Obsah (5)

§ 142§ 111§ 29§ 1§ 23

Tsiviilasi nr 2-11-37413 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2011. a Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-37413 Tsivi

§ 142lõike 6 alusel välja kuulutada Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankrot.

Pankrotimenetluse algatamine Kohus algatas 16.08.

1. a määrusega Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule Mxxx Mxxxxxxxxpärandvara kohta aruande: I Võlgniku üldandmed Mxxx Mxxxxxx surixxxxxxxxxxx. a. Notari andmetel on kõik lähikondsed Mxxx Mxxxxxxx pärandist loobunud. Pärandaja oli perekonnaseisult lahutatud. Abielu ExxxMxxxxxxxxx lahutatixxxxxxxxxxx. a. Pärimistunnistuse kohaselt on ainupärijaks tunnistatud palamuse vald. Pärandaja viimane elukoht oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx II Andmed võlgniku vara kohta: 2.
2. Kinnisvara. Kinnistusraamatus pärandaja nimel kinnisasju registreeritud ei ole. Pärandajale kuulus kinnistu (registriosa nr xxxxxxx), asukohaga Mxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, suurusega 18504 m2 . Kinnistu sihtotstarve on 100 % elamumaa. Nimetatud kinnistu oli ka pärandaja viimaseks elukohaks. Pärandaja omanikuks oleku ajal oli kinnistusraamatu II jaos märkus isikliku kasutusõiguse kohta Lxxxxxxx Oxxxx kasuks. Isiklik kasutusõigus oli seatud tähtajatult ja tasuta. Kinnistusraamatu kohaselt on alates 04.12.
3. a kinnistu kaasomandis, millest ½ kuulub 2 LxxMxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja ½ kuulub kxxxx Mxxxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx). Kande tegemise aluseks on 04.12.
4. a sõlmitud kinnistu kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse elamusele seadmise leping. III jaos on seatud elamule ühiselt isiklik kasutusõigus Mxxx Mxxxxxxx ja Lxxxxxx Oxxxxxkasuks. 2.
5. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: 2.2.
6. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. 2.2.
7. Muu vallasvara: Pärandvara ajutine haldur ei ole tuvastanud muud vallasvara. Pärandaja isiklikke rõivaid ning jalanõusid pole võimalik realiseerimatuse võimatuse korral pärandvarasse arvata. 2.2.
8. Rahalised vahendid: Mxxx Mxxxxxxxomas krediidiasutustes järgmisi arvelduskontosid: SEB Pank konto 1001008115013, saldo 0,00 eurot; SEB Pank kaardikonto 10010557649017, saldo 0,00 eurot. 2.2.
9. Nõuded kolmandate isikute vastu: Ajutises menetluses ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Muud vara ei ole pärimismenetluses pärandvara inventuuri käigus tuvastanud ka kohtutäitur. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal ei kuulu Mxxx Mxxxxxxx pärandvara koosseisu rahalisi vahendeid ega muud vara. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: 3.
10. SEB Pank ees on pärandajal järgmised kohustused: 3.1.
11. Püsimaksega krediitkaart laenuleping nr A060019943, lepingu tähtaeg 31.07.
12. a. Nimetatud leping on sõlmitud 25.07.2006 laenusummaga 24 000 krooni. Võlgnevus on tekkinud alates 15.05.2009 ning lepingust tulenev nõue on panga ees kokku 2158,55 eurot. 3.2.
13. Väikelaenu leping nr L070036565 on sõlmitud 2.07.2007 summale 75 000 krooni. Panga andmetel on lepingust tulenev nõue 4180,37 eurot. Pank kinnitas, et kuni surmani täitis pärandaja lepingut nõuetekohaselt. Võlgnevus tekkis alates 11.05.
14. panga kohustused on kasvanud eelkõige intressi kasvamise tõttu. Isiku surm intresside kasvamist ei peata. Rohkem võlausaldajaid ei ole ajutine haldur tuvastanud. Samuti ei ole rohkem kohustusi inventuuri ajal välja selgitatud. Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et Mxxx Mxxxxxxx pärandvara arvelt tuleks tasuda rahalisi kohustusi kokku summas 6338,92 eurot. Vara puudub, samuti rahalised vahendid, mistõttu kohustused ületavad vara ja tekkinud on püsiv maksejõuetus. IV Vara tagasivõitmisest Käesoleval juhul on pärandaja 6 kuud enne surma kinkinud talle kuulunud kinnistu oma lähikondlastele, kahele tütrele. Ajutine haldur on tuvastanud, et ainus kohustus pärandajal on AS-i SEB Pank ees, mis tuleneb krediitkaardi lepingust ja väikelaenulepingust. Samas nähtub panga esitatud andmetest, et ka pärast kinnistu kinkelepingu tegemist täitis pärandaja oma kohustusi võlausaldaja ees ning võlgnevus tekkis alates surma hetkest. Seega ei ole tõendatud, et kinkelepingu tõttu pärandaja muutus maksejõuetuks ning kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. SEB panga kohustused ei olnud tagatud pärandaja varaga. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et kinkelepingu tagasivõitmine võib olla ainult teoreetiline, sest hagi esitamisel oleks halduril raske tõendada, et kinkelepingu tegemise tõttu muutus pärandaja maksejõuetuks või, et kinkeleping tehti võlausaldajate kahjustamise eesmärgil, mis on

§ 111lg 1 järgi kinkelepingu kehtetuks tunnistamise aluseks.

3 Kinkelepingus on tehinguväärtuseks hinnatud 200 000 krooni (12 782,33 eurot), kinnistul asuva elumaja väärtuseks 180 000 krooni ning isikliku kasutusõiguse aastaväärtuseks 7200 krooni. Isegi, kui kinkelepingu kehtetuks tunnistamine kohtus lõppeks pärandvarale soodsalt, siis kinnistul lasub tähtajatu isiklik kasutusõigus ning koos selle märkusega on kinnistut ebatõenäoline realiseerida hinnaga, mis tagaks menetluskulude, massikohustuste ning võlausaldajate nõuete rahuldamise. Ajutise halduri poolt kogutud materjalidest nähtub, et Mxxx Mxxxxxxx pärandvara ei kata pärandaja kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on kujunenud välja pankrotiseis. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ega võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Juhul, kui võlausaldaja on huvitatud pärandvara pankrotimenetluse läbiviimisest ning pankrotimenetluse käigus pärandvara suurendamisest tagasivõitmise teel, siis peaks võlausaldaja või kolmas isik või võlgnik tasuma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulud (2000 eurot). Juhul, kui deposiiti rahalisi vahendeid ei tasuta, siis tuginedes

§ 29

lg 1 ja lg 2 sätestatule, teeb ajuti haldur kohtule ettepaneku lõpetada Mxxx Mxxxxxxx pärandvara suhtes algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung 26.10.

1. a toimunud kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur aruandes esitatud ettepaneku juurde lõpetada Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemisega. Ajutine haldur selgitas, et ta on pöördunud võlausaldaja AS-i SEB Pank poole ja küsinud nõusolekut pankrotimenetluse finantseerimiseks. AS-i SEB Pank esindaja teatas, et pank edasist pankrotimenetlust ei rahasta. Avaldaja oli nõus ajutise pankrotihalduri ettepanekuga pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotti välja kuulutamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Mxxx Mxxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemisega. Kohus tegi kindlaks, et Mxxx Mxxxxxxxsuri xxxxxxxxxx. a. Jõgeva notar Kaja Tenisson on 18.07.
2. a välja andnud pärimistunnistuse (tl 17), mis tõendab, et Mxxx Mxxxxxxx ainupärijaks on Palamuse vald. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et Mxxx Mxxxxxxx pärandvara hulka ei kuulu mingit vara. Pärandvaral on kohustused AS-i SEB Pank ees kokku summas 6338,92 eurot. Pärandvara suurenemist ei ole ette näha. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole otstarbekas esitada ka vara tagasivõitmise nõuet, nõude tulemuslikkus oleks ebatõenäoline. Mxxx Mxxxxxxx pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seega võib järeldada, et on tegemist püsiva maksejõuetusega

§ 1

lg 2 mõistes.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Mxxx Mxxxxxxx pärandvaras puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur on palunud võlausaldaja AS-i SEB Pank seisukohta pankrotimenetluse rahastamise osas. Võlausaldaja esindaja on teatanud kirjalikult, et pank pankrotimenetlust ei rahasta. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja menetlus tuleb sel alusel lõpetada.

§ 29

lg 1 näeb ette, 4 et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Hinnates kinkelepingu võimalikku tagasivõitmist, on kohus seisukohal, et kinnistu kinkimine võlgniku poolt oma lähikondsetele- kahele tütrele-kujutab endast tehingut, mis perekondlike suhete ja Pärimisseaduse vastavate sätete kohaselt on omandi ülemineku loomulikemaid viise. Arvestades kinke aega (04.12.2008), võlgniku surma aastal 2009 ja asjaolu, et võlgniku eluajal tasumata võlakohustusi ei olnud, on ilmne, et kinketehing on tehtud eesmärgiga lahendada vara ja omandisuhted, aga mitte eesmärgiga kahjustada võlausaldajaid. Seetõttu ei ole õiglane ega õiguslikult põhjendatud alustada tagasivõitmise menetlust. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

Pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse temale tasu ja kulutuste väljamõistmiseks summas 397,02 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur on esitanud enda tasuarvestuse aruande, millest nähtub, et ta on teinud seoses menetluse läbiviimisega tööd 6,75 tundi. Ajutine haldur on arvestanud töötasu 64 eurot ühe tunni eest. Kohus leiab, et arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, on taotletav tasu põhjendatud ja tuleb selles ulatuses kinnitada. Põhjendatud ja vajalikud on ka halduri poolt tehtud kulutused, mille hüvitamist ta taotleb. Aruande põhjal on kuludeks paljundus kokku 14,72 euro eest ja päringud RIK-is summas 4,70 eurot.

§ 23

lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 397 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest. Pankrotimenetluse kulud ülejäänud ulatuses tuleb jätta võlgniku kanda. Ülle Raag Kohtunik 5