lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kohtule esitatud 20.09.2010 sertifikaadist nähtub, et hageja soovis kostjalt saada 41,340 tonni pabertooteid maksumusega 36 792,60 eurot. Kohtule esitatud 24,09.2010 maksekorraldusest nähtub, et hageja on selle summa tasunud. Kohtule esitatud 4.10.2010 müügi arvest nähtub, et kostja on hagejale tarninud 20,407 tonni paberitooteid kogusummas 18 162,23 eurot. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole oma müügilepingust tulenevat kohustust lepingule vastavalt täitnud, sest on ostjale üle andnud kokkulepitud kogusest väiksema koguse kaupa. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud.
lg 1 p 1-6 loetleb õiguskaitsevahendid, mida saab kohustuse täitmata jätmisel kasutada. Kohus möönab, et hageja ei ole oma hagiavalduses ega ka pretensioonis sõnaselgelt märkinud, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab. Samas on nii hagist kui ka pretensioonist võimalik üheselt aru saada, et hageja nõuab kostjalt lepingu täitmise asemel raha maksmist
lg 6 alusel, mis sätestab, et õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist või muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata. Kohtule esitatud pretensioonidest nähtub, et hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks täiendava tähtaja jooksul oma kohustuse täitnud. Kohus leiab, et hageja on
lg 1 p 1 alusel õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja saab selle asendada raha maksmisega lepingu täitmata ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 18 630,37 eurot. Pooled on lepingu p 8. leppinud kokku poolte vastutuse, muuhulgas kohustuse tasuda leppetrahvi 0,1% tasumata summalt päevas kauba eest maksmisega viivitamisel ning kauba tarnimisega viivitamisel.
lg 1 esimeses lauses on sätestatud viivise mõiste, millest tulenevalt leiab kohus, et viivis ongi oma olemuselt leppetrahv e sellel on karistuslik iseloom kohustuse täitmata jätmisel. Kohus leiab, et pooled on lepingu p 8.1 ja 8.2 leppinud kokku viivise suuruse
Viivise maksmise kohustus tekkis kostjal
Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks oma 04.02.2011 kirjaga, kus on märgitud raha tagastamise tähtajaks 18.02.2011. Kohus leiab, et sellest ajast tuleb hakata arvestama ka viivist, seega tuleb hageja viivise nõue rahuldada osaliselt. Viivise suurus ei tohi ületada põhinõude suurust, sest see oleks hea usu põhimõtte vastane. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 19.02.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas (18,63*242) 4508,46 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast viivis 0,1 % tasumata põhinõudelt päevas kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kostja väite kohta, et hageja kasutab oma õigust pahauskselt ja seetõttu ei saaks ta kohtulikku kaitset TsÜS §138 lg 2 alusel. Tunnistaja DP ütlustest nähtub, et kostja sõlmis algselt lepingu paberi tarnimiseks PGH-ga ning seejärel, äriühingu makseraskuste tekkimisel hagejaga, kuigi mõlemas äriühingus tegutsesid samad isikud. Kohus leiab, et selline tehingute sõlmimine ei ole hea usu põhimõtte vastane. Kostjal on oma kohustuse täitmata jätnud isiku suhtes võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid ning asjaolu, et nende õiguskaitsevahendite kasutamiseks peab pöörduma Austria kohtu poole, pidi olema kostjale lepingu sõlmimisel teada. Ka hageja on välismaine äriühing, kuid kohtualluvus on lepingus kokku lepitud kostja asukoha järgi. TsMS § 163 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi tuleb kõik kostja menetluskulud jätta kostja kanda ning 90 % hageja menetluskuludest samuti kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.