3-11-734/15

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-734 Otsuse kuupäev

1. juuni 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A. Pi kaebus Viru Vangla 08.
2. 2010 käskkirja nr 6-2/1012T õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: A. P /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/. Resolutsioon Jätta A. Pi kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.07.
3. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 08.10.2010 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-2/1012-T (tl 43), millega määrati kinnipeetav A. P vangistusseaduse § 37 lg 1, § 38 lg 1 ja § 43 lg 1 tuginedes üldkasutatavate ruumide koristajana finants- ja majandusosakonda majandustööle.
5. 22.03.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. Pi kaebus (tl 1), milles ta palus vangistusseaduse § 39 lg 2 tuginedes tunnistada Viru Vangla tegevus õigusvastaseks ja märkis, et 08.10.2010 käskkirjaga nr 6-2/1012-T tahtis vangla ilma tema nõusolekuta sundida teda puhkepäevadel tööle. 12.04.2011 edastatud täienduses (tl 23) põhjendas kaebaja oma huvi ebaseadusliku karistuse tühistamise ja kompensatsiooni nõude edaspidise esitamise sooviga.
6. Viru Vangla vastuses (tl 40-41) paluti kaebust mitte rahuldada ning märgiti põhiseaduse § 2, vangistusseaduse § 37 lg 1 ja 38 lg 1 tuginedes, et kinnipeetaval on kohustus töötada, vangla kindlustab ta tööga või kui see pole võimalik rakendab võimaluse korral majandustöödel ning tal pole õigust meelepärast tööd valida. Vastuseks kaebaja väidele märgiti, et talle anti tõepoolest korraldus asuda tööle puhkepäeval, kuid vangistusseaduse § 39 lg 3 võimaldab seda majandustööde puhul. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 ja vangistusseaduse § 37 lg 1 tulenevalt peab kinnipeetav reeglina töötama. Juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud vangistusseaduse § 37 teise lõike neljas punktis. A. P pole väitnud ega tõendanud, et mõni neist esineks ka tema suhtes ja seega on ta kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 ja 2 kohaselt peab vanglateenistus kindlustama kinnipeetavad nende füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi arvestava tööga vangla territooriumile rajatud või väljaspool asuvates käitistes või kui see pole võimalik, rakendama ta võimaluse korral vangla majandustöödele. Sama seaduse § 39 lg 2 lubab küll kinnipeetava puhkepäevadel tööle rakendamist vaid tema nõusolekul, kuid see ei kehti majandustöödel töötava kinnipeetava suhtes, kes tuleb sama paragrahvi kolmandas lõikes kehtestatu kohaselt rakendada tööle vanglateenistuse äranägemisel vastavalt töö eripärale. A. Pi määrati üldkasutatavate ruumide koristajaks ja see on ilmselgelt töö, mille eripära eeldab ka puhkepäevadel töötamist.
8. A. P on esitanud tuvastamisnõude. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 võimaldab niisuguse nõudega kaebust esitada ainult põhjendatud huvi olemasolul. Kohtupraktikas mõistetakse selle all, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebajale kasulik ja aitama koheselt või edaspidi tema õiguste teostamisele või kaitsmisele kaasa ja selleks peab kaebaja oma vastava taotluse juurde selgitama, kuidas täpselt kaebuse rahuldamine tema olukorda parandab. A. P väidab oma huvi rajanevat tööst keeldumise tõttu määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise ja hilisemal kahju hüvitamise nõude esitamise soovil. Kohtule teadaolevalt on ta oma distsiplinaarkaristuse juba vaidlustanud, vastav kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-11-315, kaebetähtaja ületamise tõttu tagasi lükatud ning asub praegu Tartu Ringkonnakohtus. See põhjendus ei ole ka arvestatav, sest käesoleva tuvastamisnõude rahuldamise korral halduskohus üksnes nendiks, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, kuid see kehtib edasi, on täitmiseks kohustuslik ega saa kuidagi mõjutada distsiplinaarkorras karistamise kohta antud käskkirja. Kahju hüvitamise nõude ettevalmistamisega võib iseenesest tuvastamisnõuet küll põhjendada, kuid käesoleval juhul pole ka see kohane. Kaebuse asjaolud saavad viidata üksnes mittevaralise kahju võimalusele. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib niisuguse kahju hüvitamist nõuda vaid juhul, kui avaliku võima kandja on õigusvastase tegevusega süüliselt alandanud tema väärikust, kahjustanud tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust, sõnumi saladust või teotanud au või hea nime. A. Pi puhul ei viita miski selliste rikkumiste võimalikkusele ja seega oleks tema vastav kaebus ilmselgelt perspektiivitu ega saa käesoleva kaebuse esitamist põhjendada.
9. Eeltoodud järeldustel on A. Pi poolt vaidlustatud Viru Vangla 08.10.2010 käskkiri nr 6-2/1012-T igati õiguspärane ning lisaks puudub kaebajal ka tuvastamisnõude eelduseks olev põhjendatud huvi. Seetõttu jääb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 27) vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 2