Obsah (8)

§ 174§ 405§ 187§ 440§ 173§ 162§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-11-13537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 10. oktoober 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 405lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 25.03.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 5-6), millele Siret Meronen (kostja) esitas 29.04.2011 vastuväite (tl 7).
2. 07.06.2011 määrusega (tl 8) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3. 29.06.2011 esitas hageja kohtule hagi (tl 14-16, 19-21). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 20.11.2007 liitumislepingu nr 1641058, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja Elisa Eesti AS loovutas 30.09.2010 nõude hagejale põhisummas 362,79 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 725,53 euro väljamõistmist. Hageja nõue sisaldab tarbitud teenuste maksumust summas 362,79 eurot (põhinõue) ja viivist summas 362,74 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud lepingus fikseeritud määrast 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt alates 18.06.2008 kuni 28.06.2011, saades võlgnetava viivise suuruseks 601,32 eurot, mida hageja vähendab 362,74 euroni. Samuti palub hageja, et kohus jätaks menetluskulud kostja kanda ja mõistaks hageja kasuks välja menetluskuludena 290,79 eurot (riigilõiv 124,62 eurot ja tasu õigusabi eest 166,17 eurot). Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 20.11.2007 liitumislepingust nr 1641058 (tl 24), kostjale saadetud arvetest (tl 25-32), Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 33-44) ning 30.09.2010 teatisest nõude loovutamise kohta (tl 45).
4. 11.07.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 50), milles võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Kostja märgib, et soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel. Menetluskulud tuleks kostja arvates jagada võrdselt. Samal seisukohal on kostja 07.07.2011 ja 09.08.2011 kohtule saadetud elektronkirjades (tl 51, 52). Täiendavalt märgib kostja, et ta on töövõimetuspensionär, kelle igakuine sissetulek on 218 eurot. Lisaks nõutavale võlgnevusele on kostjal veel 11 võlga, mida ta tasub maksegraafikute alusel. Seetõttu jääb kostjale endale elamisrahaks kätte 89,52 eurot. Kostja palub maksegraafikut põhjusel, et ei ole võimeline hagejale kogu võlgnevust korraga tasuma. Kostja on nõus maksma hagejale iga kuu 7 eurot.
5. 15.09.2011 esitas hageja kirjaliku seisukoha kostja vastusele (tl 60-61) koos omapoolsete kompromissi tingimustega. Hageja ei nõustu kostja poolt pakutud igakuise maksega summas 7 eurot, olles valmis sõlmima kostjaga kompromissi mõistliku kuumaksega maksimaalselt neljaks aastaks. Kui kostja hageja tingimustega ei nõustu, siis palub hageja hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooltele on kätte toimetatud 30.08.2011 kohtumäärus (tl 53-54) hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 56, 58). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut. 7. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. 2

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on võtnud hagi õigeks ja tunnistanud hageja nõuet täies ulatuses (tl 50), mistõttu tuleb Julianus Inkasso OÜ hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 362,79 eurot põhinõude ja 362,74 eurot viivisenõude katteks. Kuivõrd kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, jäädes tarbitud teenuste eest võlgu ja olles sedasi viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud nõudma nii kohustuse täitmist kui ka viivist vastavalt lepingule ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 619 sätestatule. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 725,53 eurot, millest 362,79 eurot on põhinõue ja 362,74 eurot viivis. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, märgib kohus selgituseks, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), vältimaks sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. 8.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 405

lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja märgib, et tema menetluskuluks on riigilõiv 124,62 eurot ja õigusabikulu 166,17 eurot, kokku seega 290,79 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 76,69 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud 28,76 eurot), mis vastab hagihinnale. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse sisu ja asjaolu, et kostja võttis hagi õigeks ning tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja lihtmenetluses, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 63,91 eurot. Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 405

lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 76,69 eurot ja lepingulise esindaja tasu 63,91 eurot, kokku seega 140,60 eurot (76,69 + 63,91). Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 140,60 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik 3