Obsah (7)

§33§ 2§ 9§ 13§ 31§ 32§ 35

2-11-33709 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-33709 Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2011, Jõhvi, kell 16.30 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Kohtla-Järve linna (Kohtla-J

§33lg.1 alusel tähtajaga kuni 3 (kolm) aastat või kuni pankrotimenetluse lõpuni.

Märkida pankrotiteates, et võlgnikule (V. M.`i (IK xxx, surnud xxx) pärandvarale) võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur Tiia Kalaus.

1. Saata käesolev määrus Viru Maakohtu kinnistusosakonnale, Viru Maakohtu registriosakonnale, võlausaldajatele ja avaldajale ning pankrotihaldur Tiia Kalaus`ele.
2. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.
3. Tunnistada käesolev kohtumäärus tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks (TsMS §467 ja §468). Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. ASJAOLUD
4. juulil 2011.a esitatud pankrotiavalduse kohaselt suri V. M. 28.06.2008.a. Jõhvi notar Oksana Bauer-Karle menetluses oli V. M.`i pärimisasi. Pärandaja viimaseks elukohaks oli xxx linn. Notari kinnitusel on kõik esimese järjekorra pärijad, tütar ja tema alanejad sugulased, pärandist loobunud. Perekonnaseisult oli pärandaja lahutatud alates 18.09.
5. aastast. 12.05.2011 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel on V. M.`i pärijaks Kohtla-Järve linn. Kohtutäitur Risto Kütt`i poolt on teostatud pärandavara inventuur. Seisuga 15.04.2011.a oli V. M.`il teadaolevaid kohustusi krediidiasutuse ees kokku summas 9 792,36 2 eurot. Inventuuri läbiviija hinnangul oli V. M.`il vara 15.04.2011 seisuga summas 1 794,57 eurot. Kuna V. M.`i pärandavara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, palus avaldaja algatada pankrotimenetlus ja Pankrotiseaduse § 9 lg 2, § 13, § 31 lg 1 alusel kuulutada välja V. M.`i pärandvara pankrot. MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu
6. augusti 2011.a. määrusega algatati V. M.`i pärandavara pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks määrati Tiia Kalaus. Sama kohtumäärusega peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine. AJUTISE HALDURI ARUANNE
7. oktoobril 2011.a esitatud aruande (tl. 27-76) kohaselt selgitas haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohutused, kontrollis, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Eelpool nimetatud ülesannete täitmiseks ajutine haldur esitas järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile, analüüsis saadud andmeid ja koostas alljärgneva aruande. Esitatud aruande kohaselt:
8. Andmed võlgniku vara kohta 1.
9. Kinnisvara: Viru Maakohtu, Tartu Maakohtu, Pärnu Maakohtu ja Harju Maakohtu kinnistusjaoskonnas registreeritud kinnisasju ei ole (lisad 4-8 – kinnistusosakondade vastused). 1.
10. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: 2.2.
11. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto OPEL Omega Caravan (v.l. 1993), reg. märk xxx (lisa 9 – maanteeregistri vastus). Registri andmetel oli viimane tehnoülevaatus teostatud 3.01.2008, mis kehtis kuni märts 2009.a. Käesoleval ajal kehtivat ülevaatust ei ole ning sõidukit liikluses kasutada ei tohi. Vara asukohta ei ole tuvastanud pärandvara inventuuri koostaja. Ajutisele haldurile selgitas V. M.’i elukaaslane N. O., et auto viidi pärast pärandaja surma Tallinnasse ning seal see seisab käesoleva ajani. Auto väärtuseks võib olla ainult vanaraua hind, hinnanguliselt kuni 200 eurot. 1.2.
12. Muu vallasvara: Pärandist loobunud isikute andmetel kuulusid V. M.’ile isiklikud esemed (riided, jalanõud, korteri mööbel jms), mis ilmselt ei oma likviidset väärtust ning nende realiseerimine pärandvara koosseisus ei ole võimalik. 1.2.
13. Rahalised vahendid: V. M. omas krediidiasutustest arvelduskontot AS-s Swedbank numbriga 11061680, mille saldo on 5.08.2011 seisuga on negatiivne -21,10 eurot. Negatiivne saldo on tekkinud kontomiinusest kogutud viivisest. Vastavalt konto väljavõttele perioodil 1.01.2008 kuni 18.10.2011 on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul oli stabiilne sissetulek ning ta täitis igakuiselt panga ees kohustust laenulepingust tulenevalt. Konto väljavõtte kohaselt kaks päeva pärast pärandaja surma on kontolt võtnud sularaha N. O. summas 13 900 krooni. N. O. oli isik, kellega V. M. tütre selgituste kohaselt koos elas, kuid puudusid abielulised suhted. 3 N. O. on ajutisele haldurile selgitanud, et pärandaja töötas kaugsõiduautojuhina ning suri ootamatult terviserikke tõttu (südameatakk) Venemaal tööreisil olles. Pangakontolt rahaliste vahendite saamiseks oli N. O. pärandajalt saadud volikiri ning rahalisi vahendeid kasutati pärandaja surnukeha transportimiseks Venemaalt Eestisse ning tema matuste korraldamiseks. Pärimisseaduse kohaselt kaetakse pärandvara arvelt kõigepealt matusekulud, mistõttu antud rahalised vahendid ei kuulu tagastamisele pärandvara hulka pankrotimenetluses. Pärast pärandaja surma oli veel üks laekumine Rahandusministeeriumilt summas 2 400 krooni, mis otsekorralduse alusel kanti pangale laenukohutuse täitmiseks. Pärandajale kuulub väärtpaberikonto nr 99101032700, mille kohaselt pärandajale kuuluvad Swedbank Pensionifondi V2 316,343 osakut, väärtusega 258,04 eurot. Tegemist on vabatahtliku pensionifondi osakutega, mis on võimalik arvata pärandvara hulka ning vastavalt Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 kohaselt on pankrotihalduril pensionifondi osakuomaniku pankroti korral õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Seega väärtpaberikontol olevate pensionifondi osakute väärtuseks seisuga 05.08.2011 on 258,04 eurot, kuid osakute lõplik väärtus kujuneb nende tagasiostu tehingu teostamise päevakursiga. 1.2.
14. Osalus äriühingutes Äriregistri andmetel kuulub V. M.ile osalus Osaühingus Autoleves (registrikood 11380388). Pärandaja oli äriühingu üheks asutajaks ning talle kuulub osa väärtusega 20 000 krooni, s.o. 1278,23 eurot. Äriregistrile on osaühing esitanud 2010.a. majandusaasta aruande, mille kohaselt 2010.a. teenis osaühing kasumit 34 667 krooni ning juhatuse liikme arvamuse kohaselt on jätkuvalt tegutsev äriühing. Äriühingu tegevusalaks on kaubavedu maanteel, peamiselt on teenuse osutamine Venemaale. Osaühingu põhikirjas ei ole erisätteid erinevalt seadusest osa võõrandamiseks. Seega OÜ Autoleves osa nimiväärtusega 1278 eurot kuulub pärandvarasse ning selle väärtuseks võib olla vähemalt 1278 eurot. 1.2.5 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutises menetluses ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Kuna majandusaasta aruannete kohaselt ei ole OÜ Autoleves välja maksnud dividende, siis puudub alus väljamakse tegemiseks osaniku pärandvarasse. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal võib pärandvara koosseisu kuuluva vara realiseerimisväärtus olla ca 1 736 eurot.
15. Andmed võlgniku kohustuste kohta Nii ajutine haldur kui ka kohtutäitur on tuvastanud pärandaja kohustused järgmistele võlausaldajatele: AS Swedbank – käenduseta väikelaenuleping nr 07-021064-VL summas 150 000 krooni. Panga andmetel on seisuga 5.08.2011 kohustused tagastamata põhiosalt 6 645,52 eurot, põhiosa viiviselt 913,53 eurot ja intressi võlgnevuselt 2 449,70 eurot; kokku 10 008,75 eurot. Konto väljavõtte põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et pärandaja on igakuiselt tasunud laenukohustust, panga andmetel tekkis võlgnevus alates 25.07.2008, s.o. pärast kohustatud isiku surma. Ajutine haldur ei ole tuvastanud teisi kohustusi võlausaldajate ees.
16. Vara tagasivõitmisest Vara tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud. 4 Ajutine haldur on seisukohal, et pärandaja muutus maksejõuetuks seoses surmaga ning maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et pärandvarasse kuuluva vara väärtus võib olla kuni 1736 eurot, kuid kohustused pärandvara suhtes moodustavad vähemalt 10 008,75 eurot. Seega kohustused ületavad pärandvara väärtust ning pärandvara suhtes on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Lähtudes ajutise halduri poolt kogutud andmetest kuulub pärandvarasse vara, mille arvelt on võimalik läbi viia pankrotimenetlus.
17. Ajutine pankrotihaldur, lähtudes eeltoodust, palus      Kuulutada välja V. M.’i pärandvara pankrot; Pankroti väljakuulutamisel annab nõusoleku nimetada pankrotihalduriks Tiia Kalaus; Määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; avaldada teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. KOHTUISTUNG Kohtuistungil teatas avaldaja esindaja, et pärandvara koormab rohkem kohustusi, kui on vara reaalne väärtus. Teised pärijad loobusid pärandist ning seoses sellega sai pärijaks Kohtla-Järve linn. Palus välja kuulutada pärandvara pankroti ja määrata pankrotihalduriks Tiia Kalaus´i. Ajutise halduri tasu palub välja mõista pärandvara arvelt. Ajutise halduri Tiia Kalaus`i sõnade kohaselt on pärandvara koosseisus tuvastatud vara olemasolu, vara realiseerimisväärtus ei kata nõudeid. Ajutise halduri arvamuse kohaselt tuleb pankrot tuleb välja kuulutada, määrata haldur, avaldada pankroti väljakuulutamise teade Avalikes Teadaannetes ning määrata I võlausaldajate üldkoosoleku aeg. Pankrotimenetluse kulud kuuluvad kandmisele pankrotivara arvelt. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Käesolevas pankrotiasjas pidas kohus vajalikuks rakendada

§ 2

sätteid, mille kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu.

§ 9

lg 2 järgi, võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 13kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. Vastavalt

§ 31kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 6 nimetatud 5 alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.

§ 32

ja § 33 kohaselt võivad pankrotimääruse peale võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kui kõrgemalseisev kohus on tühistanud määruse, millega pankrot jäeti välja kuulutamata, ja teeb pankrotimääruse, avaldab ta pankrotiteate. Muust määrusest avaldab kõrgemalseisev kohus teate väljaandes Avalikud Teadaanded.

§ 35

kohaselt pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine ning 7) järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, samuti, arvestades ajutise halduri Tiia Kalaus`i, seisukohtadega, aga samuti Kohtla – Järve Linnavalitsuse lepingulise esindaja, seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse pankrotiavaldus V. M.`i pärandavara pankroti väljakuulutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse kui pärija pankrotiavaldus V. M.`i pärandavara pankroti väljakuulutamise nõudes tuleb rahuldada ning jätta kehtima Viru Maakohtu

1. augusti 2011 määrusega V. M.`i pärandavara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud, aga samuti jätta kehtima pärandvara suhtes rakendatud käsutuskeeld. 6 Kohus pidas vajalikus kuulutada välja V. M.`i pärandvara pankrot
2. novembril 2011.a. kell 16.30 ning kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek
3. detsembril 2011.a., kell 11.00 asukohaga: Kooli 2A, Jõhvi linnas, Viru Maakohtus, Jõhvi kohtumajas. Kohus nimetas V. M.`i pärandvara pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus´i ning kinnitas ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e poolt esitatud V. M.`i pärandvara pankrotimenetluse kulude aruande pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel ja määras ajutise pankrotihalduri, Tiia Kalaus`i ajutise halduri tasuks ja kulude katteks 1 034 eurot, milline summa maksta pankrotihaldur Tiia Kalaus`ile välja pankrotivara arvelt. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Johannes Külaots Kohtunik 7