lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid kliendikaardi lepingu nr 115-11-4, milline on kostja esindaja poolt allkirjastatud 01.06.2004 ja hageja esindaja poolt 16.06.2004. Kaardipõhiste tehingute väljavõtte alusel on hageja esitanud kostjale arved: 31.01.2010 arve summas 6 636.40 krooni ehk 424,14 eurot ja 28.02.2010 arve summas 7 692,36 krooni ehk 491,63 eurot. 2 Hageja väite kohaselt on kostja arve osaliselt summas 178,95 eurot tasunud. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Tasumata on kokku 736,82 eurot. Kostja vastuväide, et hageja ei ole nõuet tõendanud on alusetu. Hageja on esitanud kaardipõhiste tehingute väljavõtte, millest nähtub kes on kaarti kasutanud, millisest tanklast ja millal on kütust võetud ning millises koguses. Kohtul ei ole alust arvata, et tehingute väljavõttes esitatud andmed oleksid väärad. Hageja esindaja seletuse kohaselt on väljavõtted tehtud arvutiprogrammist ning neid andmeid muuta ei saa. Kostja ei ole täpsustanud, millises ulatuses ta nõuet ei tunnista. Kostja on hageja poolt esitatud arve osaliselt tasunud, seega tunnistanud kütuse saamist summas 178,95 eurot. Tulenevalt lepingu punktist 2.8 oli kostjal aega pretensioonide esitamiseks kaks kuud alates hetkest, mil ta sai teada või pidi teada saama Statoili teost, mis väidetavalt tema õigusi rikub. Kostja ei ole hagejale enne kohtusse pöördumist pretensioone esitanud, ka asja menetlemisel kohtus esitas kostja üksnes üldsõnalised vastuväited. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt on hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud summas 736,82 eurot.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktis 3.2 on pooled kokku leppinud, et juhul kui klient ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt Statoilile tasumisele kuuluvaid summasid, siis on Statoili õigus nõuda ka kliendil on kohustus tasuda viivist 0,16 % võlgnevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arvetelt kokku 416,55 eurot. Viivise arvestuse õigsusele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Tuginedes TsMS § 367 on põhjendatud ka hageja nõue viiviste välja mõistmiseks 0,16 % põhinõudest, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlg 736,82 eurot ja viivis 416,55 eurot ning alates 14.10.2011 viivis 0,16 % põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.