2-11-38177 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-38177 Tsiviilasi TK avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Avalduse läbivaatamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: TK (isikukood xxx; elukoht xxx); Puudutatud isik: KK (isikukood xxx; elukoht xxx). Puudutatud isikule määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaido Ehasoo (Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid, Suur-Karja 3, 10140 Tallinn, e-post: ehasoo@advokaat.ee). RESOLUTSIOON
- Avaldus rahuldada.
- Anda TK nõusolek avaldaja ning KK (isikukood xxx) pärandvara hulka kuuluva kohustusliku kogumispensioni osakute käsutamiseks, s.h pensioniosakute tagasivõtmiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks avaldaja arvelduskontole. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud TK esitas 15.08.2011.a. Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealise lapse KK nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt suri avaldaja abikaasa ning KK isa M K xxx.a. Tallinna notar Marika Rei poolt xxx välja antud pärimistunnistuse kohaselt on surnud M K pärijateks TK ja KK, kes pärivad vara võrdsetes osades. Swedbank AS-i poolt 05.08.2011.a. välja antud tõendi nr XXX kohaselt oli M K nimel Swedbank AS-is sõlmitud Pensionifondi K2 6100.357 pensioniosakut. Avaldaja leiab, et nimetatud pensioniosakute säilimine M K pensionikontol on edaspidi ebaotstarbekohane ning avaldaja soovib saada kohtu nõusolekut M K pensionifondi kontol nr xxxxxxxxxxxxx olevate KK , kui kaaspärijale, kuuluvate pensioniosakute käsutamiseks, s.h nimetatud pensioniosakute tagasivõtmiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks avaldaja arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-is. 1
(3)2-11-38177 Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on eestkosteasutus viinud läbi vestluse avaldaja ja puudutatud isikuga. Vestluses selgus, et avaldaja abikaasa ja puudutatud isiku isa, M K suri peale aasta kestnud haigust xxx Avaldaja ja puudutatud isik elavad kahetoalises mugavustega korteris. Käesoleval ajal töötab TK kokaabina OÜ-s P ja KK õpib Gümnaasiumis 9G klassis. xxx.a. kirjutas alaealine KK Lasnamäe Linnaosa Valituses sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse, et on teadlik pensioniosakute kaaspärimisest ja on nõus, et tema osakud kantakse ema TK arvele. Avalduse kirjutas ka TK, kes kinnitas, et tütrele kuuluvas pärandvarast võõrandamisest saadav raha investeeritakse lapse haridusse. Ema täpsustas, et tütar õpib keelekümblusklassis ja nende pere suur soov oleks, et tütar jätkaks õppimist gümnaasiumis. Selleks, et 9.klass edukalt lõpetada võtab KK matemaatikas, keemias ja inglise keeles eratunde ja nädalas maksavad nad erinevatele juhendajatele 50 eurot. Tk väidetel saab ta kokaabina miinimumpalka. Lisaks maksab TK igakuiselt korteri remondiks võetud laenu osamakseid umbes 170 eurot kuus. Pangalaen võeti ajal, kui TK abikaasal oli töökoht ja stabiilne sissetulek. Lähtudes eeltoodust on eestkosteasutus seisukohal, et alaealise KK poolt päritud pensioniosakute tagasivõtmine ja rahaliste vahendite kandmine tema ema TK arvele ei kahjusta lapse huve. Kohus andis alaealisele KKle riigi õigusabi ning määras talle esindaja. Alaealise esindaja arvamuse kohaselt nõustub esindaja avaldajaga selles osas, et pensioniosakute säilimine M K pensionifondi kontol ei ole nende väärtust arvestades otstarbekas. Esindaja on seisukohal, et avaldusest nähtu, mil viisil kavatseb avaldaja lapsele kuuluvat osa saadavast rahast kasutada ega põhjendust, miks ei võiks saadavat raha anda puudutatud isiku enda käsutusse. Esindaja leiab, et KK on 15-aastane noor, kellel võib olla juba kujunenud teatav iseseisvus tema käsutuses olevate rahaliste vahendite kasutamiseks. Esindaja on seisukohal, et igal juhul tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse huvidega on kooskõlas, kui avaldaja kasutab seda lapse ülalpidamiseks või igapäevaste olmevajaduste rahuldamiseks (kommunaalkulud, söök jms). Esindaja arvamuse kohaselt ei ilmne, et lapse ema ei tuleks lapse ülalpidamisega toime, millest tulenevalt on otstarbekas raha kasutamine lapse arendamiseks või tema huvide teostamisel. Lapsele kuuluv raha, mida ei ole vaja lapse ülalpidamiskulude katteks, tuleb vanemal paigutada heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt. Esindaja arvamuse kohaselt ei pea esindaja antud juhul, võttes arvesse lapsele kuuluvate pensioniosakute väärtust, vajalikuks rahaliste vahendite investeerimist või hoiustamist. Eeltoodust tulenevalt leiab esindaja, et avaldus tehingu tegemiseks on põhjendatud, kuid pensioniosakutest saadavat raha tuleb kasutada üksnes lapse huvides. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Perekonnaseaduse § 131 lõigete 1 ja 4 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda perekonnaseaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamustega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et alaealise lapse huvid seoses pensioniosakute käsutamisega on kaitstud. Alaealine laps ning avaldaja on pensioniosakud saanud pärimise teel. Avaldaja soovib tütrele kuuluvast pärandvara võõrandamisest saadavat raha investeerida lapse haridusse. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale 2
(3)2-11-38177 nõusoleku KKle kuuluvate pensioniosakute käsutamiseks, s.h pensioniosakute tagasivõtmiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks avaldaja arvelduskontole. Pensioniosakutest saadavat raha tuleb kasutada üksnes lapse huvides. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg-te 1 ja § 219 lg 6 kohaselt jätab kohus avaldaja menetluskulud avaldaja kanda ning lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. TsMS § 552 lg 2 alusel teavitab kohus määrusest Lasnamäe Linnaosa Valitsust. Viktor Brügel Kohtunik 3
(3)