§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 21.03.2011.a. 12.04.2011.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja hagi õigeks. Kostja lubas hagejaga võtta viivitamatult ühendust kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kohtu poolt antud tähtajaks kokkulepet ei ole sõlmitud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (
) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
Vastavalt
lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on sõlminud hagejaga 19.08.2008.a väikelaenulepingu nr 08-136756-VV, mille alusel andis hageja kostjale laenu 95 528,22 krooni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Hageja ütles lepingu üles 18.08.2009.a. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud 18.11.2010. a seisuga viivist kokku 8954,08 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 25.11.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 2-10-58860 Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 25.11.2010-27.05.2011 viiviste suuruseks (põhivõlg 88 111,47 krooni x 0,022 % x 184 päeva) 3566,75 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on tema menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 000 krooni, millele vastab 639,12 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning riigilõiv summas 639,12 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esitas 01.03.2011.a kohtule taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks, kuna kostja teadaolevatesse elukohtadesse ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja tasus 01.03.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900078680 riigilõivu 6,39 eurot. Pärast taotluse esitamist esitas politseiasutus kohtule andmed kostja tegeliku kohta.
lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt tasutud asja läbivaatamise kulud, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata. Kohus leiab, et hagejale tuleb tasutud riigilõiv 6,39 eurot tagastada, kuna vajadus kohtuteate avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded langes ära. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.