Obsah (8)

§ 449§ 143§ 145§ 138§ 144§ 173§ 162§ 174

2-10-58661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2011. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiv

§ 449lg 3 viimnasest lausest.

RESOLUTSIOON Jätta Eesti Vabariigi hagi OÜ Moreen vastu keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus hageja kostjalt välja mõista keskkonnakahju summas 942 767 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt kaevandas kostja ajavahemikus 2006 kuni 2007 Jõgevamaal Jõgeva vallas Kõola külas Pedja kruusakarjääris väljaspool mäeeraldise piiri, see tähendab alal, kus kostjal kaevandamise õigus puudus. Nimetatud teoga tekitas kostja keskkonnale 942 767 krooni kahju. Kostjale on väljastatud maavara kaevandamise luba JÕGM-024 Pedja kruusakarjääris ehituskruusa ja maa-ainese kaevandamiseks

1. ploki piires. 2009.a oktoobris tellis kostja OÜ J. Viru Markšeideribüroolt Pedja kruusakarjääri mõõdistuse. OÜ J. Viru Markšeideribüroo koostatud Pedja kruusakarjääri mahuarvutusplaani kohaselt on mäeeraldise piirest väljaspool kaevandatud maht kokku 9523 m . Kostja on väljaspool piiri kaevandatud kahest kohast: karjääri põhjaosast 1665 m3 (MAHT 6) ja edelaosast 7858 m3 (MAHT 5). OÜ Moreen mäetööde juhi Mxxx Mxxxxxx ütluste kohaselt võis väljaspool piiri kaevandamine toimuda 2006.a või 2007.a. Kuna täpselt ei ole võimalik kindlaks teha, kas väljaspool piiri kaevandati 2006.a või 2007.a ning samuti ei ole võimalik kindlaks teha väljaspool mäeeraldise piiri kaevandatud maavara liiki, siis arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju 2006 kehtinud maavaravaru kaevandamisõiguse hinna järgi. Kaevandatud materjalid jagunevad mõlema osa kohta kokku järgmiselt: ehituskruus 5107,7m3 ja täitepinnas 4451,3m
2. MaaPS § 74 lõige 2 järgi arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru kaevandamisõiguse hinna kümnekordse summana. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 133 lg 2 kohaselt kohustub kahju tekitanud isik hüvitama keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju. 3 Vastuseks kostja vastuväidetele teatas hageja, et aegumist ei saa kohaldada. Aegumistähtaeg algas 2009.a kevadel, mil hageja kontrollis Pedja kruusakarjääri. Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja pidi rikkumisest teada saama 2004.a alguseks seoses kaevandusloa pikendamise taotluse esitamisega. Nimetatud taotluse esitas kostja piirkondlikule Keskkonnateenistusele (Keskkonnaamet) mitte aga keskkonnainspektsioonile. Lisaks on hageja nõue suunatud just 2006-2007.a toimunud tegevusele. Hageja tugines oma nõudes kostja esindaja Mxxx Mxxxxxx poolt antud tunnistusele: „Seda, et Pedja kruusakarjääris on kaevandatud väljaspool piiri saime teada 2006-2007.aastal, kui ostsime GPS-i ja määrasin mäeeraldise piiri. Täpselt ei mäleta, mis aastal sellest osast kaevandati.“ Hageja hinnangul ei tõenda kostja esitatud ortofoto tee-ehitustööde ega maaparandustööde teostamist 2002.aaastal. Hageja ei nõustunud ka kostja väitega, et tema enda käitumine saaks mingilgi viisil kaasa tuua kahju olulise suurenemise. 21.07.2011.a esitatud seisukohas leidis hageja, et aegumine algas 2009.a kevadel, s.o ajal mil hageja kontrollis Pedja kruusakarjääri ja mille tulemusena täitusid TsÜS § 150 lg 1 nimetatud eeldused. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja leidis, et hagi on aegunud ning juhul kui kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue ei ole aegunud, siis vähendada kahjuhüvitist 90% võrra s.o kuni 6025.40 euroni (94 276.70 Eesti kroonini). Kostja esitas järgmised vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses märgitud kahju on tekkinud tema poolt viidatud ajavahemikus 2006 –
3. Samuti ei ole hageja analüüsinud asjaolu, milline on tema enda roll kahju tekkimisel ja kas esitatav kahjunõue võib olla aegunud. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud tulenevalt asjaolust, et hageja on 2 keskkonnale tekitatud kahjust teada saanud juba 16.12.2003, kuid ei ole teinud mistahes toiminguid selleks, et keskkonna kahju tekkimise asjaolusid korrektselt välja selgitada ja kahju hüvitis tähtaegselt sisse nõuda. Kostja taotles talle 18.04.2000.a väljastatud maavarade kaevandamise loa nr JÕGM-10 muutmist ja pikendamist 2003.-ndal aastal ning esitas selleks taotluse 2003.a detsembris. Jõgevamaa Keskkonnateenistus väljastas kostjale 29.01.2004 uue kaevandamisloa kaevandamiseks Pedja kruusakarjääris: nr JÕGM-
4. Loa muutmise menetluse käigus telliti mh hüdrogeoloogiline uuring (hagiavalduse lisa 1 - kaart), mille materjalidest ilmneb, et hagiavalduses märgitud mäeeraldisest välja jäävad alad, millel tekitatud kahju hageja taotleb, olid uuringu teostamise hetkeks paljandatud. See tähendab, et juba uuendatud loa taotluse menetlemise hetkeks oli alustatud kaevandamistöid aladel, mis jäid väljapoole kaevandamisloaga hõlmatud mäeeraldist. Samuti kinnitavad asjaolu, et kaevandmistöid oli mäeeraldisest väljapoole jäävatel aladel alustatud juba enne loa uuendamist, Maa-ameti geoportaalis avalikustatud kaardid, mille koostamise aluseks olevad ortofotod tehti ajavahemikus 21.–23.05.2002.a. Kostja märkis, et kuni 2009.aastani hageja esindajad ei teinud mingit järelevalvet kaevandamisloa tingimuste täitmise üle, kuigi selline kohustus oli. Hageja ei teostanud mistahes kontrolli kaevandamistegevuse üle ka kaevandamisloa muutmise menetluse käigus hoolimata asjaolust, et temale koos taotlusega esitatud uuringust ilmnes üheselt, et kahju keskkonnale oli tekitatud juba loa muutmise taotluse menetlemise hetkeks (so enne 2004-ndat aastat). Kostja oli seisukohal, et isegi juhul kui arvestada, et hageja nõue ei ole aegunud, on hageja enda käitumine kaasa toonud kahju olulise suurenemise. Asjaolu, et hageja on rikkunud hoolsuskohustust (ei ole teostanud piisavas mahus ja ulatusega riikliku järelevalve teostamise kohustust), on kaasa toonud kahju olulise suurenemise. Kostja palus seetõttu kahju hüvitist vähendada lähtudes VÕS § 139 lg
5. Kostja leidis täiendavates vastuväidetes jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh kaevandamise aega, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Kostja märkis, et asjakohatu on hageja seisukoht, et 2003.a taotluse esitamine ei oma asjas tähtsust, sest see esitati keskonnametile mitte keskkonnainspektsioonile. Nimelt on käesoleval juhul hagejaks Eesti Vabariik ja riigiasutusele andmete esitamisel tuleb lugeda hageja neist andmetest teavitatuks. Kostja ei saa vastutada info liikumise puudulikkuse eest valitsusasutuste vahel. Kaevandustegevuse üle järelevalve teostamine on Tehnilise järelevalve Ameti ja keskkonnainspektsiooni kohustus. Kostja hinnangul ei ole mõistlik, et järelevalvet ei ole teostatud kuue aasta jooksul. Kostja märkis ka, et Mxxx Mxxxxxx ütlusi ei saa käsitleda hinnanguna mäeeraldise piiridest väljaspool kaevandmise aja kohta, tunnistaja märkis vaid, et 2006.a või 2007.a said nad ise teada piiride ületamisest. Lõuna Ringkonnaprokuratuur on asunud kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruses seisukohale, et üle mäeeraldise piiri kaevandamine võis toimuda juba enne 2004.a, mistõttu on väidetav kuritegu väärteoasja andmeid aluseks võttes aegunud. Kostja jäi 01.09.2011.a seisukohas kindlaks, et asjaolu, et kaevandamisloa muutmise taotlus esitati Keskkonnaametile, mitte Keskkonnainspektsioonile, on käesoleval juhul täiesti asjakohatu, kuivõrd mõlemad on riigi valitsusasutused. Hagejaks on käesoleval juhul Eesti Vabariik. Keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon on mõlemad keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kusjuures mõlema kõnealuse riigiasutuse ülesandeks on muuhulgas kontrolli teostamine ning keskkonnakahju vältimine. Hageja asutusele (Keskkonnaametile) esitati koos loa muutmise taotlusega 16.12.2003.a vastav uuring, millisega tutvumise järgselt oleks hageja pidanud väljaspool mäeeraldise piire kaevandamistegevuse alustamist tähele panema ning vajadusel Pedja kruusakarjääri kontrollima. Hageja ei teostanud kontrolli kuni 2009.aastani, mistõttu on kostja seisukohal, et hageja väidetav teadmatus tekitatud kahjust on tingitud tema enda raskest hooletusest. 3 Kohtuistung Hageja esitas istungil taotluse vaheotsuse tegemiseks nõude aegumise küsimuses. Hageja leidis, et aegumine on vaieldav ja jäi varem nimetatud küsimuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja nõustus vaheotsuse tegemisega, sest sellisel juhul võib ära langeda vajadus tõendada kavandatud maavarade liiki ja mahtu. Kostja jäi varem esitatud kirjalike seisukohtade juurde ja palus nõude lugeda aegunuks. Kohtu põhjendused Kohus teeb asjas otsuse lähtudes

§ 449

lg 3, mille kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hageja nõue on aegunud. Kohus teeb seega

§ 449lg 3 tulenevalt asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Aegumine on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS). Vastavalt TsÜS § 142 lg 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab nõude aegumist arvesse kohus või muu vaidlust lahendav organ ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevalt on kostja esitanud nõude aegumise vastuväite. Hageja nõude sisuks on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Pooled ei vaidle, et kahju tekitavaks teoks oli kostja poolt Jõgevamaal Jõgeva vallas Kõola külas Pedja kruusakarjääris väljaspool mäeeraldise piiri kaevandamine. Kostja ei esitanud vastuväiteid teo toime panemisele, kuid teatas, et tegu pandit oime kui seda väidab hageja. Hageja väitel pandi tegu toime 2006-2007.a ning, et nimetatud asjaolu on tõendatud kostja esindaja Mxxx Mxxxxxx poolt 15.04.2010.a väärteoasjas antud ütlustega (t lk 27-29). Hageja leiab, et teo toime panemise aega tõendavad järgmised Mxxx Mxxxxxxxsõnad: „Seda, et Pedja kruusakarjääris on kaevandatud väljaspool piiri, saime teada 2006-2007. aastal, kui ostsime GPS-i ja määrasin mäeeraldise piiri. Täpselt ei mäleta, mis aastal sellest osast kaevandati.“ Kohus nõustub nimetatud küsimuses kostja seisukohaga, et hageja on Mxxx Mxxxxxx ütlusi tõlgendanud meelevaldselt. Kohus leiab nagu kostjagi, et kõnealused ütlused oli antud selle kohta, et GPS osteti 2006 või 2007.a ja tunnistaja ei mäletanud, mis aastal toimus kaevandamine mäeeraldise piiride väliselt, kuid kindlasti toimus see enne GPS-i ostmist. Mxxx Mxxxxx ütlused tõendavad vaid, et ajavahemikus 2006-2007 osteti GPS ning määrati kindlaks, et varasem mäeeraldise piiride ületamine on tõepoolest toimunud- seega sai kostja ise piire ületavast kaevandamisest teada kõige hiljem 2007.aastal, kuid kaevandamine toimus enne seda. Mxxx Mxxxxx ei mäletanud, mis aastal see toimus. Seega ei ole tunnistaja väärteomenetluses andnud ütlusi, et kaevandamine toimus 2006 või 2007.aastal nagu seda väidab hageja. Kohus leiab esitatud tõendite alusel, et kahju tekitanud tegevus toimus kindlasti enne 2007.aastat. Võrreldes hagi lisas nr 1 olevaid plaane ja läbilõiget (koostatud OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt 04.11.2003, t lk 14-18), keskkonnainspektsiooni poolt 13.04.2010.a 4 sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleva Maa-ameti kaardiserveri väljavõtet ning fotosid (t lk 19-20, 127-129), 2002.aastast pärinevat ortofotot (t lk 57) ja Pedja kruusakarjääri mahuarvutuse plaani (t lk 26) nähtub kõigust tõenditest, et alad, mille kaevandamist hageja kostjale ette heidab, olid paljandatud ja seal oli toimunud kaevandustegevus või teeehitustegevus või maaparandustegevus –igal juhul tegevus, milleks kostjal luba puudus. 2003.a koostatud plaanil on maht 5 ja maht 6 kohal märgitud „paljandantud ala“. Arvestades esitatud tõendeid, on tõendatud, et tööd olid seal toimunud juba 2003.aastal ning see on fikseeritud ka 04.11.2003.a koostatud plaanil ja läbilõikel II-II, on tõendatud, et 2003.a lõpuks oli kostja juba ületanud mäeeraldise piire. Seega pandi õigusvastane tegu toime enne 2003.a lõppu, kuid täpsemat aega ei ole võimalik kindlaks määrata. Kohus arvestab asjas kaudse tõendina ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 14.06.2010 kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrust (t lk 114-115), milles leiti, et üle mäeeraldise piiri kaevandamine võis toimuda juba enne 2004.a ja kuna aastate 2003-2009 vahel ei ole toimunud kaevanduses mõõdistamisi, ei ole käesoleval hetkel enam võimalik ülepiirilise kaevandamise aega tõestada. Vastavalt eelpoolt tsiteeritud TsÜS § 150 lg 1 on aga aegumise arvestamine seotud mitte niivõrd teo toime panemise kui õigustatud isiku teadmise või teadma pidamisega. Pooled on erinevatel arvamustel, millal sai või pidi hageja teada saama kahju tekitamisest. Kohtu hinnangul sai hageja kahju tekitamisest teada 2003.a detsembris. Eelpool käsitletud plaanid (millele oli märgitud „paljandatud ala“) ja läbilõige olid esitatud kostja poolt maavara kaevandamise loa lisana Jõgevamaa keskkonnateenistusele, kes on 29.01.2004.a andnud maavara kaevandamise loa (t lk 12-18). Kostja poolt esitatud kaevandamise loa taotluse on keskkonnateenistus võtnud menetlusse hiljemalt 16.12.2003, mida tõendab vastav teade väljaandes ametlikud teadaanded (t lk 58). Seega oli keskkonnateenistusel dokumentidega tutvumise järel teave võimalikust üle mäeeraldise piiri kaevandamisest ja kahtlust oleks tulnud täpsemalt kontrollida. Hageja esitas vastuväite kostja käsitlusele, et kaevandusloa taotluse esitamisega pidi hageja saama teadlikuks mäeeraldis piiride ületamisest. Hageja märkis, et kostja on esitanud 2003.a detsembris kaevandusloa taotluse Jõgevamaa keskkonnateenistusele mitte aga keskkonnainspektsioonile ja seega ei pidanud hageja 2003.a lõpul teadma võimalikust seadusvastasest kaevandamisest. Kohus leiab, et hageja käsitlus on ebaõige. Käesolevas asjas on hagejaks Eesti Vabariik. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 86 kuulub täidesaatev riigivõim Vabariigi Valitsusele ja vastavalt § 94 esimesele lausele moodustatakse valitsemisalade korraldamiseks seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Vabariigi valitsuse seaduse § 38 sätestab, et täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 70 lg 1 ja 71 lg 1 sätestavad. et ametid ja inspektsioonid on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused. Keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on keskkonnaministeerium valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala struktuuri kohaselt kuuluvad valitsemisalasse maaamet, keskkonnaamet (varasem keskkonnateenistus) ja keskkonnainspektsioon. Keskkonnaameti põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on keskkonnaamet keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Lõike 2 kohaselt esindab amet ülesannete täitmisel riiki. Keskkonnainspektsiooni põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on keskkonnainspektsioon keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada 5 riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Lõike 2 kohaselt esindab inspektsioon oma ülesannete täitmisel riiki. Vastavalt tsiteeritud õigusaktidele on nii keskkonnateenistus kui keskkonnaamet riigiasutused, kes alluvad keskkonnaministeeriumile ja nad esindavad riiki. Seega tuleb mõlemat asutust käsitleda riigi esindajana, kelle ülesandeks on muuhulga ka järelevalve teostamine. Isikul, kes esitab mingi taotluse, tõendi või dokumendi ühele riigi esindajale, on alust eeldada, et sellega on riik saanud teada nimetatud dokumendis, tõendis ja taotluses sisalduvast. Kohus leiab, et käesolevalt on hageja Eesti Vabariik saanud mäeeraldise piiride ületamisest teada uue kaevandusloa taotluse dokumentide esitamisel 2003.a detsembris. Asjaolu, et hagejat taotluse menetlemisel esindav keskkonnateenistus nimetatud asjaolule tähelepanu ei pööranud, ei anna hagejale alust väita, et rikkumisest teada saamise võimalust ei ole olnud. Hageja ei ole korraldanud oma tööd viisil, et see võimaldaks rikkumistele reageerimist mõistliku aja jooksul, kuid nimetatud puudujäägi eest ei saa vastutavaks teha kostjat. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et hageja nõue on aegunud. Kuna asja menetlus lõpetatakse hagi rahuldamata jätmisega aegumise tõttu, jätab kohus käsitlemata ja hindamata väited ja tõendid, mis puudutavad kaevandatud mäeainese koosseisu ja kohuseid ja võimalikku kahju summalist suurust. Kohus jätab andmata hinnangu riigikontrolli aruandele „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“ (t lk 59-88) ja keskkonnaministeeriumi kodulehe väljatrükki uudise kohta kaevandamise kontrolli tõhustamiseks (t lk 89-90), sest nimetatud tõenditega ei ole võimalik tõendada ühtegi hagi puhul tõendamisele kuuluvat olevat asjaolud. Menetluskulude jaotus Kohus ei teinud asja menetlemisel

§ 143sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Hageja oli hagi esitamisel riigilõivust vabastatud lähtuvalt

§ 145

. Kuna kostja on asja lahendamisel kasutanud advokaatide teenuseid, on kostjal eeldatavalt tekkinud esinduskulud.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 144p 1 on esindajate kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes

§ 162jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 6 Maimu Laumets Kohtunik 7