← Eesti

2-07-13864/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 8. september 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja Tsiviilasj

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt 2 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Käesolevas tsiviilasjas andis Harju Maakohus xxx määrusega kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. xxx määrusega määras kohus vandeadvokaat Natalia Lausmaale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks xxxeurot.

§ 190

lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleks hagejalt riigi õigusabi tasu summas xxxeurot riigituludesse välja mõista.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt puudub hagejal kinnisvara. Maksu- ja Tolliameti väljavõttest selgub, et hagejale on Eesti Vabariigis viimane kord makstud töötasu 2008.a. Nendest andmetest võib järeldada, et hageja on majanduslikult vähekindlustatud isik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vabastada hageja riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest. Indrek Soots kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.