3-08-2294/107

3-08-2294 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-2294 Haldusasi P OÜ kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada AS P hankekomisjoni 22.10.2008 otsus; - tuvastada AS P hankekomisjoni 22.10.2008 otsuse õigusvastasus; - tunnistada AS P hankekomisjoni 22.10.2008 otsus õigusvastaseks; - jätta menetluskulud vastustaja kanda Asja läbivaatamise läbivaatamise kuupäev
2. mail 2011 Menetlusosalised Kaebaja P OÜ esindaja Suido Västra Vastustaja AS P esindaja advokaat Teet Veer Kolmas isik AS T RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata P OÜ kaebus haldusasjas nr 3-08-
3. Välja mõista P OÜ-lt (reg kood .. asuk ..) AS P (reg kood ..asuk …) 1 872 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks) eurot ja 29 senti asjas kantud menetluskulude katteks. 1 3-08-2294 Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. mail
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 22.10.2008 AS P hankekomisjoni otsuse kohaselt võitis pakkumise AS T (tl 12). 12.11.2008 postitas P OÜ kohtule kaebuse AS P 22.10.2008 otsuse tühistamiseks (tl 5-11). 25.11.2008 määrusega on lahendatud esialgse õiguskaitse taotlus (tl 74-77). 26.11.2008 esitas kaebaja määruskaebuse 25.11.2008 määrusele (tl 83-87). 29.12.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati kaebaja määruskaebus (tl 107-108). 21.01.2009 esitas vastustaja taotluse kohtukulude hüvitamiseks (tl 116-118). 13.02.2009 esitas kaebaja arvamuse vastustaja kohtukulude osas (tl 124-125). 27.02.2009 määrusega lõpetati kaebuses menetlus (tl 128-130). 02.03.2009 esitas kaebaja kaebuse täienduse (tl 136-138). 06.03.2009 esitas kaebaja määruskaebuse 27.02.2009 määrusele (tl 142-145). 15.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati kaebaja määruskaebus (tl 167-168). 12.10.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 174-175). 23.10.2009 esitas AS T seisukoha kaebuses (tl 178). 03.11.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 186-189). 19.11.2009 esitas vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohtukulude väljamõistmiseks (tl 193-194). 30.11.2009 täpsustas kaebaja kaebust (tl 223-226). 11.12.2009 esitas vastustaja seisukoha kaebuse täpsustusele (tl 230-231). 16.02.2010 esitas kaebaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks (tl 235-237). 01.03.2010 määrusega jäeti kaebus läbivaatamata (tl 238-241). 31.03.2010 esitas kaebaja määruskaebuse 01.03.2010 määrusele (tl 243-244). 08.06.2010 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati kaebaja määruskaebus (II II kd tl 31-33). 30.06.2010 esitas vastustaja määruskaebuse 08.06.2010 määrusele (tl 41-45). 21.10.2010 Riigikohtu halduskolleegium jättis määruskaebuse menetlusse võtmata (tl 55). Kohus andis 05.11.2010 menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, tõendite, taotluste esitamiseks. 2 3-08-2294 30.11.2010 täpsustas äpsustas vastustaja vastuväiteid (tl 60-62). Teised menetlusosalised midagi lisada ei soovinud. 11.02.2011 nõustus vastustaja asjas kirjaliku menetlusega (tl 68). 04.04.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 70-72). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt on kaebusega ümberlükatud võitja ja kaebaja pakkumiste 6 punktine vahe. Kaebaja pakkumise õigel hindamisel vastustaja poolt oleks kaebaja pidanud koguma suurima punktisumma ning otsuse tühistamisel peab vastustaja kaaluma kuidas tuleb edasi toimida. Maksetingimuste kriteeriumi ebaõige hindamine seisneb alusetu järelduse tegemises. Asjaolu, et avaldaja oleks saanud oma maksetingimused täpsemalt sõnastada, ei saa olla aluseks selle tõttu madalaima võimaliku hinde andmiseks. Kaebaja ei tea miks on AS T maksetingimusi hinnatud 3 punktiga ning miks on ettemaks vastustaja jaoks kõige taunitavam makseviis, kui kaebaja ei nõua ettemaksu endale. Kaebaja maksetingimuste kohaselt saab toetuste saajaks olla ainult vastustaja. Kaebaja hinnangul ei saa taolises tingimuses olla midagi sellist, mille tõttu saaks tingimust hinnata kõige madalamalt. Kaebaja arusaamist mööda ei maksa vastustaja Vingiküla torustike valmisehitamise eest oma teenitud ja Pärnu linna eelarvest saadava rahaga, vaid riigi eelarve ja/või Euroopa Liidu rahastamisprogrammidest saadava rahaga. Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on KIK keskkonnaprojektide finantseerimise korra p 2.3.4 sätestatud töödega, mille eest tasumiseks on õigus KIK-lt raha saada. Vastustaja on trasside hankemenetluse kontekstis toetuse saaja. KIK-i toetusrahas ei ole midagi negatiivset, mis annaks aluse hinnata kaebaja maksetingimusi kõige madalamalt, kuna sellise toetusraha eesmärk on, et tööd saaksid valmis sõltumata võimalikest puudustest tööde teostaja ja/või tellija asjaajamisest, tööd ei jää pooleli. Kaebaja ei otsusta vastustaja eest, kas vastustaja KIK-lt üldse toetusraha taotles või taotleb ning kuidas vastustaja maksab tööde teostajale. Kaebaja ei ole oma pakkumises nõudnud tööde eest ettemaksu, vaid on nõus tegema tööd pakutud hinnaga ka juhul, kui saab tööde eest tasu kätte alles pärast tööde lõppu 30 päeva jooksul, seega on õige hinnata kaebaja maksetingimusi 5 punkti vääriliseks vastustaja antud 1 punkti asemel. Kogemuste kriteeriumi hindamise ebaõigsus seisneb selles, et kaebaja ei ole eraldi välja toonud tehtud töid, vaid näitena ühe konkreetse töö aastas. Eeltoodud nõude täitmisest selgub kaebaja edulootus, kuna kaebaja kogemuste hindamine 6 punktiga on ebaõige, õige on hinnang 10 tulenevalt pakkumise tekstist. Kaebaja tõlgendas kahe viimase aasta tööde kogumaksumuse esitamist piisavana ja see tõlgendus vastab pakkumise kutse lisa 2 p 1 alap a. Nimetatud punkti järgi ei ole alust kaebaja kogemuste kriteeriumi hindamiseks madalama hindega põhjusel, et kaebaja ei ole kahe aasta eest sooritatud töid koos maksumusega eraldi välja toonud, vaid on esitanud tööde kogumaksumuse. 3 3-08-2294 Vastupidisel tõlgendamisel jääb kaebajal loota Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadele haldusasjas nr 3-08-1998, kus kohus annab juhise pakkuja kogemuse, usaldusväärsuse hindamisel, kus oluliseks ei loeta eelmist käibe mahtu pakkuja poolt, vaid oluline on, kas pakkuja puhul on tegemist tunnustatud analoogsete töödega tegijaga. Vaatamata pakkumiste hinnavahele, ei tohiks olla kahtlust, et kaebaja saab trasside väljaehitamisega hakkama mitte halvemini kui AS T. Kaebaja pakkumise vahe võitjaga oli 226 900, mis on oluline hinnavõit vastustajale. Kaebaja väidetel oli kaebaja kogemuse täiendav välja selgitamine vastustaja õigus ja kohustus hanke eesmärgi igakülgseks tagamiseks. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et ei loobu tühistamiskaebusest. Samas taotleb kaebaja kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendatud huviks on kaebajal vabaneda vastustaja õigusabi kulude kandmisest ning soov saada hüvitust talle õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju eest. Kaebajalt võeti õigus torustike ehitamiseks ning sellest tulu saamiseks. Kaebaja tulu trasside hankelt oleks olnud vähemalt 518 200 krooni. Tühistamiskaebusega seoses on kaebaja kantud menetluskulusid, mis on kaebaja otsene kahju, mis oleks kandmata, kui ei oleks haldusakti. Haldusakti õigusvastuse alused on pakkumise kutse p 2.7, kus puudub nõue esitada loetelu 2006, 2007 aasta kõikidest analoogsetest töödest koos kõikide tööde andmetega. P 2.9, mille kohaselt pidi pakkuja arvestama, et saab tasu sõltuvalt sellest, millistel tingimustel KIK ja vastustaja omavahel kokku leppivad. Lisas 2 on toodud pakkumiste hindamise kriteeriumid. Kaebaja tegi pakkumise hinnaga 5 949 700 krooni. Pakkumises tõi välja 2006, 2007 aasta analoogsete tööde kogumaksumuse aastate lõikes koos näidetena konkreetsete tööde maksumusest. Maksetingimused tulenesid KIK sihtfinantseerimise korrast ja sihtfinantseerimise lepingust maksmisega toetuse saajale. Vastustaja andis kaebajale 87 punkti. Parimaks tunnistas vastustaja kaebaja pakkumisest 226 900 krooni võrra kallima pakkumise. Võitnud pakkumisest sai kaebaja 6 punkti vähem. Sellest 4 seetõttu, et hinnati ebaõigesti kaebaja kogemusi ja 2 punkti seetõttu, et hinnati ebaõigelt kaebaja maksetingimusi – kaebaja oma pakkumises ettemaksu ei nõudnud. Kaebajal saamata jäänud tulu oli kaebaja kasum 10% pakkumise hinnast. Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et õigusvastasuse nõude esitamise tingis asjaolu, et kaebaja ja kolmas isik on juba sõlminud hankelepingu ning kaebajal puudub võimalus ise hankijaks saada. Samuti oli kaebaja pakkumine korrektne, kaebaja oli täitnud kõik pakkumisele esitatud nõuded. Kaebajat ähvardas oht kanda kohtukulusid asjas, mille eesmärki ei saanud kaebaja saavutada seetõttu, et vastustaja ja kolmas isik sõlmisid hankelepingu ajal, mil määrus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kohta ei olnud jõustunud. Kaevatava korralduse õigusvastasuse tuvastamisel on selge, et kaebaja mõistis õigesti pakkumise kutses esitatud nõudmisi ning antud asjaolu parandab kaebaja olukorda analoogsetes riigihankemenetlustes. Kaebaja on esitanud kahjunõude riigihangete vaidlustuskomisjonile. 4 3-08-2294 Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Tühistamiskaebus on ebamäärane ning selle eesmärk on tühistada hange selleks, et kaebajal oleks võimalus kõrvaldada puudused oma pakkumises. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud pakkumise tingimused. Vastustaja hinnangul puudub kohtul pädevus hinnata pakkumise kutse tingimuste õigsust olukorras, kus pakkumise on esitatud ning parim pakkumine on välja selgitatud. Pakkumise tingimused on selged ja üheselt mõistetavad ning kohtlevad pakkujaid võrdselt. Kaebaja ei ole küsinud selgitusi pakkumise kutse sisu kohta ega esitanud vastavasisulist vaidlustust. Kõikidele vastavaks tunnistatud 14 pakkujale on tingimused pakkuja kogemuste ja maksetingimuste osas olnud arusaadavad. Kaebaja esitab eksitavaid väiteid seonduvalt oma pakkumise odavama hinnaga. Pakkumise hindamisel kasutati pakkumise kutse p 6.1 kohaselt väärtuspunktide meetodit, mille kohaselt ei olnud hindamisel ainsaks kriteeriumiks pakkumise hind. Kuna kaebajale antud väärtuspunktide summa oli väiksem kui kolmandal isikul, ei saanud kaebaja pakkumist võita ning tema subjektiivseid õiguseid ei ole rikutud. Kaebaja pakkumuses kogemuste osas ei olnud vastustaja jaoks tegemist vormilise puudusega, vaid olulise tingimuse täitmata jätmisega. Pakkumise kutse p 2.7 nähtub üheselt vastustaja soov saada teavet pakkuja eelneva töökogemuse osas, mis väljendub nõudes esitada analoogiliste tööde loetelu. Kaebaja esitas kõik nõutud andmed vaid kahe töö osas maksumusega 31 000 000 krooni, mistõttu anti kaebajale õigesti 6 punkti vastavalt pakkumise kutse lisa p 2 p 2 alap b. Ebaselged on kaebaja väited seoses KIK toetusrahadega. Vastustaja hinnangul ei seostu need kaebuse taotlustega, kaebaja õiguste rikkumisega ega kaevatava otsuse õigusvastasusega. Vastustaja märgib, et mingeid konkreetseid maksetingimusi, millised oleksid vastavuses pakkumise kutses esitatud tingimustega, kaebaja esitanud ei ole. Maksetingimuste kriteerium oli eraldiseisev ja oluline kriteerium, mis on sätestatud pakkumise kutse lisas nr
6. Kaebaja ei ole oma pakkumise maksetingimuste osas viidanud ühelegi kutse lisa 2 punktile 3 alapunktile a, b, või c. Tegemist ei ole pakkumise vormipuudusega, ostja ei pea pakkumist sisustama. Kõik ülejäänud pakkujad viitasid konkreetsetele maksetingimuste vastavale punktile. Samuti leiab vastustaja, et mingit kahju ei ole kaebajale tekitatud. Kaevatav haldusakt on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Vastustaja oma täpsustatud seisukohas märgib, et jääb eelnevalt esitatud väidete juurde. Vastustaja 01.12.2010 esitatud vastuväidetes on seisukohal, et tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaevatav haldusakt on seaduslik. Pakkumise tingimused olid kõigile ühesugused, selged ja mõistetavad. Kaebaja pakkumisele antud punktisumma oli väiksem kui kolmandal isikul ning seda ei saanud tunnistada parimaks. Pakkujal tuli esitada analoogsete tööde loetelu. Selleks, et kokkuleppida KIK-ga maksetingimustes, oligi vastustajal vaja teada pakkujate poolt pakutavaid maksetingimusi. Maksetingimuste kriteerium on seetõttu oluline ning vastavad valikud olid toodud pakkumise kutse lisa nr
7. Kaebaja nõustus kõikide esitatud tingimustega. Kaebaja esitas maksetingimuste osas vaid üldsõnalise konstateeringu – maksetingimused tulenevad KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korras ja sihtfinantseerimise lepingust maksmisega toetuse saajale. Kaebaja ei ole esitanud pakkumiste kutse p 2.9 nõutud maksegraafikut ega viidanud ühelegi maksegraafiku variandile. 5 3-08-2294 Tegemist ei ole vormipuudusega pakkumises, vaid olulise puudusega. Vastustaja ei pea sisustama puudustega pakkumisi. Kolmas isik kaebust ei tunnista. Kolmanda isiku hinnangul on tühistamiskaebuse rahuldamine võimatu kuna on hankijaga sõlminud kehtiva hankelepingu. Samuti on alusetu kaebaja tuvastamistaotlus. Kolmanda isiku hinnangul tugineb kaebaja materiaalõigusnormidele, mis ei ole asjakohased. Nimetatud hanke puhul ei kuulu RHS täies mahus kohaldamisele, rakendamisele kuuluvad vaid RHS esimese peatüki sätted. Vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud, komisjon ei väljunud diskretsiooniõiguse raamest. Tühistamiskaebuse eesmärk on ebaselge. Sisuliselt soovib kaebaja hanke tühistamist selleks, et kõrvaldada puudused oma pakkumuses. Menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Kolmas isik iseseisvat nõuet menetluskulude osas ei esitanud KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb tühistada kaevatav haldusakt; tuvastada kaevatava haldusakti õigusvastasus; tunnistada kaevatav haldusakt õigusvastaseks. Kuna õigusvastaseks saab tunnistada üksnes õiguse vastase haldusakti loeb kohus kaebaja kaks viimasena nimetatud taotlust taotluseks: tuvastada kaevatava haldusakti õigusvastasus. Esitatud taotlused on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1, lg 3 p
8. Tühistamisnõue on postitatud 12.11.2008 vastustaja 22.10.2008 haldusaktile. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue on esitatud 27.02.2009, kus põhjendatud huvina märgib kaebaja õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist (tl 136-138). Seega on nõuded esitatud HKMS § 9 lg 1, lg 5 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et ei loobu tühistamiskaebusest. Asjas esitatud tõendite kohaselt sõlmisid AS P ja AS T 27.11.2008 vaidlusaluse hanke alusel töövõtulepingu. Kaebaja esitas 27.02.2009 kaebuse täienduse vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. RHS § 129 lg 4 sätestab, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud otsuseid. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Seega ei ole tühistamiskaebuse rahuldamine enam võimalik. Lähtudes eeltoodust on kaebajal võimalik nõuda kaevatava otsuse õigusvastasuse tuvastamist, mida kaebaja on ka teinud. Vastustaja esitas vastuväidetes taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel (II kd tl 61). 6 3-08-2294 HKMS § 23 lg 3 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebaja põhjendab kaevatava otsuse õigusvastasust viidetega eeldatavale ebaõigele pakkumiste hindamisele. Arvestades seada, et kaebaja osales „Vingiküla vee- ja reoveekanalisatsiooni torustikud“ hankemenetluses, kaebaja pakkumine tunnistati vastavaks ning tema pakkumist hinnati hankekomisjoni poolt, puudutab hankemenetluses pakkumiste hindamine ja pakkumise võitja välja selgitamine kaebaja kui hankemenetluses osaleja õigusi (tl 13). Lähtudes RHS § 129 lg 4 ei tühista kohus käesoleval juhul vaidlustatud otsust, kuid arvestades seda, et kaebaja on kaebuses välja toonud põhjendatud huvi vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, ei ole põhjendatud vastustaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kaebaja on vaidlustanud AS P hankekomisjoni otsuse põhjusel, et hankemenetluses tunnistati võtjaks AS T pakkumine, kuigi kaebaja hinnangul oli parimaks tema poolt tehtud pakkumine. Kaebuses esitatud väidete kohaselt vaidlustab kaebaja vastustaja tegevuse põhjusel, et kaebaja pakkumise hindamisel ei lähtunud vastustaja pakkumise kutses p 2.7 ja 2.9 kirjeldatud tingimustest, mille tõttu lähtuti ebaõigest pakkumise hindamise kriteeriumist ning vastustaja tunnistas ebaõigesti paremaks kolmanda isiku pakkumise. Kohus ei saa hinnata kaebaja ja kolmanda isiku pakkumisi tulenevalt pakkumiste hindamise erinevatest kriteeriumitest, kuna sellisel juhul asuks kohus välja selgitama parimat pakkumist, mis kuulub hankekomisjoni pädevusse. Käesoleval juhul saab kohus hinnata vastustaja tegevust seoses kaebaja pakkumisega kaebuses vaidlustatud pakkumise kutse punktide täitmise osas. Kaebaja väidetel ei olnud pakkumise kutse p 2.7 nõuet esitada loetelu 2006 ja 2007 aasta kõikide analoogiliste tööde kohta koos kõikide tööde andmetega. 23.09.2008 pakkumise kutse p 2 on toodud pakkumise esitamiseks nõutavad dokumendid (tl 14). Pakkumise kutse p 2.7 on sulgudes toodud eelneva töökogemuse kohta koostatavale dokumendile (selle dokumendi sisule) esitatavad nõuded: viimase kahe aasta teostatud analoogiliste tööde loetelu, mis sisaldab tellija nimetust ja kontaktandmeid, objekti nimetust, teostamise aastat, tööde maksumusi ja maksumusi kokku. Kuna pakkumise kutse esitati 2008 tuli vastava sisulised dokumendid esitada 2006 ja 2007 aasta kohta. Seega tuleb pakkujal nimetatud punkti kirjelduse kohaselt esitada pakkumises 2006, 2007 aasta teostatud analoogiliste tööde loetelu, mis sisaldab: o tellija nimetust ja kontaktandmeid, o objekti nimetust, o teostamise aastat, o tööde maksumusi, o tööde maksumusi kokku. 7 3-08-2294 Lähtudes p 2.7 toodud nõuetest, oli eelneva töökogemuse hindamisel objektiks 2006 ja 2007 aasta teostatud kõik analoogilised tööd (oluline on arvestada seda, et pakkuja võis nimetatud ajavahemikul teostada ka muid ehitustöid) ning pakkuja töökogemuse kohta vajaliku teabe saamiseks oli vaja välja tuua pakkumise objektiks olevate töödega analoogsete tööde loetelu (nimekiri/register) koos andmetega, mille abil oli võimalik kontrollida ja hinnata pakkuja töökogemust. Tegemist ei ole eraldiseisva loeteluga, vaid selle kasutamise eesmärgiks oli välja selgitada kas pakkujal on selline töökogemus, mis on nõutav pakkumises kirjeldatud tööde teostamiseks. Tulenevalt eeltoodust on alusetud kaebaja väited selle kohta, et pakkumise kutse dokumentides puudus nõue esitada loetelu 2006 ja 2007 aasta kõikide analoogiliste tööde kohta koos kõikide tööde andmetega ning põhjendamatu kaebaja nõue, et vastustaja oli hankemenetluses kohustatud täiendavalt välja selgitama kaebaja töökogemuse. Kaebaja on oma pakkumises välja toonud 2006 aasta ja 2007 aasta kohta analoogiliste tööde maksumuse ning kummagi aasta osas märkinud: „…seal hulgas üks suurematest objektidest ….“. Samuti välja arvestanud viimase kahe aasta tööde kogumaksumuse (tl 19). Hinnates kaebaja pakkumist töökogemuste kohta sisaldab see ühe analoogse töö kogemust 2006 aastal ja ühe analoogse töö kogemust 2007 aasta. Juhul, kui kaebaja teostas nimetatud aastatel veel analoogseid töid, ei ole pakkumisse kantud kõiki pakkumise kutse 2.7 nõutud andmeid. Pakkumise kutse p 2.9 kohaselt oli nõutav maksegraafiku ja maksetingimuste esitamine. Maksetingimused tulenevad KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korrast ja sihtfinantseerimise lepingust maksmisega toetuse saajale (tl 14). Tulenevalt eelpool käsitletud punkti sõnastusest tuli maksetingimuste koostamisel arvesse võtta KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korda ja sihtfinantseerimise lepingut. KIK keskkonnaprojektide finantseerimise kord on kinnitatud KIK nõukogu poolt 22.04.2008 (tl 28-35) ning asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et nimetatud kord oli kõigile kättesaadav. Pakkumise kutse p 6 on selgitatud pakkumise hindamisel kasutatud väärtuspunktide meetodit (vt lisa 2) ning vastava osatähtsusega kriteeriume (tl 15). Pakkumise hindamiseks on lisas nr 2 toodud pakkumiste hindamise kriteeriumid (tl 18). Maksetingimuste osas võetakse punktide andmisel arvesse tingimused, mille järgi: - tasumine toimub pärast tööde lõppu 30 päeva jooksul; - tasumine toimub igakuiselt akti alusel 30 päeva jooksul; - ettemaks kuni 20% + tasumine toimub igakuiselt akti alusel 30 päeva jooksul. Arvestades eeltoodut on pakkumise kutses maksetingimuste hindamise alusena välja toodud konkreetsed tööde eest tasumise variandid ja tähtajad. Kaebaja on maksetingimustena välja pakkunud: „Maksetingimused tulenevad KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korrast ja sihtfinantseerimise lepingust maksmisega toetuse saajale.“ (tl 20). Seega on kaebaja maksetingimuste osas viidanud KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korrale ja sihtfinantseerimise lepingule, kuid ei ole nimetatud alustel konkreetseid maksetingimusi välja toonud. 8 3-08-2294 Hinnates kaebaja pakkumist maksetingimuste osas on tegemist üldsõnalise pakkumisega, millest ei ole võimalik hinnata/tuletada konkreetseid tööde eest tasumise tähtaegu, mis olid lähtudes pakkumise kutse p 2.9, 6, lisa nr 2 p 3 maksetingimuste hindamise aluseks. Pakkumise kutse p 6 on selgitatud, et pakkumise hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, mis tugineb pakkumise kutse p 6.1 välja toodud kriteeriumitele (tl 15). Hinnates pakkumise hindamise tingimusi oli pakkumise hind olulisema osatähtsusega kriteerium pakkumise hindamisel, kuid mitte ainuke. Parima pakkumise kindlaks tegemisel oli määravaks kõikide kriteeriumide lõikes saadud punktide kogusumma. On üldteada, et kriteerium on eristamise või valiku tegemise aluseks. Kuna antud juhul olid pakkumise hindamise aluseks erinevad kriteeriumid, tuli pakkujal pakkumise koostamisel arvestada nii pakkumise kutses kui ka selle tekstis viidatud lisades toodud nõuetega. Samuti on oluline märkida, et asjas ei ole esitatud tõendeid ega väiteid selle kohta, et kaebaja on küsinud selgitusi pakkumise kutse sisu kohta või esitanud vastavasisulise vaidlustuse. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja ja vastustaja taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Kolmas isik vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Kooskõlas HKMS § 92 lg 2 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS P esitas 19.11.2009 tema poolt käesolevas haldusasja kantud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on vastustaja haldusasjas saanud õigusabi kokku 16,5 tundi ja kandnud menetluskulusid kogusummas 29 400 krooni (tl 194 pöördel, 218-221). Samuti on vastustaja kandnud menetluskulusid apellatsioonimenetluses. AS P puhul on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle põhiülesandeks on elanikkonna teenindamine vee ja kanalisatsiooni vallas. Kuna äriühingu igapäevaseks põhitegevuseks ei ole hangete korraldamine, oli käesoleval juhul põhjendatud vastustaja poolt välise õigusabi teenuse kasutamine. Vastustaja poolt kantud kulud koosnevad järgmistest õigusabi kuludest:
9. Asja materjalidega tutvumine ja konsultatsioonid vastustaja juhatuse liikmega 3 tundi;
10. Seisukoha koostamine esialgse õiguskaitse taotluse kohta 4 tundi;
11. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnkohtu määrustega tutvumine 1 tund;
12. Vastuse koostamine P OÜ määruskaebusele 2 tundi
13. Vastuse koostamine esitatud halduskaebusele koos 19.11.2009 taotluse koostamisega 6, 5 tundi. Kokku õigusabi andmiseks kulutatud aega 16,5 tundi. 9 3-08-2294 AB Järve Otti & Laretei OÜ poolt osutatava õigusabiteenuse tunnihind on 1770.00 krooni (koos käibemaksuga). Vastustaja taotluse kohaselt on ta asjas tasunud õigusabikulude katteks 17 700.00 ja 11 700.00 krooni (tl 220-222). Lähtudes HKMS § 93 lg 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude hindamiseks tuleb arvestada asja lahendamiseks vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust. Vastustaja on enne 19.11.2009 menetluskulude taotlust (tl 193) esitanud kohtule sisulise vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele 3 leheküljel (tl 70-71), vastuse määruskaebusele 3,5 leheküljel (tl 98100), sisulise vastuse peale menetlusse võtmise määrust (tl 186-189), taotluse menetluse lõpetamiseks ning menetluskulude väljamõistmiseks (tl 193-194). Hinnates vastustaja esitatud vastuste põhistusi, kaevatava otsuse sisu ja mahtu, leiab kohus, et käesoleva vaidluses ei ole vastustaja pidanud välja selgitama uusi asjaolusid, kuna need on varasemalt riigihankes käsitletud. Vastustaja poolt kogutud dokumentide läbitöötamiseks ei ole kohtu hinnangul kulutatud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 19.11.2009 taotluse alusel on 10 tundi, seega kogusummas 10 x 1770= 17 700.00 krooni. Apellatsioonimenetluses on vastustaja kandnud menetluskulusid järgnevalt: õigusabi kokku 3,5 tundi 6 195 krooni; õigusabi kokku 3 tundi 5 400 krooni , mis vastavalt ringkonnakohtu määrustele tuleb lahendada halduskohtul (tl 161, 168 pöördel; II kd tl 16-19, 33 pöördel). Hinnates õigusabi osutamisel raames koostatud dokumente ja nende koostamiseks kulunud aega on apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebajalt välja mõista vastustaja kasuks menetluskulud koos käibemaksuga kogusummas 17 700+11 595= 29 295 krooni ehk 1 872.29 eurot. Annika Vendik Kohtunik 10