Obsah (4)

§ 30§ 29§ 12§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2566 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse taotl

§ 30lg 2 p 1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD 21.09.2009 sai kohus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) taotluse anda luba seada kohtulik hüpoteek N. K. nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele,XXXXXXX, (elamumaa) ning YYYYYYYYYYY(korteriomand) Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kaudu) summas 1 500 000 krooni. Samuti on taotletud halduskohtult luba taotluse esitamiseks P. K.le kuuluvale mootorsõidukile registrisse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse kaudu) kasuks käsutamise keelumärke kandmiseks. Taotluse ning vastuses kohtunõudele märgitu kohaselt PMTK kontrollib 11.08.2008 korralduse nr 12-2.1/24693 alusel P. K. tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise õigsust

1. ja
2. aastal. Kontrollimise tingis Maksu- ja Tolliameti siseteave selle kohta, et P. K.l puudusid alates
3. aastast ametlikud sissetulekud (tulu deklareeritud ei ole), kuid autoregistrikeskuse andmetel on ta ostnud-müünud kümneid sõidukeid. Maksustamisel tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vormistati P. K. 11.08.2008 korraldus nr 12-2.2/24693 (vt. Lisa 1), millega kohustati teda ilmuma 22.08.2008 revidendi juurde koos 2006-2007 aastal võõrandatud sõidukite ostu-müügi dokumentidega ja sama perioodi pangakontode väljavõtetega. P. K. korraldust ei täitnud, vaid esitas nimetatud korraldusele vaide. Maksu-Tolliameti 20.10.2008 vaideotsusega nr 6-1/195-1 (vt. Lisa 2) jäeti vaie rahuldamata. 19.11.2008 pöördus P. K. Tallinna Halduskohtusse ja taotles korralduse tühistamist. Tallinna Halduskohus jättis P. K. kaebuse 23.01.2009 kohtuotsusega nr 3-08-2332 rahuldamata. 23.02.2009 esitas P. K. apellatsioonkaebuse ja taotles 23.01.2009 kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse ning tühistatakse korraldus nr 12-2.2/
4. 11.09.2009 kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus P. K.’i apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.01.2009 kohtuotsuse muutmata. 12.10.2009 esitas P. K. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. P. K. ei ole käesoleva ajani täitnud 11.08.2008 kontrolli alustamise korralduses nõutud teabe esitamist, jättes täitmata maksukohustuslase kaasaitamiskohustuse maksumenetluses vastavalt Maksukorralduse seaduse (MKS) §
5. Eeltoodud asjaoludel pöördus maksuhaldur kolmandate isikute poole teabe saamiseks. P. K. puudub väljamakseid tegev töökoht ning ta ei ole esitanud kontrollitaval perioodil tuludeklaratsioone. P. K. käitumine kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisel käimasoleva kontrolli käigus on tinginud maksuhalduri põhjendatud kahtluse, et P. K. venitab pahatahtlikult menetlust. P. K. puudub legaalne tuluallikas. Samas tuvastas maksuhaldur, et P. K. on soetanud pikaajaliselt ja süstemaatiliselt sõidukeid nende realiseerimise ja tulu saamise eesmärgil. Autod on soetatud Leedust erinevatelt äriühingutelt (näiteks UABd Aftalitana, Jurivina, Autofeja, Svajuno Stenkeviciaus) P. K. nimele väljastatud arvete alusel. 2006 on soetatud sõidukeid kokku 1 570 787 krooni eest ja 2007 kokku 6 142 540 krooni eest. Sõidukid on soetatud kas täielikult või osaliselt sularahas, kuna P. K. arvelduskontolt ei nähtu tasumist autode eest, küll aga on kontolt välja võetud sularaha. Kontrollitaval perioodil on soetatud sõidukid (ca 50) müüdud liisingufirmade (Swedbank Liising, SEB Liising, Danske Bank Eesti filiaal) vahendusel füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Liisingfirmad on raha kandnud P. K. arvelduskontole. P. K. on kandnud oma ema N. K. arvelduskontole 2006-2007 kokku 2 535 000 krooni, mille kasutamise kohta puudub maksuhalduril informatsioon. N. K. ei võta vastu korraldusi ega ilmu maksuhalduri juurde. Maksuhaldur käsitleb P. K. tegevust ettevõtlusena ja ettevõtlusest saadud tulu ettevõtlustuluna. Maksuhaldur on seisukohal, et P. K. jättis teadlikult oma tulu deklareerimata ja ei täitnud ka maksumenetluses kaasaaitamiskohustust. Võttes arvesse eeltoodud ja alljärgnevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid on maksuhalduril alust arvata, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Maksuhaldur rõhutab, et sisuliselt vahetult pärast maksuhalduri poolt 25.08.2009 P. K.’ile väljastatud kontrollakti, milles PMTK arvestas P. K.le kontrollitaval perioodil tulumaksu 653 920 krooni ja sotsiaalmaksu 392 040 krooni, võõrandas P. K. 27.08.2009 talle kuulunud kinnisvara – korter XXXXXXXX ja elamumaa YYYYYYYYYY – ema N. K. nimele. Kinnistusregistri andmetel puudub P. K. kinnisvara. Kuigi õiguslikult on P. K. kuulunud korteri XXXXXXXX uueks omanikuks N. K., siis faktiliselt kasutab endine omanik pärast korteri omandiõiguse üleminekut korterit seal elamiseks edasi. Viimast tõendab 12.10.2009 P. K. poolt Riigikohtule edastatud kassatsioonkaebusele märgitud elukoha aadress XXXXXXXX. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad makshalduri kahtlust, et nimetatud kinnisvaraga tehtavate tehingute ainsaks eesmärgiks on hoida hilisemast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramisest kõrvale. Maksuhaldur selgitab, et tehingutega, millega P. K. võõrandas oma omanduses olnud kinnistud emale N. K., tegi isik tehingu, mis tulevikus kahjustab võlausaldajate huve. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teiste võlausaldajate huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Ülalkirjeldatud P. K. senise tegutsemise valguses leiab maksuhaldur, et ka TMS § 188 rakendamine pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib osutuda võimatuks, kui N. K. omakorda võõrandab hetkel tema omanduses oleva vara isikule, kes ei ole võlgniku lähikondne, st on heauskne omandaja AÕS 56¹ tähenduses või P. K. vaidleb maksuotsusele vastu ja taotleb selle täitmise peatamist, mis tingib maksuotsuse jõustumise edasilükkumise ja TMS § 188 lg 2 nimetatud enam kui 6-kuulise täitemenetluse alustamisega viivitamise. Maksuhalduri taotluse esitamise aluseks on MKS § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud. Kuivõrd maksuhalduri arvates ainuüksi mootorrattas ei kata ära maksuhalduri nõuet, sest asja turuhind ei ole ilmselt samas suurusjärgus maksuhalduri nõudega ja P. K. puuduvad muud registrisse kantud varad, siis näeb maksuhaldur tulenevalt MKS § 130 lg 1 p-st 1 ainsa võimalusena nüüdseks juba P. K. ema N. K. nimele kantud kinnisvarale, s.o XXXXXXXXXX ja elamumaa YYYYYYYYYY tulenevalt MKS § 130 lg 1 p-st 51 hüpoteegi seadmist. Maksuhaldur selgitab, et kuna P. K. tegi 27.08.2009.a tehingud, mis kahjustasid võlausaldaja huve, on maksuhalduril maksuotsuse jõustumisel võimalik taotleda nimetatud tehingute tagasivõitmist. Selline võimalus säilib maksuhalduril vaid juhul, kui on tagatud vara staatuse säilimine. Vastavalt MKS § 130 lg 1 p 5¹ võib maksuhaldur taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale. Maksuhalduri väitel MKS § 130 sõnastusest ei tulene, et kinnisasi, millele hüpoteek seatakse, peab kuuluma maksukohustuslasele, kes ei ole maksuvõlga tasunud. Maksuhaldur möönab, et sellise tõlgendamisega ei tohi kaasneda riigivõimu teostamise kuritarvitamine ja see ei saa olla meelevaldne mistahes kolmandale isikule kuuluva vara suhtes, vaid kinnisvara, millele hüpoteegi seadmiseks luba taotletakse ning maksukohustuslase, kes ei ole maksuvõlga tasunud, vahel peab esinema seos. Antud juhul on viimatinimetatud seos maksuhalduri arvates ilmselt olemas. Põhja MTK leiab, et protsessiõigusnormi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 ei saa materiaalõigusnormi MKS (§ 130 lg 1 p 5¹) tõlgendada kitsendavalt. Olukorras, kus MKS regulatsiooniga on ette nähtud kindlad meetmed maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramise tagamiseks, ei ole mõeldav asuda maksuhalduri seadusest tulenevat kohustust maksude õigsuse kontrollimisel ja maksude laekumise tagamisel protsessiõigusnormiga piirama. Seega on Põhja MTK seisukohal, et antud juhul on olemas seaduslik alus taotluseks, millega palutakse luba seada P. K. maksuvõla tagamiseks kohtulik hüpoteek varale, mis on kantud kinnistusraamatus asjaõiguslepingu alusel teise isiku (N. K.) nimele. Selline volitus halduskohtule tuleneb otseselt eriseadusest, s.o MKS § 130 lg 1 lg 5¹. Maksuhaldur toonitab, et kuna P. K. tegi 27.08.2009 tehingud, mis kahjustasid võlausaldaja huve, on maksuhalduril maksuotsuse jõustumisel võimalik taotleda nimetatud tehingute tagasivõitmist. Selline võimalus säilib maksuhalduril vaid juhul, kui on tagatud vara staatuse säilimine. Hüpoteegi seadmiseks loa andmine ei võta P. K. ära õigust esitada vastavalt MKS § 136¹ lg 2 p-le 3 tagatis MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 sätestatust tulenevalt 1 500 000 krooni suuruses summas ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 toodud loetelule, mille tulemusel lõpetab maksuhaldur täitetoimingud. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Taotleja leiab, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. KOHTU SEISUKOHT

§ 29

lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks).

§ 29

lg 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

§ 29

lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse üksnes seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Kohus, hinnanud esitatud taotluse põhjendatust ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et Põhja MTK taotlus anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks N. K. nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele, YYYYYYYYY (elamumaa) ning XXXXXXXXXX (korteriomand) Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kaudu) summas 1 500 000 krooni ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest, et P. K. võõrandas 27.08.2009 talle kuulunud kinnisvara XXXXXXX ja elamumaa YYYYYYYY, oma ema N. K. nimele. Kinnistusregistri andmetel P. K. kinnisvara puudub. Kohus nõustub Põhja MTK seisukohaga, et P. K. on sellega teinud tehingu, mis tulevikus võib kahjustada võlausaldajate huve. Küll aga ei nõustu kohus Põhja MTK seisukohaga, et seaduslik alus P. K. maksuvõla tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks varale, mis on kantud kinnistusraamatus asjaõiguslepingu alusel teise isiku (N. K.) nimele, tuleneb otseselt eriseadusest, s.o MKS § 130 lg 1 p 5¹ ning TsMS § 378 lg 1 sätestatud protsessiõigusnormi ei saa tõlgendada materiaalõigusnormi kitsendavalt. Vastavalt MKS § 130 lg 1 p 5¹ võib maksuhaldur taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni. Tulenevalt Asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 363 lg 1 võib hagi tagamiseks kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. AÕS § 130 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse vastavalt muu seadusega selleks õigustatud ametiisiku määruse alusel kinnisasjale hüpoteegi seadmise korral. Hüpoteegi seadmine kui hagi tagamise abinõu on sätestatud TsMS §-s 378 lg 1, mille kohaselt saab kohtulikku hüpoteeki seada kostjale (mitte kolmandale isikule) kuuluvale kinnisasjale. Kuna

4. peatükis, mis reguleerib haldustoiminguks loa andmist, ei ole eraldi sätestatud hagi (kaebuse) tagamise abinõude kohaldamiseks loa andmise korda, siis tuleb kohaldada sätet, mis reguleerib TsMS-s ettenähtud hagi tagamise abinõude kohaldamist halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamisel.

§ 12¹ lg 3 p 4 tuleneb, et esialgse õiguskaitse määrusega võib halduskohus rakendada Ts

MS ettenähtud hagi tagamise abinõusid.

§ 5

lg 1 ja 2 kohaselt juhindub halduskohus käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. Tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes arvestab halduskohus halduskohtumenetluse erisusi. Maksukorralduse seaduse sätetest tuleneb küll maksuhalduri õigus täitetoimingute tegemisel taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, kuid see iseenesest ei tähenda, et seda saab teha asja omandiõigusest sõltumata, seaduses ei ole otsesõnu öeldud, et maksuhalduril on õigus taotluse esitamiseks kinnisasjale, mis on kantud kinnistusraamatus asjaõiguslepingu alusel kolmanda isiku nimele, kes ei ole konkreetse maksumenetluse subjekt, vastasel juhul maksuhaldur otseselt sekkuks omandiõigussuhetesse, maksumenetlusega. intensiivselt piirates isiku omandiõigust, kes ei ole seotud Kohus, hinnanud esitatud taotluse põhjendatust osas, millega taotletakse luba taotluse esitamiseks P. K. kuuluvale mootorsõidukile registrisse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kaudu) kasuks käsutamise keelumärke kandmiseks, leiab, et taotluses esitatud põhistuse ja faktiväidete alusel on taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse väljatrükist nähtub, et P. K. nimele on registreeritud mootorratas Aprilia, registreerimisnumberXXXX. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuna P. K. on juba teinud tehingu, mis tulevikus võib kahjustada võlausaldajate huve, siis eksisteerib reaalne oht, et ta võib seda teha ka edaspidi. Kohus nõustub taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist P. K., kuna meetmete mitterakendamise korral võib P. K. suunatud haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks, mis aga ei tähenda, et meetmete kohaldamine automaatselt laieneks ka menetlusvälistele isikutele (näit. võlgniku lähikondsed või muud sugulased jne). Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.02.2010 MÄÄRUSE RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2009. a määrus asjas nr 3-09-2566 osas, millega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus jäeti rahuldamata. 3. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotluse esitamiseks N. K. nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele, registriosa YYYYYYYYY (elamumaa) ning registriosa nr XXXXXXXXXXX (korteriomand) Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) summas 1 500 000 krooni.