Obsah (9)

§ 28§ 1§ 29§ 31§ 86§ 85§ 89§ 150§ 23

2-11-43570 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2011.a, kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-43570 Tsiviilasi OÜH(likvi

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada OÜH(likvideerimisel) endist juhatuse liiget AJt (isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 23.11.
2. a kell 16.
3. Kui AJ vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Uno F tasuks XXX eurot (lisandub käibemaks XXX eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks XXXeurot (lisandub käibemaks XXX eurot) OÜH(likvideerimisel) pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasuks ja kulutuste katteks määratud XXX eurot (sisaldab käibemaksu XX eurot) kuulub väljamaksmisele Advokaadibüroo Uno F OÜ-le.
5. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldus 15.09.2011.a esitas OÜH(likvideerimisel) kohtule avalduse OÜH(likvideerimisel) ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. OÜH(likvideerimisel) avalduse kohaselt ei kata tema varad kohustusi, mistõttu avaldaja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Osaühingul on kokku kohustusi summas XXX eurot ja vara võimaliku turuväärtusega XXX eurot. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on oma 21.10.2011.a esitatud aruandes märkinud, et Harju Maakohtu 30.05.2011.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-9545 on OÜ L sundlõpetatud ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks on määratud likvideerija. Võlgniku põhikirjaline tegevus likvideerija selgituse kohaselt oli seotud puidu töötlemisega. Likvideerija poolt ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente üle antud ei ole ning alates 2008.a ka raamatupidamisarvestust ei ole peetud, mistõttu ei ole likvideerijal olnud võimalik raamatupidamise bilanssi koostada ja esitada. Juhatuse protokolle ega raamatupidamisdokumente likvideerijale ei ole üle antud ning seetõttu ei ole ka ajutisele haldurile neid edastatud. Järelpäringute tulemusel on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank AS-s, kontojääk XXX eurot. Kontole on seatud keelumärge. VÕLGNIKU VARAD Aruande kohaselt on ajutine haldur võlgniku varade selgitamiseks kasutanud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 03.08.2011 a. täiteasjas koostatud dokumenti ning on selle vara ka kohapeal üle vaadanud. Kohtutäituri poolt koostatud dokumendil puudub võlgniku esindaja allkiri. Nimetatud dokumendist nähtub, et võlgnikul on arestitud vara:
6. Lihvpink tk 1
7. Kärud tk 8
8. Freespink tk 1
9. Paksusmasin 600 tk 1
10. Rihtplate tk 1
11. Hüdrauline press tk 1
12. Formaatsaag Robland tk 1 8 Puurpink tk 1
13. Lintlihvpink tk 1
14. Lukupesa frees tk 1
15. Mitmespindliline puurpink tk 1 2
16. Puidukuivati tk 1 (ei ole realiseeritav - kinnisasja oluline osa) Võlgniku vara on amortiseerunud ning vajab osaliselt remonti, mis vähendab nende realiseerimisväärtust. Eelloetletud vara realiseerimisväärtus võib olla hinnanguliselt XXX eurot, kuid täpne väärtus selgub müügiprotsessi käigus. Vara asukoht vastavalt arestimisaktile on Tööstuse t. 1 Keila linnas Harjumaal. VÕLGNIKU KOHUSTUSED Vastavalt likvideerija andmetele:
17. XXX Ajutine haldur on tema käsutuses oleva bilansi seisuga 14.05.2008 alusel teinud äriühingu majandustegevuse analüüsi: Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime tase = käibevarad /lühiajalised kohustused Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Äriühingul peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga äriühingu peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine äriühingu eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga nõrgaks, millele võib järgneda juba pikemaajaline maksevõimetus. Võlgnikul oli see arvestuslik näitaja 0,3 ehk nõrk. Võlakordaja (üldine võlasuhe)= kohustused/ koguvarud Üldine võlasuhe näitab, kui suur osa ettevõtte varast finantseeritakse võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piires. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla alla 20-30 %, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0,7- 0,8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist kõrgem, mis ei ole positiivne. Võlgnikul oli see arvestuslik näitaja 0,9 ehk võlausaldajate risk kahjudele ettevõtte likvideerimisel oli suur. Võõr-ja omakapitali suhe = lühi-ja pikaajalised kohustused /omakapitali Võõr- ja omakapitali suhe näitab, mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Näitaja sobivaks soovitavaks suurimaks suuruseks on üks ning see näitaja ei tohi olla negatiivne. Antud arvestuslik näitaja oli 10,7 mis tähendab, et võlgniku kohustused ületasid omakapitali 10,7 korda. Võlgniku 2008 a bilansist nähtub, et kui seisuga 14.05.2008 oli maksuvõlg XXXkrooni ehk XXXeurot, siis käesolevaks ajaks on maksuvõlg kasvanud XXXeurot ning on XXXeurot. Antud olukord lubab järeldada, et võlgnik on tegutsenud, kuid ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid. Äriregistrile on viimane majandusaasta aruanne esitatud 2004 a. kohta. Juhatuse liige on olnud alates 25.09.2007 kuni 31.08.2011 AJ, isikukood XXX. Juhatuse liikme kohustuseks on ka tagada ettevõtte raamatupidamise korraldamine ning aruandluse esitamine. Kuna likvideerijale ei ole raamatupidamisdokumente esitatud ja neid ei ole ka ajutisele haldurile esitatud, on alust arvata, et neid ei ole kas peetud või on varjatud.

§ 28

lg 2 sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 187 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku hoolsusega. Antud asja materjalidest aga nähtub, et raamatupidamisaruannet ei ole esitatud alates 2004 3 aastast. Võlausaldajatele on täitmata kohustusi 231162,03 euro ulatuses. Maksejõuetusele viitavad asjaolud ilmnesid 2008 a. bilansis. Ülaltoodud asjaoludest võib teha järelduse, et tegemist võib olla raske juhtimisveaga või ka Karistusseadustiku §§ 384-385.1 nimetatud teoga. Võlgnikul on realiseerimata vara ca 3 000 euro ulatuses, mis ei kata pankrotimenetluse kulusid ega võimalda võlausaldajatele tasuda võlgasid. Kuna puuduvad raamatupidamise dokumendid, siis vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalikkuse kohta järeldusi teha ei ole võimalik. Tulenevalt eelnevast saab järeldada, et OÜ L (likvideerimisel) on maksejõuetu

§ 1

tähenduses ning see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning kui võlausaldajad ei kanna raugemise vältimiseks deposiiti vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada

§ 29alusel raugemisega pankrotti kuulutamata.

Kohtuistung Kohtuistungil 24.10.2011.a jäi võlgniku esindaja oma avalduse juurde, tal ei ole vastuväiteid ajutise pankrotihalduri aruandele ning ta nõustus selles toodud seisukohtade ja järeldustega. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot ning võtta endiselt juhatuse liikmelt vanne enne esimest üldkoosolekut. Ajutine haldur palub võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud. Võlgniku esindaja märkis, et kohtutäiturile on tehtud pakkumine vara ostuks 6900 euro eest, kuid ta ei tea, kas pakkumine on veel jõus. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste arvestusega ja nende väljamõistmisega võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜH(likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Uno F i. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul varasid, mille realiseerimisväärtus võib olla hinnanguliselt 3000-4000 eurot ja kohustusi 231162,03 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetusele viitavad asjaolud nähtuvad juba 2008.a. bilansis. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et juhatuse liige ei ole oma kohustusi täitnud korraliku hoolsusega, mistõttu võib tegemist olla raske juhtimisveaga. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku endist juhatsue liiget vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. Kohus leiab, et kuna OÜH(likvideerimisel) vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning juhatuse tegevuse kohta.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige AJ on kohustatud kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust.

§ 85

lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata 4 jätmisel AJ trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur Uno F on esitanud tasunõude 14 töötunni eest (14 x XXX) summas XXX eurot ja kulude hüvitamise nõude summas XXXeurot, kokku XXXeurot (lisandub käibemaks XXXeurot). Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõudele vastu ei vaielnud.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on XXX eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks XXX eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks XXXeurot (kokku XXXeurot, millele lisandub käibemaks XXXeurot).

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Tiia Mõtsnik kohtunik 5