) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4053,63 eurot ja viivisvõlgnevus 20.05.2009.a seisuga 840,92 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 0,1 % põhivõla tasumata osalt päevas alates 21.05.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja II palus viivisearvestust mitte aktsepteerida, kuna hageja esitas kohtule valeandmeid. Kohtu hinnangul ei ole see taotlus põhjendatud. Kohus nõustub, et hageja märkis esialgses hagis tõepoolest seda, et tasutud on üksnes 4700,65 krooni ja jättis mainimata ülejäänud 26 000 krooni tasumise. Selle vea aga hageja parandas 29.11.2010.a hagi täpsustuses. Tulenevalt
See ei võta hagejalt ära viivise nõudeõigust.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.