← Eesti

2-04-986/40

Obsah (4)§ 273§ 233§ 163§ 174

2-04-986 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-986 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Valentina Žukovska

§ 273, laenuleping summaga üle viiekümne rubla peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ning lähtuvalt Ts

K § 166 lg 2, kui kooskõlas seaduse või poolte kokkuleppega tuleb leping sõlmida kirjalikult, võidakse see sõlmida nii ühe dokumendi koostamise teel, millele pooled alla kirjutavad, kui ka kirjade, telegrammide, telefonogrammide jms. vahetamise teel, millele pool, kes neid saadab, on alla kirjutanud. Lähtuvalt TsK § 276 lg 1, laenajal on õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud. Kostja ei ole esitanud väiteid või tõendanud asjaolu, et laenuleping oli rahatu või oli raha antud vähemal määral kui kokku lepitud. Juurdekirjutust, mille tagajärjel moodustus summa 4500 dollarit, ei saa kohus arvestada kui võlakirja muutmist. Kostja väitel ei olnud kostja andnud nõusolekut lepingu muutmiseks, s.o summa paranduseks 1500 dollarilt 4500 dollarile. Kuna kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu – tahteavalduse puudumist, tuleb võlakirja muutmise aluseks olnud poolte kokkulepet tõendada hagejal. Hageja täiendavaid tõendeid võlakirja muutmise asjaolude osas ei esitanud. Kohus jõuab järeldusele, et võlakirjaga on tõendatud laenulepingu sõlmimine hageja abikaasa ja kostja vahel summas 1500 dollarit. Hageja esitatud võlakirjal (t.l.-10, koopia t.l.-2) on märgitud, et Inga võlgneb 8000$ (USD). Selle märke alla on tõmmatud joon ning joone alla on kirjutatud võla tagastamise kuupäevad, summad, kupüüride numbrid. Samuti on vahetult joone alla, samale reale

  1. augustil 1999 tagastatud summa 100$ ja kupüüri numbriga, kirjutatud kostja allkiri, rea lõpus on hageja allkiri. Hageja väitel on kostja kirjutanud oma allkirja selle kohta, et Inga võlgneb 8000$, kostja väitel on ta andnud allkirja selle kohta, et
  2. augustil 1999 tagastas ta hagejale 100$. Vaidlust ei ole, et võlakiri on hageja kirjutatud, et kostja tõepoolest tagastas
  3. augustil 1999 hagejale 100$ ja et kostja allkiri on kostja poolt kirjutatud. Pooled ekspertiisi korraldamist ei soovinud, hageja täiendavaid tõendeid võlgnevuse summas 8000 USD kohta ei esitanud. Kohus leiab, et võlakirjast (t.l.-10, koopia t.l.-2) ei ole võimalik üheselt tuvastada, et kostja allkiri oleks antud selle kohta, et kostja võlgneb hagejale või hageja abikaasale 8000 USD. Kohus ei välista, et lause „Inga võlgneb 8000$“ võib olla võlakirjale kirjutatud peale kostja poolt allkirja andmist. Samuti ei selgu võlakirjast, kas nime Inga all mõeldakse kostjat või on tegemist kellegi teise isikuga. Võlakirjast ei selgu ka, millisest lepingust või võlasuhtest on võlgnevus 8000 USD tekkinud. Summat 8000 USD ei tõenda ka asjaolu, et kostja on hagejale tagastanud osa võlgnevusest. 5

(9)2-04-986 Kohus märgib, et hageja esitatud CD laat (t.l.-95) ei ole asjas lubatav tõend, sellele on viidanud ka kostja. Kostja teatas, et plaadi salvestuse kvaliteet ei võimalda aru saada, mida ja kes seal räägivad ning kostjale on tundmatud plaadile salvestatud isikute hääled. TsK § 276 lg 2 kohaselt, neil juhtudel, kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis (§ 273), ei ole selle vaidlustamine tunnistajate ütluste kaudu lubatud, välja arvatud kriminaalkorras karistatavad teod. Vaidlust ei ole, et laenuleping on väärtusega üle 50 rubla ja seega peab olema kirjalikus vormis. Kuna CD plaadil on väidetavalt salvestatud surnud isikute ütlused, ei saa kirjalikus vormis sõlmitud lepingut tõendada suuliste selgitustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 2 ja lg 5 kohaselt, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus jätab hageja tõendi CD plaadi (t.l.-95) arvestamata, kuna seaduse kohaselt ei saa laenulepingut tõendada suulises vormis tõendiga. Et salvestatud info põhjal ei ole võimalik tuvastada isikuid, kes salvestuses räägivad, on tõend ilmselt ebausaldusväärne. Kohus ei tuvastanud hageja esitatud võlakirjadest laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtaega, s.o kas kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks või mitte. Hageja selgituste kohaselt oli tavaks, et kostja võttis aeg-ajalt hageja abikaasalt laenu ning seejärel tagastas selle, seetõttu tagastamise tähtaega kokku ei lepitud. Kostja sissenõutavuse osas vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt TsK § 177 lg 1 ja lg 2, kui kohustise täitmise tähtaeg on kindlaks määramata või on kindlaks määratud nõudmise momendiga, on kreeditoril õigus nõuda täitmist, võlgnikul aga õigus täita kohustis igal ajal. Võlgnik on kohustatud sellise kohustise täitma seitsmepäevase tähtaja jooksul, arvates kreeditori poolt nõude esitamise päevast, kui viivitamatu täitmise kohustus ei tulene seadusest, lepingust või kohustise olemusest.

§ 233

lg 3, kui võlgnik andis kreeditorile kohustise tõendamiseks võladokumendi, on kreeditor, võttes vastu täitmise, kohustatud selle dokumendi tagastama, tagastamise võimatuse korral aga osutama sellele tema poolt välja antavas allkirjas. Allkirja võidakse asendada pealdisega tagastataval võladokumendil. Võladokumendi olek võlgniku käes tõendab kohustise lõppemist, kuni pole tõendatud muud. Kohus järeldab, et kohustuse täitmise aeg ei olnud kindlaks määratud ning seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist igal ajal. Hageja on esitanud hagiavalduse kohustuse täitmise nõudes ning seda saab lugeda kohustuse täitmise nõude esitamiseks kostjale. Kostja ei ole tõendanud, eelkõige tema valduses oleva võladokumendiga, et kostja oleks täitnud hageja nõude aluseks oleva kohustuse seitsme päeva jooksul arvates hagiavalduse esitamisest. Kohus leiab, et hageja nõue on sissenõutav. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale tagastanud võlakirjal (t.l.-10) märgitud summad - 17. augustil 1999 summa 100 USA dollarit, 06. oktoobril 1999 summa 100 USA dollarit, 05. oktoobril 2000 summa 1500 krooni ja 01. oktoobril 2002 summa 300 krooni. 6

(9)2-04-986 Kohus loeb tõendatuks, et kostja võlgneb hagejale 1500 USD, millest on tagastatud 200 USD + 300 krooni (18,94 USD
  1. oktoobri 2002 kursiga 15,840690) ja 1500 krooni (83,68 USD
  2. oktoobri 2000 kursiga 17,926950). Kokku moodustab võlgnevuse jääk 1197,38 USD, mis hagi esitamise aja seisu kursiga 12,20480 moodustas 14 613,78 krooni.

§ 163, kohustised tekivad lepingutest või muudest alustest, mis on tähendatud §-s 5. Ts

K § 162 kohaselt, kohustise tõttu on üks isik (võlgnik) kohustatud teostama teise isiku (kreeditori) kasuks teatava teo, nagu: üle andma vara, tegema töö, maksma raha jms. või hoiduma teatavast teost, kreeditoril aga on õigus nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Lähtuvalt TsK § 173 lg 1, kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele ning

§ 174

, ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 14 613,78 krooni (933,99 eurot), 79 332,74 krooni võlgnevuse osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi hind Hagiavalduses on hageja põhinõudeks välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 101 596,02 krooni. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne

  1. aasta
  2. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja seisuga. Lähtuvalt enne
  3. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 ja p 8, hagihind määratakse vara hagis - hagetava vara väärtusega. Hagihind on 101 596,02 krooni (6493,17 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud
  4. augustil
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne
  6. aasta
  7. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 7

(9)2-04-986 Kohus rahuldas hagi osaliselt 14 613,78 krooni ehk 15,56% ulatuses (14 613,78 / 93 946,52 x 100 = 15,56%). Vastavalt enne
  1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus jätab menetluskuludest 84,44% hageja kanda ja 15,56% kostja kanda. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 350 krooni. Kohus jätab 84,44% tasutud riigilõivust summas 295,54 krooni hageja kanda ja 15,56% summas 54,46 krooni kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivu hüvitis 54,46 krooni. Lähtuvalt enne
  2. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus rahuldas hagi 15,56% ulatuses, nõude suuruseks oli 93 946,52 krooni, ning seega 5% hagi rahuldamata jäetud osast 79 332,74 kroonist moodustab 3966,64 krooni. Kostja esitas õigusabi kviitung-orderi summale 8000 krooni. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabi kulu 3966,64 krooni. Kohus tasaarvestab hageja riigilõivu nõude 54,46 krooni kostja vastu kostja õigusabi kulude nõudega 3966,64 krooni hageja vastu ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 3966,64 – 54,46 = 3912,18 krooni ehk 250,03 eurot. Vähem tasutud riigilõiv Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud vähem kui seaduses sätestatud. Lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 2, hinnaga hagilt tasutakse riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. /---/. Vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Hagihind moodustas hagiavalduse esitamise ajal 101 596,02 krooni ning hagilt hinnaga kuni 120 000 krooni kuulus tasumisele riigilõiv 7000 krooni. Hageja vabastati Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2008 kohtu määrusega riigilõivu tasumisest osaliselt ja kohustati hagejat tasuma riigilõivu 350 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 krooni (t.l.-4,36). Tasumata on 6650 krooni. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 3 ja lg 4, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse 8
(9)2-04-986 temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Kohus rahuldas hagi osaliselt 15,56% ulatuses ja jättis menetluskulude jaotuses menetluskuludest 84,44% hageja kanda ja 15,56% kostja kanda. Seega tuleb tasumata 6650 kroonist riigilõivust riigituludesse välja mõista 84,44% summas 5615,26 krooni hagejalt ja 15,56% summas 1034,74 krooni kostjalt. Kehtiva TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise eraldi kohtumäärusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.