.a lapse kasvatamisele keskmiselt 210,91 eurot kuus. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning seega tuleb elatise väljamõistmisel lapse ülalpidamiseks jagada lapse ülalpidamiskulud pooleks. 5 Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-08 leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga ning vanemate varalise seisundi võrdsuse korral ei ole õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest.
2. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatusraha hageja ülalpidamiseks alates 01.08.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni summas 180 eurot (v.a iga aasta juuni, juuli ja augusti kuu, millal elatusraha suurus on 139 eurot, elatusraha ülekandmisega hageja ema pangakontole nr xxxxxxxxxxxx ning peale 09.09.2022 hageja pangakontole kuni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
3. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse igakuise elatusraha summa suuruse osas, palus tühistada maakohtu otsuse ja määrata hageja igakuise elatusraha suuruseks 100 eurot, jätta iga aasta juuni, juuli ja augusti eest elatis väljamõistmata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Tulenevalt

§ 99

lg-st 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse vajadusi kajastavad tema ülalpidamiseks tehtud kulutused, seega saab ülalpidamise ulatuse määramisel arvesse võtta vaid vanema poolt reaalselt tehtud kulutused lapse kasvatamiseks. Maakohus on leidnud, et A. A on hageja ülalpidamiskuludena tõendatud 290,82 eurot, vaatamata sellele, et A. A esitatud kulukalkulatsiooni kohaselt on lapse kulud 500,05 eurot kuus. Kostjal puuduvad vastuväited kohtu poolt eelpool nimetatud summas hageja ülalpidamiskulude tõendatuks lugemine. 23.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja, kes veedab oma pojaga 10 päeva igal kalendrikuul ja lisaks poole lapse suvepuhkusest, osaleb ilmselgelt suures ulatuses oma poja elus ja sellest tulenevalt tema kasvatamises. Ilmselgelt teeb kostja ajal, mil laps viibib tema juures, kulutusi lapse ülalpidamiseks, mis on tema poolt ka tõendatud. Ka maakohus on leidnud, et kostja võtab aktiivselt osa lapse kasvatamisest ja on teinud lapsele samaväärseid kulutusi kui A. A. Sellest tulenevalt peab elatise suuruse kindlaksmääramisel antud asjaolusid arvesse võtma. Paraku on maakohus otsuse tegemisel jätnud nimetatud asjaolud tähelepanuta ja jätnud samas kohaldamata

§ 100lg-s 2 sätestatud.

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-08 leidnud, et kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib tema juures. Samas lahendis on Riigikohus jõudnud arvamusele, et vanemate varalise seisundi võrdsuse korral ei ole õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Maakohus on leidnud, et hageja ema ja kostja on võrdse varandusliku seisundiga ja hageja veedab kostjaga olulise osa ajast, kuid jätnud siiski otsuse tegemisel antud asjaolu arvesse võtmata. Hageja ema poolt tõendatud lapse ülalpidamiskuludeks nimetas kohus 290,82 eurot, kuid jättis kostja katta rohkem kui poole sellest, st 180 eurot, võtmata arvesse kostja lapsega veedetud aega ja sellel perioodil tehtud tõendatud kulutusi. 6
2. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 100

lg 2 suveperioodi suhtes, mil hageja veedab kostjaga täpselt poole suvest (16.-

1. kuupäeva juunis, juulis ja augustis) ehk sama suure osa ajast kui oma emaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-08 leidnud, et kui laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, täidavad mõlemad vanemad ülalpidamiskohustust vahetult ja elatist ei tulegi välja mõista. Sellele vaatamata on maakohus suveperioodil hageja ülalpidamiseks välja mõistnud elatise 139 eurot, mis on põhjendamata.
2. 6-aastase lapse peale võiks maksimaalselt ülalpidamiseks kuluda 383,47 eurot. Tegemist on kostja poolt esitatud subjektiivse kalkulatsiooniga, mis on mõistlik arvestades hageja vajadusi ja tavalist elulaadi. Erinevalt hageja emast ei ole kostja seda esitanud kui tõsikindlat lapse igakuiste püsikulude kalkulatsiooni, kes kalkulatsioonis esitatud ulatuses kulutusi ei tõendanud. Kui võtta aluseks, et lapse püsikulud on 383,47 eurot, siis on lapse n.ö päevarahaks 12,78 eurot. Seega katab kostja lapse igakuistest kulutustest vahetult 127,82 eurot (laps viibib kostjaga 10-nel päeval kuus: 12,78 eurot x 10 päeva = 127,82 eurot). Katmaks lapse ülalpidamiskulud hageja emaga võrdselt ning lähtudes

§ 116

lg-st 1 tulenevast vanemate kohustuste võrdsuse põhimõttest, peaks kostja maksma hageja emale elatist täiendavalt 63,91 eurot. Tulenevalt kostja suuremast sissetulekust on õiglaseks tasuda hageja emale lapse ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Seda on kostja alates septembrikuust ka teinud. Nüüd, mil maakohus on leidnud, et hageja ema poolt on hageja tõendatud ülalpidamiskuludeks vaid 290,82 eurot, tuleb kostja poolt tasumisele kuuluva elatise suuruseks veelgi väiksem osa, kui kostja poolt välja arvestatud. Sellest hoolimata on kostja nõus tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus. Asja edasine käik

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks esimese astme kohtu põhjendusi korrata.
3. Sarnaselt esimese astme kohtu menetluses väljendatule on kostja ka apellatsioonimenetluses endiselt seisukohal, et lapse osaliselt tema juures elamine annab põhjust mõista elatist välja väiksemas summas ning jätta suvekuudel elatis välja mõistmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et vastavalt

§ 96

ja § 97 p-le 1 ja 2 on kostja hageja isana kohustatud andma hagejale ülalpidamist. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei olnud lapse vajadusi arvestades piisav. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt lähtuda lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Maakohus on otsust langetades nimetatud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Maakohus on hinnanud lapse vajadusi ning kostja sissetulekuid ja varalist seisu objektiivselt ja õigesti. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt väljamõistetud elatis lapse ülalpidamiseks piisav ning selle maksmine ei ole kostjale üle jõu käiv. Maakohus ei ole eksinud ka elatise väljamõistmise perioodi osas. Kolleegiumil ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud 7 tõenditele teistsugust hinnangut või asuda nende pinnalt hagi põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. 30. Kostja pahameel selle üle, et kohus ei ole väidetavalt arvestanud kostja panustega hageja ülalpidamisse ja asjaoluga, et hageja elab osa ajast kostja juures, ei ole põhjendatud. Maakohus on hageja nõude osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks hagi kuulub vaatamata kostja vastuväidetele otsuses märgitud ulatuses rahuldamisele. Lapse vajaduste ning kostja suutlikkuse üle maakohtu poolt välja mõistetud ulatuses elatist maksta erimeelust ei ole. Kostja on vastuses hagiavaldusele möönnud, et lapsele vajaduste rahuldamiseks kulub 6 000 krooni (383,46 eurot) kuus (I kd, tl 43). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja ei ole pärast poolte kooselu lõppu kohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses elatist maksnud. Maakohtu poolt suvekuudeks kostjalt välja mõistetud elatis vastab otsuse tegemise ajal kehtinud elatise

§ 101

lg 1 sätestatud miinimumsuurusele, millest väiksem võib vanemalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel, mida kõnealusel juhul ei esine. Asjaolu, et laps elab koolivaheajal võrdse perioodi mõlema vanema juures ei välista lapse püsiva elukohaga seotud kulutusi, mis ei sõltu lapse viibimiskohast. Kostja sooviga, teha lapse ülalpidamiseks kulutusi lahus elatise maksmise kohustusest, ei saa ülalpidamise nõude lahendamisel arvestada. Ülalpidamisnõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et elatise suuruse ja maksmisviisi üle otsustamisel peavad tähelepanu keskmes olema lapse huvid. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks igapäevaselt vajaliku regulaarse ülalpidamise. 31. Apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu töös ei tuvastanud. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. 32. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 8