Obsah (5)

§ 96§ 99§ 100§ 101§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-35034 KK’i hagi KK’i vastu

) § 97 lg. 1 hagejaks alaealise lapse ehk KK’i ja tema seaduslikuks esindajaks hagi esitamisel AA’a. Hagi nõue ja esitatud asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduse, täienduste ja 31.01.2011 hagiavalduse tervikteksti kohaselt palub hageja KK kostjalt Kristjan Kivirannalt välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuise elatise suuruses 90% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid mitte vähem kui 250 eurot alates 01.08.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni või gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni, elatise ülekandmisega hageja seadusliku esindaja AA’a pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. AA’a ja KK kooselust sündis XXXpoeg KK. Kooselu lõppes 2007 talvel, peale mida jäi laps elama AA’a juurde ning on olnud selles ajast AA’a igapäevasel kasvatusel. Harju Maakohtu 01.06.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-49675 kinnitati AA’a ja kostja kompromiss, millega määrati lapse elukohaks AA’a elukoht ning kostja ja lapse suhtlemise kord määrati selliselt, et laps veedab isaga üle ühe nädala pika nädalavahetuse ning suvekuudel veedab laps suvekuu esimese poole (1.-

1. kuupäev) emaga ja teise poole (16.-
2. kuupäev) isaga. Alates 01.07.2010 on AA’al lapse suhtes ainuhooldusõigus. Alates kooselu lõppemisest 2007 kuni 01.06.2010 kohtumääruse tegemiseni tasus kostja lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist 2 000 – 2 400 krooni (127,82 - 153,39 eurot). Peale kohtumääruse tegemist teatas kostja, et ei tasu enam elatist ning 2010 juunikuus tasus kostja poole lasteaia tasust ja juulikuus 500 krooni (31,96 eurot). AA leiab, et kostja poolt tasutud elatis on ebapiisav ning ei kata lapse vajadusi. Hageja esitatud arvestuste kohaselt lapse igakuised püsikulutused kuus on 475,95 eurot (7 447 krooni), millest on söök 90 eurot, milles on arvestatud, et laps veedab igas kuus isaga 9 päeva, tavapäraselt on lapse söögikulu 128 eurot (2002,76 krooni) kuus; riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud 64 eurot (1001,38 krooni), üürikulu 127 eurot (1987,12 krooni), sest AAa elukohaks on üüritud majaosa XXX, kus elavad KK, AA ja tema elukaaslane; kulu veele ja kanalisatsioonile 8 eurot (125,17 krooni); prügivedu 1,30 eurot (20,34 krooni); kulud gaasile 19,80 eurot (309,80 krooni); elektrikulu 18,40 eurot (287,90 krooni); kulu televisioonile 2,10 eurot (32,86 krooni); lasteaia kulu 55,80 eurot (873 krooni); hügieeni- ja pesemistarbed, juuksur 9,60 eurot (150,21 krooni); raamatud, arendavad trükised, mänguasjad 12,80 eurot (200,28 krooni); teater, kino, muud üritused 9,60 eurot (150,21 krooni); sõprade sünnipäevakingitused 12,80 eurot (200,28 krooni); ravimid ja vitamiinid 6,40 eurot (100,14 krooni); treeningu tasu 38,35 eurot (600,05 krooni). Täiendavad kulutused, mis tehakse iga viie aasta tagant on kokku 24,10 eurot (377,08 krooni) kuus, millest on kulu arvutile 7,90 eurot (123,61 krooni), diivanvoodi 4,80 eurot (75,10 krooni), kirjutuslaud ja tool 4 eurot (62,59 krooni), jalgratas 5,30 eurot (82,93 krooni), rulluisud 2,10 eurot (32,86 krooni). Eeltoodust tulenevalt on KK’i kulutused kokku 500,05 eurot (7824,08 krooni) kuus. Kõik lapse vajadused on asjakohased ja mõistlikud ja ei ole ülepaisutatud. AA’a väitel on kostja varasemalt ostnud lapsele esemeid, kuid AA’aga kooskõlastamatult ja lähtumata lapse tegelikest vajadustest. Paljud ostetud asjad on tarbetult kallid ega ole vastavuses vanemate sissetulekute ja võimalustega, ning samal ajal on lapsel muid katmata vajadusi. Toreduslike kingituste tegemine ning reisidele viimine ei saa toimuda lapse elatise arvelt. 2 Kostja rahaline sissetulek on mõneti parem kui AA’al. AA’a töötasu on ca 559 eurot (8 745 krooni) kuus, kostja töötasu on aga 1 406 eurot (22 000 krooni) kuus. Lapse vajadusi ja vanemate võimalusi arvesse võttes oleks õiglane, kui isa osa lapse ülalpidamises oleks vähemalt sama suur kui ema osa. Kuna lapsele vajalikud kulutused on 500,05 eurot kuus, siis oleks kummagi vanema osa 250 eurot kuus ning kuna kostja on tasunud lapsele elatist 2010 augustis 31,96 eurot (500 krooni), septembris 95,87 eurot (1 500 kroon), oktoobris 95,87 eurot (1 500 krooni, novembris 95,87 eurot (1 500 krooni), detsembris 95,87 eurot (1 500 krooni) ning 2011 jaanuaris 100 eurot (1564,66 krooni), siis palub hageja hagetavas summas elatise välja mõista alates 01.08.
3. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt ning märgib, et on nõus maksma lapse ülalpidamiseks 95,87 eurot (1 500 krooni) kuus ja suvekuudel 31,96 eurot (500 krooni) kuus, kuna Harju Maakohtu 01.06.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-49675 on kindlaks määratud lapse ja kostja suhtlemiskord selliselt, et laps viibib üle nädala kostja juures kolmapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ning igal suvekuul on laps kostjaga 16.-
4. kuupäevad ehk pool kuust. Kostja tunnistab, et ei tasunud hagejale elatist suve kuudel, kuna laps veetis poole suve ajast kostjaga ning seega tegid pooled võrdselt kulutusi lapsele, mistõttu puudus kohustus maksta elatist eelnevalt makstud summas, millisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-166-
5. Ajal, mil laps viibis kostja juures, tegi kostja kulutusi eluasemele ning lapse toidule, ostis lapsele vajalikke riietusesemeid, samuti külastas lapsega mängutubasid ja käis lapsega lapsele meelepärastes kohtades väljas söömas. Kostja märgib, et on proovinud sõlmida kokkulepet, mille kohaselt pooled sooritaksid lapsele suuremaid ostud ühiselt kahe peale, kuid pooled pole kokkulepet saavutanud, kuna AA ei soovi asjade ostmisel osaleda, mistõttu on kulud kandnud kostja. Suvel ostis näiteks kostja pojale ratta, samuti on lapse eelmine ratas kostja soetatud. Kostja on kandnud ka poja sünnipäeva kulud ning maksnud sõprade sünnipäeva-kingituste eest. Pojale endale ehitab kostja sünnipäevaks mängumaja hinnaga 223,69 eurot (3 500 krooni) ning on pojale soetanud muid hinnalisi mänguasju. Samuti on kostja käinud pojaga kordu-valt reisimas, hoolimata, et hageja lapse reisimist ei toeta ning last oma reisidele kaasa ei võta. Kostja arvates kulub 6-aastase lapse vajalike ja mõistlike kulutuste katteks kõige rohkem 383,47 eurot (6 000 krooni) kuus, millest on toit 95,87 eurot (1 500 krooni), rõivad 63,91 eurot (1 000 krooni), eluasemekulud 159,78 eurot (2 500 krooni), lasteaiatasu 57,52 eurot (900 krooni) ja erakorralised kulud 6,39 eurot (100 krooni), mis katavad kõik lapse vajadused. AA poolt esitatud kalkulatsioon lapse igakuiste püsikulutuste kohta ei kajasta reaalselt lapsele tehtud kulutusi ning ei anna ülevaadet tegelikult lapsele tehtavatest kulutustest ja on tõendamata. Samuti on AA kohtule eksitavalt esitanud lapse riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused. Tema hinnangul kulub lapse rõivastusele igakuiselt 64 eurot (1001, 38 krooni), kuid esitatud riiete- ja jalanõude tšekkidest nähtub, et keskmiselt on ta kulutanud rõivastele kuus on umbes 18 eurot (281,64 krooni), mida tõendavad esitatud tšekid alates 2009 november kuni 2011 jaanuar summas 241 eurot (3770,83 krooni). Lisaks on väär esitada lapse kuluallikana treeningtasu, kuna hageja on kategooriliselt keeldunud lapse trenni panemisest, mistõttu käib lapsega trennis kostja ja ka tasub selle eest (tlk. 68-69). Kostja leiab, et ei ole õige esitada tõendina kolmanda isiku esitatud arveid interneti, telefoni ning digiTV eest, kuna tegemist ei ole AA’a tehtavate kulutustega ning lapse sõnade kohaselt on lapsel keelatud interneti kasutamine ja üldse arvuti kasutamine. Kostja väitel laps ei kasuta ka telefoniteenuseid täiskasvanutega võrdväärses ulatuses.. Kostja märgib, et ega 100 %-lise täpsusega ei saagi kajastada lapse kõiki kulutusi, kuid kostjal on ülevaade lapse tegelikest vajadustest. Kostja osaleb aktiivselt lapse kasvatuses. Lapse veedab kostjaga lisaks 10-le päevale igakuiselt ka pool suveajast. Kostja kannab samuti lapsega seotud kulusid eluasemele, toidule, rõivastusele, jalatsitele, mänguasjadele, ravimitele, lapse sõprade sünnipäevakingituste ostmiseks, millede kohta on esitanud tõendeid. Lisaks jääb kostjale mõistetamatuks AAa väide, et kostja poolt lapsele tehtud kulutused on ebamõistlikud ja 3 mittevajalikud. Kostja väitel võib 6-aastasele lapsele kuluda kõige rohkem kuus 6 000 krooni (383,47 eurot), kattes kõik vajalikud ja mõistlikud kulud lapse ülalpidamiseks ja arenguks. Samuti on suuremate ja pikaajalisemaks kasutamiseks asjade ostmiseks kostja teinud lapse emale AA ettepaneku, osta asjad ühiselt, s.t. kanda kulud pooleks, millega lapse ema ei ole nõustunud. Nii on kostja ise ostnud lapsele aja jooksul kaks jalgratast, kandnud lapse sünnipäeva kulusid, võtnud välisreisidele koos elukaaslasega kaasa ka lapse; 2 korda Türgis ja 2 korda Egiptuses ning kandnud kõik lapse reisikulud. Maakohtu põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 278,02 eurot (4350,07 krooni). Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot (2175,03 krooni). Eesti Rahvastikuregistri väljavõtte järgi on KK’i (isikukood XXX) vanemad: isa KK (isikukood XXX) ja ema AA (isikukood XXX). Vaidlust ei ole selles, et AA’a ja KK’i ühine laps KK elab ema AA’a juures ja et lapse vanemad peavad kandma ühiselt lapse ülalpidamis-kulusid . Hageja KK’i nõue KK’i vastu on hageja ülalpidamiseks igakuise elatise saamine 90% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid mitte vähem kui 250 eurot alates 01.08.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni või gümnaasiumis või kutse-õppeasutuses õppimise lõpetamiseni, elatise ülekandmisega hageja seadusliku esindaja AA’a pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Hageja seadusliku esindaja (ema) AA’a esitatud arvestuste kohaselt on lapse igakuised püsikulutused kuus 475,95 eurot (7 447 krooni) ja iga viie aasta tagant tehtavad täiendavad kulutused ühe kuu peale arvestatuna kokku 24,10 eurot (377,08 krooni), seega kokku 500,05 eurot (7824,08 krooni) kuus, mis kõik on asjakohased ja mõistlikud ja ei ole ülepaisutatud. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning märgib, et on nõus maksma lapse ülalpidamiseks 95,87 eurot (1 500 krooni) kuus, kuid suvekuudel 31,96 eurot (500 krooni) kuus. Kuigi Harju Maakohtu 01.06.2010 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-09-49675) kohaselt on lapse elukoht AA’a juures, viibib laps üle nädala kostja juures kolmapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni seega veedab laps igas kuus umbes 10 päeva isaga, ning igal suvekuul (juuni, juuli, august) on laps isaga 16.-

1. kuupäevadel ehk pool aega igast suvekuust. 4 Samas kostja on seisukohal, et 6-aastasele lapsele kulub kõige rohkem kuus 383,47 eurot (6 000 krooni), millest on; toit 95,87 eurot (1 500 krooni), rõivad 63,91 eurot (1 000 krooni), eluasemekulud 159,78 eurot (2 500 krooni), lasteaia tasu 57,52 eurot (900 krooni) ja erakorralised kulud 6,39 eurot (100 krooni), mis katavad kõik lapse vajadused. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte varaline seisukord kohtule esitatud tõendite ja kohturegistrite andmete järgi on alljärgnev: Vastavalt kohtu registrite andmetele AA’al ega KK’il ei ole kinnisvara ega seoseid ühegi äriühinguga (tlk. 215-218). AA’a ja KK’i elukaaslased ei ole kohtule esitanud andmeid oma vara ja sissetulekute kohta. AA’a 6 kuu töötasu kuus on keskmiselt 585,69 eurot (9164 krooni) (bruto) (tlk. 16). KK oma kuutöötasu suurust ei ole esitanud, kuid märgib, et tema sissetulek on mõnevõrra suurem AA’a omast (tlk. 44,
2. lõige). AA’a väitel on kostja töötasu 1 406 eurot (22 000 krooni) (bruto) kuus, millele kostja vastu ei vaidle. AA’a esitatud tõenditest nähtuvalt on ta 14.11.2009 üürilepingu järgi üürinud eluruumi üldpinnaga 92,3 m2 , mille igakuine üürisumma oli 7000 krooni pluss kõrvalkuludena kõik kommunaalteenuste kulud ja elekter, mis oletatavalt kokku ulatus AA’a enda saadava kuu palga summani. 02.08.2010 AS poolt sõlmitud eluruumi üürilepingu kohaselt üürivad koos üürniku AS’ga XXX vallas 114 m2 suurust eluruumi (elamut) AA ja KK. Nimetatud eluruumi igakuine üür on 384 eurot (6000 krooni), millele lisanduvad kõrvalkuludena elekter, vesi gaas , kanalisatsioon, prügivedu, valveteenus jm üürnikule osutatavad teenused. AA on kohtule esitanud tema poolt tasutud prügiveo-teenuse arve nr. 100906393, 30.09.2010 summas 5,79 eurot (90,65 krooni), Pae tee 2-2 maagaasi arve nr 103005, 30.11.2010 summas 116,03 eurot (1556,10 krooni ) ja 16,77 eurot ( 259,35 krooni), arve nr. 103308, 31.12.2010 (tlk.177-178). Lisaks on AA tõendanud lapse lasteaia tasu maksmist 10.12.2010 summas 773 krooni (49,40 eurot) (tlk. 185). AA on lapse osa ülalpidamiskuludena tõendanud tõenditega, millest; kulu üürile 127 eurot kuus (tlk. 166-168), kulu veele ja kanalisatsioonile 8 eurot (tlk. 169-170), kulu prügile 1,30 eurot (tl. 171-175), kulu gaasile 19,80 eurot (tlk 176-179), kulu elektrile 18,40 eurot kuus (tlk. 180-182), kulu televisioonile 2,10 eurot kuus (tlk. 183-184), kulud riietele ja jalanõudele 46,13 eurot kuus (tlk. 186-189), meelelahutusele 16,70 eurot kuus (tlk. 190), kulu mänguasjadele 43,22 eurot kuus (tlk. 191-194), ravikulu 8,17 eurot (tlk. 194-195), kokku on tõendatud 290,82 eurot (4550,34.krooni). Kohus märgib, et enamus eluaseme üüri ja kõrvalkulude maksmisega seotud tõenditest (maksedokumendid) on adresseeritud KK’i ja AS nimele ja AA ei ole tõendanud tema poolt nende tasumist, välja arvatud eelpool loetletud arved ( tlk. 177-178), muid eluasemega seotud kulude kandmist ei ole ta tõendanud. Samuti ei ole tõendeid esitatud lapse treeningtasude, sõprade sünnipäevakingituste, hügieeni- ja pesemistarvete, lapse kultuuriliste ja arenguliste ürituste kulude kohta ning pikaajaliste kulutuste kohta, mida tehakse viie aasta kestel. Kostja on samuti teinud samaväärseid kulutusi lapsele nagu hageja. Samuti võtab kostja aktiivselt osa lapse kasvatamisest, tema ülalpidamiskulude kandmisest ja lapse arendamisest. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on ta tasunud lapse ülalpidamiskulude katteks regulaarselt kuni 2010 aasta juunini summas 1900 krooni kuni 2400 krooni (121,43 - 153,39 eurot) välja arvatud 2010 aasta juuni, juuli ja august on tasutud 500 krooni (31,96 eurot) ja sealt edasi igakuiselt 1500 krooni (95,87 eurot) elatusraha lapse ülalpidamiskulude katteks (tlk. 68). Kohus märgib, et laps on olulise osa ajast ka kostjaga, millal kostja kannab lapse ülalpidamiskulud. Kostja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt kulub kostjal lapse riietele ja jalanõudele kuus keskmiselt 54,35 5 eurot (850,39 krooni), meelelahutusele 53,56 eurot, mänguasjadele (s.h kaks jalgratast) 65,86 eurot (1030,49 krooni), ravile 8,9 eurot kuus (tlk. 49-62 ja 201-206). Samuti on kostja viinud last reisidele (tlk. 63-67). Kostja on seisukohal, et mõistlik on, kui lapsele kulub kuus 383,47 eurot (6 000 krooni). Kostja on esitanud tõendeid lapse ülalpidamiskulude kohta tlk-del 49-70, 201-
3. Eeltoodu alusel kohus jõuab järeldusele, et lapse mõlemal vanemal on suhteliselt võrdne varaline seis. AA, vaatamata poole väiksemale palgale võrreldes kostjaga, võimaldab tema elukorraldus elada suhteliselt lahedates elamistingimustes (üüritud majas) ning lapse ülalpidamise kulude tasumist ei ole ta kostjast suuremas ulatuses tõendanud. Mis puutub kostja poolt võimaldatud lapse reisikuludele (4 välismaa reisi), siis kohus peab neid küll last arendavateks, kuid neid kulusid ei arvesta elatusraha arvestamise alusena. Vanemad võivad võimaluste korral lapse ülalpidamiseks ja arendamiseks kulutada niipalju kui soovivad. Kui aga lapse kulude osas lapse vanematel puudub vastastikune kokkulepe ja soov koos arutada lapse mõistlike ja põhjendatult vajalike kulude katmist, siis kohus lähtub perekonnaseaduses sätestatust ja välja kujunenud kohtupraktikast. Lisaks märgib kohus, et Sotsiaalministeerium on tellinud
4. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „ Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika“ kohaselt on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamisele kulub linnas ühes kuus 2500 krooni. Nüüd, seitse aastat hiljem tuleb tollane keskmine lapse kasvatamise hind korrutada tarbijaindeksi muutuse protsendiga. See protsent on statistikaameti kalkulaatori hinnangul praeguse seisuga 31 protsenti. Seega kulub 2011 aastal lapse kasvatamisele keskmiselt 3300 krooni (210,91 eurot) kuus. Vanematel on oma laste suhtes võrdse õigused ja kohustused ning seega tuleb elatise väljamõistmisel lapse ülalpidamiseks jagada lapse ülalpidamiskulud pooleks. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-66-08 on leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga ning vanemate varalise seisundi võrdsuse korral ei ole õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning KK’ilt tuleb välja mõista igakuine elatusraha KK’i ülalpidamiseks alates 01.08.2010 kuni poja KK’i täisealiseks saamiseni summas 180 EUR-i (2816,39 krooni) (välja arvatud iga aasta juuni, juuli ja augusti kuu, millal elatusraha suurus on 139 EUR-i (2175 krooni), elatusraha ülekandmisega AA pangakontole nr. XXXXXXXXXXXXXXX ning peale 09.09.2022 KK’i pangakontole kuni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 3 tulenevalt poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg. 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg. 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1620 eurot. Taimi Kollom 6 Kohtunik 7