← Eesti

2-09-44963/20

Obsah (5)§ 187§ 189§ 188§ 195§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-44963 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 26.1

) § 187 lg 2 ja § 188 lg 1 tagasivõitmise üldtingimused ei ole täidetud.

  1. Kohtutäituri poolt arestitud Kalle Luki kinnisvara kokku hinnaga 3 630 000 krooni võimaldab hageja nõude summas 1 331 648,26 krooni täielikult rahuldada. Esimese astme kohtu otsus
  2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks Kalle Luki ja Kalev Luki vahel 30.04.2009 sõlmitud kinkelepingu alljärgnevate osaühingute osade osas: 2

(5)OÜ K.M. Kinnisvara osa nimiväärtusega 80 000 krooni, DJV Sailing OÜ osa nimiväärtusega 75 000 krooni. Maakohus jättis hagi rahuldamata OÜ Aires Liising osa kinkelepingu kehtetuks tunnistamise osas. Menetluskulud jättis kohus 70 % ulatuses kostjate kanda ja 30 % ulatuses hageja kanda. 9.

§ 187

lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tulenevalt

§ 187

lg-st 2 võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 189

lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

  1. Serva Invest OÜ ja Merico Invest OÜ ning Kalle Luki vahel sõlmiti kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe 18.02.
  2. Kalle Lukk sõlmis 30.04.2009 Kalev Lukiga kinkelepingu osaühingute osade võõrandamiseks. 06.05.2009 on Kalev Lukk sõlminud pandilepingu OÜ Aires Liising osa (nimiväärtus 120 000 krooni) pantimiseks V. V sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks. Kohtutäituril ei ole olnud võimalik hageja nõuet Merico Invest OÜ ja Kalle Luki vastu täita kahe aasta jooksul.
  3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 järgi juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist nii Merico Invest OÜ-lt kui käendajalt Kalle Lukilt ja teiselt käendajalt T.J. Kuna hageja nõuet on võimalik täita võlgniku või kummagi käendaja vara arvelt, siis ei pea kohus arvestama võlausaldaja huvide kahjustamise kindlakstegemisel kõigi kohustatud isikute varaga. Seda enam, et hageja nõude sundtäitmisel võlgniku ja käendaja vastu ei ole kahe aasta jooksul kaasnenud nõude täielikku rahuldamist. Kalle Luki kinnisvara on küll kohtutäituri poolt arestitud, kuid kinnisvaral lasuvad hüpoteegid. Hüpoteekide suurus on kokku 5 405 000 krooni ning kohtutäituri poolt pärast vara ümberhindamist näidatud vara väärtus on 3 930 000 krooni.
  4. Kalle Luki omandis on kaks sõidukit: 1996 Toyota Corolla ja 2000 Mercedes-Benz. Viimasele on seatud registerpant AS Hansa Liising Eesti kasuks. 1996 sõiduki väärtus on küll teadmata, kuid kindlasti ei kata see kostja võlga. Kalle Luki arveldusarved pankades ja töötasu on arestitud. Kalle Lukile kuuluvad väärtpaberid ja osalused äriühingutes moodustavad kokku 463 200 krooni. Ka väärtpaberite ja osaühingute osade võõrandamine ei võimalda rahuldada hageja nõuet täielikult.
  5. Kalle Lukk on kinkinud oma pojale Kalev Lukile 30.04.2009 kolme äriühingu osad, olles teadlik kinkelepingu sõlmimise ajal kohustusest hageja ees ning sellest, et kinkelepingu sõlmimisega kahjustatakse hageja huve.
  6. Kostjate vahel 30.04.2009 sõlmitud osaühingute osade kinkeleping tuleb kehtetuks tunnistada osaliselt. Põhjendatud ei ole tunnistada kehtetuks lepingut OÜ Aires Liising osa kinkimise osas, sest nimetatud ärihingu osale on seatud pandileping tagamaks Kalev Luki laenulepingust tulenevaid kohustustusi V. V ees. Nimetatud äriühingu osa tagasivõitmine ei võimalda ilmselt hagejal saavutada oma nõude täitmist.
  7. Eelnevast lähtudes on põhjendatud rahuldada hageja nõue osaliselt ning tunnistada kehtetuks 30.04.2009 Kalle Luki ja Kalev Luki vahel sõlmitud kinkeleping OÜ K.M. Kinnisvara 80 000 kroonise nimiväärtusega osa ja DJV Sailing OÜ 75 000 kroonise nimiväärtusega osa kinkimiseks. Apellatsioonkaebus 3

(5)
  1. Serva Invest OÜ palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamata 30.04.2009 sõlmitud kinkelepingu OÜ Aires Liising osa osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 30.04.2009 sõlmitud kinkeleping OÜ Aires Liising osa kohta. Kõik menetluskulud jätta kostjate kanda.
  2. Kõik eeldused tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras olid täidetud ning kohtul puudus õigus hagi osaliselt rahuldamata jätta.

§ 187

lg 1 järgi on sissenõudjal õiguse esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu, et tunnistada tehtud tehing tagasivõitmise korras kehtetuks juhul, kui tehing kahjustab tema huvisid. Huvide kahjustumine väljendub käesoleval juhul selles, et enne 30.04.2009 kinkelepingu sõlmimist kuulus Kalle Lukile OÜ Aires Liising osa nimiväärtusega 120 000 krooni. Sissenõudja huvide kahjustamine ei saa pärast tema huve kahjustava tehingu tegemist ära langeda põhjusel, et tagasivõidetava tehingu teine pool on osa pantinud. 18.

§ 188

ja 189 sätestavad, et juhul, kui eeldused tehingu kehtetuks tunnistamiseks on täidetud, tunnistab kohus tehingu kehtetuks. Kuivõrd 30.04.2009 tehingu näol oli tegemist kinkelepinguga, siis omab tähtsust

§-s 189 kui erinormis sätestatud eelduste täitmine.

§ 189

järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, kui on täidetud järgmised eeldused: kinkeleping on sõlmitud kuni kaks aastat enne hagi esitamist (

§ 189

lg 1) ja tegemist ei olnud tavapärase kingitusega (

§ 189lg 3).

Käesoleva vaidluse asjaoludest nähtub üheselt, et

§ 189kohaldamise eeldused on täidetud.

19. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas välistab pandiõiguse seadmine osale kinkelepingu kehtetuks tunnistamise. Samuti on hinnanguline kohtu järeldus selle kohta, et äriühingu osa tagasivõitmine ei võimalda ilmselt hagejal saavutada oma nõude täitmist. Täitmise võimalik tulemus saab selguda alles pärast tehingu kehtetuks tunnistamist ning seejärel läbiviidud täitemenetluse tulemusel, kus OÜ Aires Liising osa võõrandatakse või ilmneb selle võõrandamise võimatus. Pandiõiguse seadmine ei too automaatselt kaasa kohustuse täitmist pandi arvelt, pandiõigus ei pruugi üleüldse realiseeruda. Isegi võimalik OÜ Aires Liising osa väärtuse vähenemine ei välista nõude rahuldamist.

§ 195lg 2 järgi kohaldatakse tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele lisaks Pankr

S § 119 lg-tes 2-4 sätestatut. PankrS § 119 lg 2 järgi juhul, kui tehing tunnistatakse tagasivõitmise korras kehtetuks, peab tehingu teine pool (antud juhul Kalev Lukk), kes tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest teadis või pidi teadma, hüvitama ka tema süü tõttu tagasivõidetust saamata jäänud kasu, mida ta oleks võinud saada korrapärase majandamise reegleid järgides. Vastustajate seisukoht

  1. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kaevatud osas tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb täielikult rahuldada.
  3. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on kinkelepingu tühistamata jätmise osas OÜ Aires Liising osa suhtes. 23.

§ 187

lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tulenevalt

§ 187

lg-st 2 võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 4

(5)189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
  1. Maakohus tuvastas õigesti, et kinkelepingu tagasivõitmise eeldused on täidetud ja hageja nõue 30.04.2009 kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras on põhjendatud. Apellatsioonimenetluses nende asjaolude üle vaidlus puudub.
  2. Maakohus jättis tehingu osaliselt kehtetuks tunnistamata, kuna leidis, et OÜ Aires Liising osa tagasivõitmine ei võimalda ilmselt hagejal saavutada oma nõude täitmist põhjusel, et nimetatud osa on uue omaniku poolt pandiga koormatud. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Osaühingu osale pandiõiguse seadmine ei välista selle osa võõrandamise lepingu tagasivõitmist täitemenetluses ja sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poolt osa edasist käsutamist.
  3. Kui osa väärtus on pandiga koormamise tõttu vähenenud, on

§ 195

lg-tes 1 ja 2 sätestatud vara tagasivõitmise õiguslikest tagajärgedest tulenevalt võimalik nõuda kingi saajalt väärtuse vähenemise hüvitamist, milline nõue ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks. Menetluskulude jaotus ja selgitus

  1. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
  2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Gaida Kivinurm Malle Seppik Kaupo Paal 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.