← Eesti

3-10-2490/27

Obsah (4)§ 26§ 92§ 31§ 93

3-10-2490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2490 Haldusasi A.S. k

§ 26lg 1 p 6).

2. Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda (

§ 92lg 1, § 93 lg 1).

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 28.02.2011, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD 1. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 27.08.2010 käskkirjaga nr 713-d (edaspidi Käskkiri nr 713-d) karistati vahistatu A.S.d vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla 1 kodukorra“ (edaspidi Kodukord) p 14.3.7 rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks

(5)ööpäevaks. Kuna vahistatu on pannud toime raske rikkumise, siis vangistuse eesmärkide (suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks piirati talle kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30, 31, 34-38, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid). Käskkirja kohaselt seisnes A.S. rikkumine selles, et ta 27.07.2010 kella 11.15 paiku Tallinna Vangla II eelvangistushoone kambris 319 kasutas vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel kõrgendatud hääletooni ja ebatsensuurset väljendit /tl 11-12/.
  1. 30.08.2010 esitas A.S. Tallinna Vanglale Käskkirja nr 713-d peale vaide, taotledes selle kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla direktor, tuginedes VangS § 1 lg-le 41, § 100 lg 1 p-le 3, § 67 p-le 1, Kodukorra p-le 14.3.7 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 p-le 4, jättis 21.09.2010 vaideotsusega nr 1-13/38347-1 vaide rahuldamata, pidades Käskkirja nr 713-d õiguspäraseks /tl 2, 34 pöördel/. Vaidemenetluse ajal, 06.-11.09.10 viibis A.S. talle määratud distsiplinaarkaristuse kandmisel kartseri /tl 16 pöördel/.
  2. 24.09.2010 esitas A.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse Käskkirja nr 713-d õigusvastasuse tuvastamiseks /tl 1/.
  3. 26.10.2010 kohtumäärusega halduskohus võttis A.S. kaebuse menetlusse ning 02.11.2010 kohtumäärusega halduskohus määras lahendada A.S. kaebus kirjalikus menetluses /tl 17-18, 26/. 09.12.2010 edastas Tallinna Vangla halduskohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 32-34/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.S. märgib, et kuna vaidlustatud käskkirjaga kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse kandis ta juba perioodil 06.
  4. - 11.09.2010 ära, siis kaebaja taotleb Käskkirja nr 713-d õigusvastasuse kindlakstegemist (tuvastamist). Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks seisneb tema õiguste edaspidisel kaitsmisel võimaluses vabaneda ennetähtaegselt karistuse kandmisest, samuti soov esitada hilisemalt kahjunõue vangla vastu seoses kaebaja õigusvastase karistamisega. A.S. on seisukohal, et Käskkiri nr 713-d on õigusvastane, kuna distsiplinaarmenetluse käigus rikuti menetlusnorme. Kaebuse esitaja juhtis nii distsiplinaarmenetluse kui ka vaidemenetluse käigus Tallinna Vangla tähelepanu asjaolule, et on vaja võtta seletuskirjad ka tema kambrikaaslaste käest, kes tõendaks, et tegelikkuses ei ole toimunud ebatsensuurse väljendi kasutamist ega hääletooni kõrgendamist, kuid vangla seda ei teinud. Kuna vangla on distsiplinaarmenetluse läbi viinud ühekülgselt ja jõupositsioonilt, eesmärgiga teda karistada, on seetõttu tegemist ebaobjektiivse ja mittetäieliku distsiplinaarmenetlusega. Kaebajale on arusaamatu, mis on ebatsensuurne väljend ja mis mõõt on kõrgendatud hääletoon, kus need näitajad on fikseeritud ja millega inspektor-kontaktisik hääletooni kõrgust mõõtis. Kaebaja kõne valjus võib olla mõjutatud ka asjaolust, et kaebaja on ühest kõrvast kurt ja teine kuuleb kehvasti. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta A.S. põhjendamatu kaebus rahuldamata. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbiviidud kooskõlas menetlusnormidega ning Käskkiri nr 713-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 2 Viitega VangS §-s 64 sätestatule märgib vastustaja, et kaebuse esitaja on distsiplinaarmenetluse käigus 16.08.2010 kirjutanud ettekandes märgitud asjaolude kohta seletuskirja ning 25.08.2010 kinnitanud allkirjaga distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist. Käskkirjast nr 713-d nähtub, et Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja on distsiplinaarmenetluse käigus võtnud arvesse kaebuse esitaja poolt seletuskirjas märgitut ning põhjendanud, miks ei ole vajalik võtta seletuskirju ka kaebuse esitaja kambrikaaslastelt. Samuti oli teiste tõenditega piisavalt tõendatud A.S. süü rikkumise toimepanemisel. Eeltoodust nähtub, et vangla on järginud distsiplinaarmenetluse läbiviimisele kehtestatud korda ning kaebuse esitaja väide, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi ühepoolsest isiklikust huvist lähtuvalt, on alusetu. Osundades Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-3-05 märgitule leiab vastustaja, et antud juhul on vangistusosakonna inspektor-kontaktisik Julia Žiguni 27.07.2010 koostatud ettekandest nr 1278 nähtub, et kaebuse esitaja suhtlemisel vanglateenistuse ametnikuga karjus ning kasutas ebatsensuurset väljendit „nahhui". Kuna nimetatud ebatsensuurne väljend ei ole kooskõlas ühiskonnas levinud viisakusnormidega, leidis distsiplinaarmenetluse käigus tuvastamist, et kaebuse esitaja kasutas suhtlemisel vanglateenistuse ametnikuga ebatsensuurset väljendit ning pani sellega toime distsipliinirikkumise. Ühiskonnas levinud normidega kooskõlas olevaks ei saa pidada suhtlemist, milles üks pool väljendab ennast karjudes. Kuna antud juhul on kolm Tallinna Vangla teenistujat oma ettekandes (vangistusosakonna inspektor-kontaktisik Julia Žigun 27.07.2010 koostatud ettekanne nr 1278) ja seletuskirjades (A.S. distsipliinirikkumise tunnistajaks olnud järelevalveosakonna valvurite Alvar Orula 05.08.2010 ja Ivar Mai 04.08.2010 antud seletuskirjad) on leidnud tuvastamist, et kaebuse esitaja ei järginud suhtlemisel vanglateenistuse ametnikuga üldtunnustatud viisakusreegleid. Ühtlasi ei muuda kaebuse esitaja distsipliinirikkumist olematuks asjaolu, et kaebuse esitaja ise leiab, et kasutatud hääletoon ei olnud agressiivne ning kõrgendatud. Kaebuse esitaja poolt on põhjendamatu nõuda, et vangla tõlgiks eesti keelde tema poolt kasutatud ebatsensuurse väljendi. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohus möönab kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi olemasolu. Samas kohus, hinnanud poolte seletusi ja asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et A.S. kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma niisugust lõppjäreldust.
  6. Kaebaja näol on tegemist vahistatuga. VangS § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse sama seaduse § 64 sätteid. Viimatiosundatud paragrahvis sätestatakse distsiplinaarmenetlusega seonduv: tulenevalt VangS § 64 lg-st 1 distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus; lg 2 järgi kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi; lg 3 kohustab distsiplinaarmenetluse käiku protokollima, kusjuures protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik; sama paragrahvi lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Tulenevalt VangS § 64 lg-st 3 protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades (edaspidi VSE). Andmed, mis tuleb kanda distsiplinaarmenetluse protokolli, on sätestatud VSE §-s 97 ja protokolli kohustuslikud lisad VSE §-s
  7. Kuivõrd 3 üheks kohustuslikuks elemendiks on VSE § 97 lg 2 p 13 alusel kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta, siis on selge, et ka protokolli tuleb isikule tutvustada.
  8. Asja materjalidest nähtuvalt Tallinna Vangla vangistusosakonna inspektor-kontaktisik Julia Žigun koostas vangla direktorile 27.07.2010 ettekande nr 1278, milles märgitu kohaselt 27.07.2010 kella 11.15 paiku tutvustas ta A.S.le vahistatu kohta koostatud ettekannet, mille lugemise ajal vaidles vahistatu temaga ettekande sisu kohta kõrgendatud hääletooniga. Vahistatu nõustus kinnitama ettekandega tutvumist oma allkirjaga, kirjutas, et on teavitatud, kuid jättis siis lause pooleli ja allkirja andmata ning lasi pea norgu. Vanglaametniku küsimuse peale, et mis juhtus, hakkas A.S. valjusti karjuma ja ropendama („nahhui"). J. Žigun ning tunnistajatena juures olnud järelevalveosakonna valvurid Alvar Orula ja Ivar Mai hakkasid vahistatut rahustama, kuid A.S. ei rahunenud maha ja jätkas karjumist. Ettekande on allkirjastanud samal päeval ka valvurid Alvar Orula ja Ivar Mai /tl 13/. Nimetatud ettekande alusel algatati ja viidi läbi distsiplinaarmenetlus, sellest teavitati kaebajat, mida tõendab ettekandel tema vastav omakäeline kinnitus. Distsiplinaarmenetluse kohta on koostatud protokoll, sellele on alla kirjutanud distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik, inspektor-kontaktisik Kristel Härm, protokollis sisaldub muu hulgas distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta ning kõnealust protokolli on kaebajale enne talle karistuse määramist allkirja vastu tutvustatud /tl 13 pöördel-14/. Kohus leiab, et protokoll vastab ka õigusaktides toodud muudele nõuetele. A.S.le on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning ta on distsiplinaarmenetluse käigus andnud 16.08.2010 seletuse /tl 15 pöördel-16/. Seega on kaebajale olnud tagatud ärakuulamisõigus jm menetluslikud õigused. Ettekandes kirjeldatud faktilisi asjaolusid ning kaebaja süütegu kinnitavad valvurid I. Mai oma 04.08.2010 ja A. Orula oma 05.08.2010 antud seletuskirjas /tl 14 pöördel-15/. Mis puutub A.S. väitesse, et inspektor-kontaktisik oli võtnud kaasa kaks ametnikku mingi „kunstliku olukorra loomiseks“, siis see on ümber lükatud tunnistaja A. Orula seletusega, mille kohaselt viibis tema sel ajal, kui A.S. hakkas karjuma, kambri nr 318, st kõrvalkambri juures, ning inspektor-kontaktisik J. Žigun kutsus appi kaebajat rahustama. Aga isegi, kui J. Žigun oleks valvurid kaasa kutsunud tunnistajaks võimalikule kaebaja keeldumisele kirjutada alla vahistatu kohta koostatud ettekandele selle tutvustamise kohta, ei oleks selles midagi õigusvastast olnud: nii nagu isikul on põhimõtteliselt õigus keelduda allkirja andmast, nii on vanglaametnikul kohustus seda keeldumise fakti tõendada. Praktikas tehaksegi seda kahe tunnistajaga. Seega, isegi kui kaebaja ei soovinud allkirjastada talle tutvustatud dokumenti ja kui tutvustamisel oleksid juures viibinud tunnistajad, ei annaks need asjaolud vahistatule alust ei karjuda ega ropendada. Et kaebaja süütegu oli/on tõendamist leidnud kolme vanglaametniku ettekande-seletusega, siis puudus vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, sh A.S. kambrikaaslaste küsitlemiseks. Seda on kaebajale põhjendatult selgitatud nii distsiplinaarkaristuse protokollis, Käskkirjas nr 713-d kui ka vaideotsuses, mistõttu niisuguse küsimuse kohtus uuesti tõstatamine on põhjendamatu. Seega kohus ei ole leidnud kaebaja väidetud menetluslikke rikkumisi, mis võinuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja õiguspärasust.
  9. Vastavalt VangS § 67 p-le 1 kinni peetav isik on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 14.3.7 kohaselt kinni peetav isik peab teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinni peetav isik neid tervitama püsti seistes. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinni peetava isiku hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. 4 On ilmselge, et A.S. on käsitletaval juhul eiranud neid nõudeid ja pannud seega toime Käskkirjas nr 713-d märgitud distsiplinaarsüüteo. Asjaolu, kas isik räägib tavalise ja rahuliku häälega või ärritunult ja kõrgendatud toonil või lausa karjub, tuvastamiseks ei ole vaja eriteadmisi/ekspertiisi, vaid nimetatud kahe situatsiooni vahet tajub iga normaalne inimene. Samuti on juba praktikas välja kujunenud arusaam väljenditest, mida kultuurne inimene ei kasuta, ammugi mitte avalikult. Kahtlemata kuulub kaebaja poolt lausutu sellesse kategooriasse. Seetõttu kaebaja väide, et talle on arusaamatu, mis on ebatsensuurne väljend ja mis mõõt on kõrgendatud hääletoon, on nn otsitud ja ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja distsiplinaarsüütegu ei tee olematuks tõik, et sama fakti tõttu tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus kahtlustatuna KarS § 275 järgi lõpetati aluse puudumise tõttu /tl 51/. Antud juhul ei ole küsimus selles, kas sõna „nahhui" kasutamisega solvati/püüti solvata vanglaametnikku või mitte, kuna see ei muuda asjaolu, et vahistatu kasutas vastuolus eelosundatud normidega lubamatut väljendit lubamatul toonil. Nagu ilmneb kaebaja taotlusel vastustaja esitatud täiendavast selgitusest ja tõenditest ei õigusta A.S. poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist ühe kõrva kuulmisnõrkus, kuna see ei takista tajuda oma hääle tugevust /tl 4142/. Pealegi, kuidas võiks kuulmisnõrkus olla põhjuslikus seoses ropendamisega? Kohus möönab, et teatud juhtudel ei taju ka tavainimene õigesti oma hääletugevust (nt mobiiltelefoniga rääkides, kus hääle tugevust võib mõjutada vestluspartneri kauguse alateadlik tajumine, või kui keegi sosistab, hakatakse vastu sosistama ja vastupidi jms), kuid igal juhul on pelgalt nn kõva hääl selgelt eristatav ärritunud valjust/kõrgendatud hääletoonist, rääkimata karjumisest.
  10. Tulenevalt VangS § 100 lg-st 1 selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. VangS § 651 lg 4 lubab vanglateenistusel kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata sama seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Vastavalt VangS § 101 lg-le 2 distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe. Toodud asjaoludel oli Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja õigustatud kohaldama kaebaja suhtes seaduses sätestatud distsiplinaarkaristust. Miks selleks oli just kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks, on põhistatud (esitatud kaalutlused) nii distsiplinaarmenetluse protokollis, kus menetluse läbi viinud ametnik tegi ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta, kui ka Käskkirjas nr 713-d. Isiku distsiplinaarkorras karistamise otsus on kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile vaid piiratud määral (kohus ei saa hinnata otstarbekust). Kaevatud käskkiri vastab haldusaktidele üldse ja niisugustele spetsiifilistele haldusaktidele esitatavatele nõuetele, selles on toodud nii selle andmise faktiline kui ka õiguslik alus ning kaalutlused, osundatud on tõenditele, mille alusel on Tallinna Vangla selleks pädev isik otsustuse langetanud. Kohtu arvates on Käskkirja nr 713-d faktiline ja õiguslik alus omavahel loogiliselt seostatud ning sellisena käskkiri veenab kohut, et just niisugune õiguslik tagajärg on neil asjaoludel ainuvõimalik. Järelikult on tegemist proportsionaalse haldusaktiga. Seega kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et ükski kaebaja väide Käskkirja nr 713-d õigusvastasusest ei ole leidnud kinnitamist. A.S. kaebus on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata. 6.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

§ 93

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Et käesoleval juhul jääb A.S. kaebus rahuldamata ning Tallinna Vangla ei ole

§ 93

lg 1 korras kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda. 5 Hurma Kiviloo kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.