sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
ÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 ls 2 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud /---/ avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohus märgib, et TsÜS § 147 kohaselt hakkab aegumistähtaeg kulgema sõltumata 2
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). TsÜS § 48 kohaselt peab käsutustehingu objektiks olev ese olema piisavalt määratletav. Nõude loovutamise lepingu (tl 56) p-st 2 nähtub, et EBOÜ on loovutanud hagejale kõik 03.06.2002 rendilepingust tulenevad õigused. Kohus leiab, et nõude loovutus on piisavalt määratletud ja nõude loovutamise lepinguga on hagejale üle läinud õigus nõuda kostjalt üüritasu hagis nimetatud üüriperioodi eest. Pooled vaidlevad ka nõude sissenõutavuse üle. Kostja vastuväite kohaselt ei ole nõue sissenõutavaks muutunud, sest kostja ei ole saanud nõuetekohast arvet.
lg 1 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et kohutuse täitmine on seotud arve esitamisega.
sätestab, et loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad.
lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Kohus leiab, et kui loovutatakse nõue, mis muutub sissenõutavaks arve esitamisega ning loovutamise hetkel ei ole veel arvet esitatud, siis läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus esitada arve.
lg 1 mõistes arve ei pruugi olla sama tähendusega, mis käibemaksuseaduse § 37 nimetatud arve.
lg 1 mõttes on oluline võlausaldaja tahe nõuda võlgnikult raha tasumist teatud tähtajaks. KMS § 37 lg 7 sätestab rea kriteeriume, millele peab vastama käibemaksukohustuslase arve, kuid kohtu arvates ei ole need kohaldatavad koos
§-ga 82 lg 1. Üksnes juhul, kui vigane arve takistab käibemaksuseadusest tulenevate õiguste teostamist, võib võlgnik nõuda arve parandamist ning esitada täitmise vastuväite.
lg 1 alusel tasumise tähtaja määramiseks piisab sellest, et arvel väljendub võlausaldaja tahe nõuda võlgnikult raha tasumist kindlaks tähtajaks. Kohus leiab, et tõendatud ei ole hageja väide, et kostjale on enne hagi esitamist arved kätte toimetatud. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Hageja on esitanud koos hagiga makseteatised e05-m1… e05—m8 (tl 58 jj), kuid puuduvad tõendid selle kohta, et kostjale oleks need varasemalt kätte toimetatud. Makseteatised on kostjale kätte toimetatud 02.07.2010 koos hagiavaldusega. Makseteatiste kohaselt on maksetähtajaks 7 päeva. Kohus leiab, et makseteatistest koos hagivaldusega pidi kostjale ilmnema hageja selge taha nõuda kostjalt viidatud üüriperioodi eest raha tasumist ja et
lg 1 kohaselt saabus maksetähtpäev 7 päeva pärast makseteatiste kättesaamist, s o 09.07.2010. Seejuures on küll hageja esitanud arve selliselt, et arve on väljastanud hageja juhatuse liige, kuid arve esitajaks on märgitud EBOÜ, kuid kostjale pidi koos hagiavaldusega 3
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt üürilepingu p-le 5.1 on pooled kokku leppinud viivise määras 0,2 % päevas. Viivise suuruseks seisuga 03.10.2011 on 42929,04 *0,002*451 päeva = 38721,99 krooni ehk 24 368,82 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõuetest 94 %, seega jätab kohus 94 % menetluskuludest kostja kanda ja 6 % menetluskuludest hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.