lg 6 ja 442 lg 6) 1 Asjaolud ja hageja nõue 09.03.2010 esitas OÜ Mürin töövaidluskomisjonile avalduse Deniss Veski vastu rahalise hüvitise nõudes summas 7525,53 eurot seoses töölepingulises suhtes tekitatud varalise kahju katteks. 11.04.2011 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 4.1-2/673 rahuldati hagi osaliselt, varalise kahju katteks mõisteti kostjalt välja telefoni limiidi ületamise eest 153,38 eurot ja kantud tööandja omavastutuse eest 319,56 eurot, kokku 472,94 eurot, muus osas jäeti hageja nõuded rahuldamata. 06.05.2011 esitas OÜ Mürin töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel maakohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITLS § 24 lg 4 alusel. Hageja nõustus töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega tema nõuded rahuldati. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 16.06.
lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 1 kohaselt kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. 3 Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Töölepingu seaduse (TLS) § 75 lg 1 kohaselt varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Töölepingu seaduse (TLS) § 75 lg 2 kohaselt varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:1) see on sõlmitud kirjalikult, 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: 1) kostja töötas hageja juures alates 26.oktoobrist 2010 töölepingu alusel autojuhina; 2) 11. detsember 2010 toimus Venemaal liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes juhtis hageja veokit; 3) liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtis hageja ja kostja vahel tööleping, millele kohaldub Eesti õigus ning kostja põhjustas liiklusõnnetuse tööülesandeid täites tekitades varalise kahju hageja varale; 4) hageja oli sõlminud kindlustusandjaga veoki kindlustamiseks kindlustuslepingu, mille alusel maksis kindlustusandja kannatanule – hagejale väljamakseid kokku summas 9534,37 eurot, sealjuures tööandja omavastutus oli 639,11 eurot. Sõiduki Eestisse toimetamise kuludest 2454,82 eurot hüvitas kindlustus summas 191,73 eurot. Vaidlust ei ole, et sellele lepingule kohaldatakse Eesti õigust. 4) hageja sõnul on veoauto haagis liiklusõnnetuse tõttu rikutud ja selle väärtus on vähenenud 4000 euro võrra. Kohus tuvastas, et kuna hageja ja kostja olid töölepingulistes suhetes, siis vastutab kostja kahju tekitamise eest TLS § 15 lg 2 p-s 5 sätestatud töökohustuse rikkumise tõttu. Töötaja on TLS § 15 lg 2 p 5 järgi kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täitmast või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 4 Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saab kohus hinnata töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mh teisi TLS § 16 lg-s 2 välja toodud asjaolusid. Samas saab kohus lähtuda sarnase ameti esindajale esitatud nõuetest, mistõttu kohus ei tuvastanud, et kostja oleks olnud töölepingu rikkumises süüdi. Kohtule esitatud haldusõigusrikkumise asja lõpetamise määrusest nähtub, et õnnetus juhtus autoteede ristmikul auto ümbermineku tõttu. Lisaks ei nähtu kindlustusandja dokumentidest, et kostja oleks tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustanud, sealhulgas endale tervisekahjustusi tekitanud, olnud alkoholijoobes, mistõttu ei vastuta kostja liikluskahju eest TLS §-s 74 lg 1 ja 2 toodud sätete kohaselt ning hagi sel alusel rahuldamisele ei kuulu. Kostja sõnul ei saa ta vastutada TLS § 75 kohaselt varalise vastutuse kokkuleppe alusel, kuna see ei vasta TLS § 75 lg 2 sätestatud nõuetele. Kohtul puudub võimalus kontrollida kostja väiteid materiaalse vastutuse lepingu seaduslikkuse kohta, kuna hageja jättis hagiavaldusele lisamata eesti keelde tõlgitud materiaalse vastutuse lepingu. Kohtu nõudel nõude esitamiseks ja põhjendamiseks ettenähtud vormis ja hagiavaldusele tõendite (dokumentaalsete tõendite) lisamiseks on hageja täitnud seega osaliselt. Seetõttu ei saa kohus anda hinnangut veoauto Eestisse toimetamise kulude ja veoauto väärtuse vähenemise hüvitise väljamõistmiseks kostjalt. Samuti ei ole hageja jätkuvalt esitatud tõendeid haagise remondi osas, mistõttu ei saa kohus analüüsida hageja nõuet haagise hävimisega seotud kahju väljamõistmiseks kostjalt. Kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust ja nõustus tasuma 50% tööandja omavastutusest, mille töövaidluskomisjon temalt välja mõistis. Selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Kohus selgitab, et VÕS § 1044 lg 1 välistab reeglina lepingu rikkumise korral kahjunõude esitamise kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel ning näeb ette, et üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel võib lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude esitada ka lepinguvälisel alusel. Töölepingu seadusest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Olukord on teine, kui tööandja varale tekitab kahju kolmas isik, kellega tööandjal puudub lepinguline suhe, siis vastutab see isik VÕS § 1043 järgi. Eelpool toodud põhjendustel tuleb jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
5 Kohtuotsuse kuulutamine
lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.
lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte
Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 11. oktoober 2011.a. ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.