Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on pooled 10.12.2004 sõlminud järelmaksu müügilepingu, mille alusel kostja kohustus soetatud kaupade eest tasuma vastavalt järelmaksugraafikule. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, esitas hageja kostjale lepingu lõpetamisel arve, mille kostja osaliselt ka tasus. Kostjal on tasumata 27.12.2010 esitatud hagi seisuga 4756.73 krooni põhinõudena, millele hageja on arvestanud juurde viivised ja sissenõudmiskulu. Kokku soovib hageja kostjalt välja mõista 9986.46 krooni, menetluskuludena riigilõivu ja õigusabikulud ning viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.
lg.1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostjale avaldanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest Ametlikes Teadaannetes 10.08.2011 ja on teatanud, et kohus teeb otsuse teatavaks 27.09.2011.
lg.5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.
lg.3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud lepingu ja võlgnevuse arvestusega. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
lg.1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.
lg.1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva ja numbri osas ning meeldetuletuskirja saatmise korral muuta andmeid selle tegemise aja osas, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Hageja esindaja ei ole kohtueelselt kostjale saatnud ühtegi meeldetuletuskirja, mis õigustakas ja/või põhistaks suurte õigusabikulude tekkimist. Ja see on ka arusaadav, sest hageja on andnud esindusõiguse vaid 5 päeva enne hagi esitamist. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-154-09 kohaselt ei saa hageja eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja kulude teistel menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid (millised on sätestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr. 137), siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Asi ei ole keerukas, kuivõrd sisuliselt on hageja esindaja koostanud/saatnud vaid 2lehelise standardse sisuga hagi. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata hagi esitamise aegses vääringus 1000 krooni ehk 63.91 eurot. Riigilõivu kohta on hageja eksitavalt märkinud menetluskulude nimekirjas 1400 krooni, tasumist tõendav maksedokument näitab riigilõivuna 1200 krooni ehk 76.69 euro tasumist. Ja vaid selles suuruses saab ka nõuet riigilõivu osas rahuldada. Täiendavalt on menetluse kestel hageja tasunud AT- avaldamise tasuna 6.39 eurot. Kohtunik (allkiri) Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 25. novembril 2011. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.