-st tulenevaid õigusi, sh lepingu ülesütlemist juhuks kui lepingut rikutakse oluliselt. Kostja võis lepingu p 11.3 järgi ilma etteteatamata üles öelda. Hagejal oli keelatud kostjale konkurentsi teha lepingu p 7.7 järgi nii otseselt, kaudselt, sh teenuse osutamine kostjaga konkureerivale isikule ilma –B nõusolekuta. Leping on kehtivalt üles öeldud 11.05.
) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist.
lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu üles öelda
11.Vaidlustamata asjaolud Pooled sõlmisid 06.12.2007 tähtajalise frantsiisilepingu, mille järgi kasutas hageja Ks kostja (lepingus OÜ PP ning ka B ) poolt hagejale antud õiguste ja teabe kogumit oma äritegevuses ning et leping oli tasuline. Lepingu tähtaeg oli 06.12.2008 ning leping pikenes p 8.2 järgi ning kuna hageja ei nõustunud kostja-poolse ettepanekuga muuta lepingu tasu, pidi leping lõppema 15.07.2009. Kostja ütles 11.05.2009 hagejale kirjaga nr 140 lepingu üles põhjusel, et hageja on 3
lause alusel üles öelda ilma etteteatamistähtaega ning kohustuse täitmiseks (antud juhul rikkumise lõpetamiseks /sellest hoidumiseks), tähtaega andmata. Nimelt võib võlausaldaja
lg 1 p 4 ja § 196 lg 2 ning § 116 lg 2 p 4 alusel lepingu erakorraliselt üles öelda ilma kohustuse täitmiseks tähtaega andmata, kui teine pool rikkus lepingut ja seda eelkõige § 116 lg 2 p 1-4 juhtudel. Hoidumiskohustuse puhul on võimalik võlausaldajal nõuda nn kohustuse täimisena hoiatamist, rikkumise lõpetamist. 16.Iseenesest on õige kostja väide, et lepingu võib tõepoolest üles öelda
lause ja § 116 lg 2 p 1 alusel kohustuse täitmiseks tähtaega andmata, küll aga ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta pooltevahelistes suhetes seda, et pooled võivad lepingu vabaduse põhimõttest tulenevalt määratleda, millised kohustused on need, mille rikkumine on poolte jaoks oluline, milline mitte ja kuidas nad end teineteisega õiguslikult nende kohustuste täitmise/rikkumisega seovad ja millist käitumist nad lepingust tulenevalt teineteiselt ootavad koos 4
Lepingu ülesütlemine andmata tähtaega rikkumise lõpetamiseks on erakordne. 17.Pooltevaheline lepingu p 11.2 (t lk 18) sätestab, et lepingu olulise rikkumise korral saab lepingut üles öelda 3- kuuse etteteatamisega ning p 11.3 järgi on oluline rikkumine lepingu p 5.1.8 tuleneva kohustuse mitmekordne ja/või püsiva iseloomuga rikkumine ning kui pärast poole vastavat teadet ei ole rikkumist 30 päeva jooksul lõpetatud. Seega on pooled ise viidatud lepingu punktides määratlenud rikkumise olulise määra, milleks on rikkumise korduvus või püsivus ning sellest tuleneva vastava teise poole käitumiskohustuse. Nii ei ole pidanud pooled kohustuse oluliseks rikkumiseks ühekordset p-s 5.1.8 sätestatud kohustuse rikkumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingu p 11.2 ja 11.3 tulenev käitumisjuhis kostjale on
lg 1, 2 ning § 76 lg 1 tulenevalt kohustuslik ning kooskõlas
lausega. Seega pidi kostja hageja poolt lepingu p 5.1.8 tuleneva kohustuse rikkumise korral andma tähtaja kohustuse rikkumise lõpetamiseks ning lepingut sai üles öelda p 11.2 I lause alusel 6- kuulise etteteatamise tähtajaga ning olulise rikkumise korral 3- kuulise etteteatamistähtajaga, kuid eelnevalt tuli p 11.3 järgi rikkumise lõpetamiseks anda 30- päevane tähtaeg. 18.Kohtule esitatud ülesütlemisavaldusest (t lk 39) ja selle lisast (t lk 40) nähtub, et hageja rikkus lepingu p 5.1.8 tulenevat kohustust, mida tuli kostja arvates järgida selliselt, et kostjal püsiks huvi lepingut täita ning et hageja rikkus kohustutust, kuna osutas kõlvatud konkurentsi. Ülesütlemisavaldusele lisatud kontrollakt 29.04.2009 puudutabki sellest nähtuvalt tunnistaja D. P i poolset ühekordset kontrolli hageja juures. Viidatud avaldusest nähtub, et leping on üles öeldud
Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist hageja poolt mitmekordse või püsiva kohustuse rikkumisega, kuivõrd ülesütlemisavalduses endas mingeid konkreetseid viiteid p-s 5.1.8 tuleneva kohustuse mitmekordsele rikkumisele pole ning lisast (kontrollakt) nähtuvalt on etteheide vaid 29.04.2009 toimunud D. P poolsele kontrollile hageja juures. Seega nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud lepingu p 5.1.8 kohustust oluliselt p 11.3 tähenduses, mis lubanuks kostjal lepingut lõpetada ning sedagi ilma etteteatamistähtajata ja teateta kohustuse rikkumise lõpetamiseks lepingu p 11.2 2. lause, p 11.3 ning
lause järgi ning veelgi enam
lause ning § 116 lg 2 p 1 alusel. Kuna lepingu ülesütlemine 11.05.2009 kostja poolt ei ole toimunud kooskõlas
lause ning lepingu p 11.2 ja 11.3, siis on ülesütlemine alusetu ja tühine ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist
19.Tasunõue, viivis Vaidlus puudub selles, et leping oli tasuline, küll aga leiab kostja, et võis seda ise määratleda.
lg 1 järgi tõlgendatakse lepingut poolte tahtest ning lg 5 p 3 alusel lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, p 4 alusel lepingu eesmärki ja olemust, p 6 tavasid ja praktikat ning lg 6 järgi lepingu teiste tingimustega koos, andes sellele tähenduse. mis tuleneb lepingu terviku olemusest ja eesmärgist. 20.Viidatud lepingu p 6.
järgi kohustub frantsiisiandja andma teisele isikule õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisileandjale kuuluvate õiguste ja teabe kogumit.
peab frantsiisiandja igati andma juhiseid õiguste teostamisel, osutama püsivalt frantsiisivõtjale kaasabi. Seega on eelkõige frantsiisileping suunatud sellele, et hageja kasutab lepingu alusel teatud kostjale kuuluvaid õigusi oma majanduskutsetegevuses e. teisisõnu ärilistel eesmärkidel ja need õigused on piiratud ka vastavalt lepinguga kostja juhiste järgi. 23.Lähtudes
ja § 376 sätestatud frantsiisilepingu olemusest, tuleb seega
lg 5 p 4 ja lg 6 alusel tõlgendada lepingu ja selle Lisa 2 selliselt, et leping pidi olema hagejale, kes sai kostjalt teatud juhised ja õigused ja piirangud oma äritegevuseks, olema vastukaaluks tasuv ning seega oli kostjal kohustus ka tasu maksta. Viidatud lepingu p 6.1 tulenevalt leiabki kohus, et kostjal oli kohustus eelneva kalendrikuu eest iga nõuetekohaselt teostatud liitumise eest maksta hagejale tasu ning lepingu enda p 6.1 ja lepingu Lisa 2 p– de 1,2,5,6 ning 6.1 oli igakuine tasu siiski määratletav 45 000 krooniga (ilma käibemaksuta), millele võis täiendavat tasu maksta. Seda, et tasu oli igakuiselt 45 000 krooni (käibemaksuta), kinnitab ka poolte käitumine lepingu kehtivuse ajal. Nimelt nähtub hageja poolt kostjale saadetud e-kirjalistest väljavõtetest ning kostja enda aruannetest hagejale (t lk 169 -174), et pooled on hageja poolt sõlmitud lepingute ja teenuste osas pidanud arvestust ning aruandlust, mis tähendab, et poolte vahel toimus lepingu p 6.1. ja Lisa 2 kohaselt aruandlus tasu arvestamiseks. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõtetest 23.01.200831.05.2009 ja selle lisaks olevatest hageja esitatud arvetest (t lk 187-203, 207-223) nähtub, et viidatud perioodil on kostja korduvalt tasunud hagejale raha selliselt, et kord 20 000 krooni, siis 15000 krooni, siis 18 100 krooni (kokku 53000 krooni), siis 13 100 krooni, 20 000 krooni, siis 20 000 krooni, kokku 53 100 krooni, siis 53 100 krooni ja selliselt kuni perioodi lõpuni ning konto väljavõttest nähtub, et tasu maksmisel on kostja viidanud ka hageja arve nr-le, arved ise on esitatud tasumiseks summas 53 100 krooni (käibemaksuga). Eeltoodud hageja pangakonto väljavõttega ja lisatud arvetega on hageja tõendanud, et kostja on maksud hagejale igakuist tasu 45 000 krooni (käibemaksuga 53 100 krooni). Viidatud käitumine kinnitab seda, et lepingut tuleb tõlgendada
lg 5 p 3 alusel selliselt, et hagejal oli õigus saada igakuist tasu ja kostjal oli sellise tasu maksmise kohutus ning et tasu suurus oli kuus 45 000 krooni (käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest järelduks, et tasu arvetus oleks olnud teistsugune või see puudus või et seda otsustas kostja, kuidas ta tasu hagejale maksab. 24.Lepingu p 6.6 sätestab, et p 6.1.1., 6.1.2 ja p 6.2 täitmise eest tuleb maksta tasu vastavalt kooskõlastatud aruannetele eelneva kuu kohta ja tasu tuleb maksta 14 päeva jooksul arve esitamisest. Seega muutus
lg 1 ja 2 ning
Kuna leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist lepingu lõppemiseni 14.07.2009 vastavalt viimase kuu /juuli 2009/ eest vastavas ulatuses tasu nõudmist. Kostja ei ole eitanud, et ta poleks arveid saanud, hageja on esitatud ekirjadega tõendanud, et ta on arved saatnud ja kuna kostja ise pole aruandlust pidanud, on hageja saatnud ka e-kirja teel andmed lepingute kohta pärast 11.05.
Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda
lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist ning hageja nõue tasu saamiseks kokku summas 292 500 krooni on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viidatud 292 500 krooni tuleb kostjalt hagejale välja mõista. 27.Viivise suuruse ja määra üle puudus vaidlus, seega on viivis vastavalt lepingu p 6.8 järgi 0,05% tasumata summast päevas.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei ole viivise arvestust ja perioodi vaidlustanud ja kuna eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja tasunõue ülalviidatud perioodi 2009.a. veebruar kuni 14.07.2009 oli muutunud sissenõutavaks ja et kostjal oli kohustus tasu maksta, mida ta pole ära tasunud, siis on ta viivituses ja on kohustust rikkunud
järgi ning viivis on 11.10.2010 seisuga järgmine: Arve nr Summa Kuupäev Tasumise aeg Viivitatud aeg Summa kroonides päevades XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX Kokku on viivis 73 146,15 krooni. 28.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tõendatud ja viivis tuleb kostjalt ülalviidatud ulatuses 73 146,15 krooni seisuga 11.10.2010 välja mõista hageja kasuks. Hageja palus viivise ka edaspidiselt välja mõista kokkulepitud määras. TsMS § 367 alusel võib kohus välja mõista viivise protsendina põhivõlast kuni selle nõude rahuldamiseni. Lepingus kokkulepitud viivise määr on 0,05% . Eeltoodu alusel tuleb kostjalt viivis TsMS § 367 ja
lg 1 p 6 ja § 76 lg 1, 2 alusel ja § 113 lg 1 alusel välja mõista lepingus kokkulepitud määras e. 0,05% päevas alates 12.10.2010 292 500 kroonilt kuni viimase tasumiseni. 29.Seega kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. 30.Kuna hagi kuulub ülalviidatud tõendite ja põhjenduste alusel rahuldamisele, puudub ülejäänud tõenditel vaidluses tähendus. Kohus peab siiski vajalikuks märkida et poolevaheline kokkuleppe, millele hageja tugines kui võla tunnistamisele (t lk 469), ei ole tegelikult sellist väidet. Poolte läbirääkimiste käigus tehtud ettepanekud teineteisele, mis ei ole jõudnud lõplikku tulemuseni, ei ole kohtu arvates tahteavaldused TsÜS § 68 tähenduses, millel oleks soov olla õiguslikult siduv teise poolega ja millel oleks konkreetne õiguslik tagajärg, st soov, millega oleks kostja otseselt soovinud hagejale avaldada, et ta võlgneb lepingu alusel hagejale midagi. Esitatud kokkuleppel ei ole ka kostja esindaja allkirja, mis seab kahtluse alla sellise tagajärje e. võla e. kohustuse olemasolu tunnistamise soovi. Hageja esitas ka saldo väljavõtte/kinnituse pooltevahelise võlasuhete kohta (t lk 185), ent tegemist on vaid raamatupidamislike võrdlusandmetega, millel ei ole samuti tsiviilõigusliku tähendust TsÜS § 68 järgi. Ka hageja esitatud kostja 15.07.2009 kiri hageja pretensioonile ei tõenda seda, et kostja oleks võlga tunnistanud, sellist tahteavaldust sellest ei nähtu. Vaidluses ei oma tähendust ka hageja vastus kostja ülesütlemisavaldusele, sest hageja ei ole nii ehk nii kordagi lepingu ülesütlemisega nõustunud aga samuti hageja vastus kokkuleppe sõlmimise kohta, sest kokkuleppeid võla tasumise kohta ei sõlmitud, milles vaidlus puudus. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.