lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebuse väited rahuldamata. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki kostja seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks kuulub hageja nõue rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea
lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant sarnaselt maakohtus väljendatule seisukohale, et hageja taganemine eellepingust ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja on pahatahtlik seoses üldise majandusliku olukorra halvenemisega, so kinnistu hindade langemisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjas esiletoodud asjaolud alust nimetatud järeldusteks. Hageja kinnitus, et ta on teadlik detailplaneeringu peatamisest ja nõus ootama, on antud ilma konkreetset tähtaega määramata. Sellest ei ole võimalik teha järeldust, et hageja oli nõus ootama kuni kostjapoolse eellepingus kokkulepitud soorituse tegemiseni, kui detailplaneeringu kinnitamine ja sellest tulenevalt kostjapoolne eellepinguga võetud kohustuste täitmine lükkub edasi teadmata ajaks. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja taganes eellepingust mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul on lisaks olukorras, kus kostjapoolne lepingu täitmine on muutunud prognoosimatuks ajaks objektiivselt võimatuks, võimalik lepingust taganeda ka pikema aja jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, et täitmisnõude esitamine kostja vastu poleks hagejale tulemust andnud. Apellandi väited, et hageja saanuks asuda maalappi valdama, ehitusprojekti koostama ja alustada ehitustegevusega, ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust, kuna eelleping oli suunatud kinnisasja omandamisele. Asjaolu, et kostja pakkus peale eellepingust 4
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda.
lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ele Liiv Ulvi Loonurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.