) § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 26.2.2 kohaselt vastutab kostja kahju eest, kui see toimus tema süül. BTGmbH 21.07.2009.a arvamuse kohaselt oli tõsterihm katki nagu oleks see läbi lõigatud. Arvamuse kohaselt ei saa välistada tõsterihma defektsust ega sabotaaži. Kohus on seisukohal, et BTGmbH arvamus ei tõenda kostja väidet, et kostja ei olnud süüdi lepingu rikkumises. Arvamuses ei ole tõsterihma purunemise põhjus tuvastatud. Märgitud on üksnes, et tõsterihma defektsust ja sabotaaži ei saa välistada. Kohus on seisukohal, et kuna filtermaja laadimisel kukkus filtermaja tõsterihma purunemise tõttu vastu maad, siis on kostja käitunud vähemalt hooletult.
Menetlusosaliste vahel on vaidlus ka kahju suuruse üle. BTGmbH 21.07.2009.a hinnangu kohaselt sai filtermaja terviklikkus raskelt kahjustada. Samas märgiti, et enamus osasid on siiski taaskasutatavad ja neid võib paigaldada uuele majale. Eelnimetatud hinnangust võib kohtu arvates teha järelduse, et filtermaja ei ole mõistlike kulutustega taastatav ning see on vaja asendada uuega. Kostja on küll väitnud, et filtermaja ei saanud raskeid kahjustusi, kuid ta ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid BTGmbH arvamuse ümber. Kohtule on küll esitatud filtermajast fotod, kuid nende pinnalt ei saa teha sisulist järeldust filtermaja kahjustuste ulatuse kohta.
lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Vastavalt
lg 3 teisele lausele, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. D-RS.A tolliarvest nähtuvalt on filtermaja väärtus 38 181 eurot ja kogu kaubasaadetise väärtus 1 555 678 eurot. D-RS.A 30.06.2009.a müügiarvest EPELtd-le nähtub, et kauba kogumaksumuseks on 1 555 678 eurot. Kuna müügiarve ja tolliarve kogusumma on sama, siis võib järeldada, et filtermaja müügihind on samuti 38 181 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tolliarvega ja müügiarvega on tõendatud, et vaidlusaluse filtermaja müügihind oli 38 181 eurot. Hageja on esitanud küll FPS.A 15.03.2010 e-kirja, milles on väidetud, et filtermaja maksumus oli 64 525 eurot. Tegemist on aga e-kirjas sisalduva paljasõnalise väitega müügihinna kohta ning see ei muuda tolliarve ja müügiarve pinnalt tehtud kohtu järeldust filtermaja maksumuse kohta. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et D-RS.A on 09.10.2009.a ja 07.01.2010.a esitanud EPELtd-le uue filtermaja eest arved kogusummas 92 590 eurot. Kohus leiab, et kuna filtermaja väärtus oli 38 181 eurot, siis ei saa uue samaväärse asja soetamiseks tehtavad mõistlikud kulud küündida 92 590 euroni. Kohus asub seisukohale, et uue samaväärse asja soetamiseks tehtavad mõistlikud kulud on samaväärsed kahjustatud filtermaja müügihinnaga ehk 38 181 eurot.
lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hageja 4 on 07.10.2010.a seisukohas hinnanud filtermaja taaskasutatavate osade hinnaks 15 728 eurot. Kuna kahjustatud filtermaja ei jäänud kostjale, siis tuleb nimetatud summa kahjuhüvitisest maha arvata. Kostja on küll väitnud, et taaskasutatavate osade maksumus on suurem, kuid ta ei ole selle kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on märkinud, et temale tekitatud kahju hõlmab ka uue filtermaja Paldiski sadamasse toimetamist. D-RS.A e-kirjast nähtuvalt on uue maja valmistamise maksumusse (92 950 eurot) arvestatud ka transpordi kulu summas 2590 eurot filtermaja vedamise eest Paldiski sadamasse (toimiku I köide lk 89-90). Kohus leiab, et filtermaja transpordikulude hüvitamise nõue summas 2590 eurot on põhjendatud.
lg 3 järgi on otseseks varaliseks kahjuks ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Kostja on väitnud, et tema vastutus on lepingu p 26.2.2 alusel piiratud üksnes lastile tekkinud kahjuga. Lepingu p-s 26.2.2 on sätestatud, et kostja vastutab veosele ja kliendi materjalile tekitatud kahju eest, kui see toimus tema süül. Kohtu hinnangul ei ole selle sätte mõte veosele tekitatud kahjuga seonduvate kahjude (nt transpordikulude) eest vastutuse välistamine. Pooled ei ole kokku leppinud, et punktis 26.2.2 nimetamata kahjude eest kostja ei vastuta. Kohtu hinnangul on selle lepingupunkti eesmärgiks fikseerida, et kostja vastutab kahjude eest üksnes süü olemasolul. Kolmas isik on leidnud, et PWGmbH vastutus on piiratud Haagi-Visby reeglitega (2 SDRi brutokilogrammi või 666,67 SDRi kaubaühiku kohta). Haagi-Visby reeglite artikkel IV p-ist 5 (a) tuleneb, et vastutuse piirang kohaldub üksnes juhul, kui vedajale ei ole enne lastimise algust esitatud andmeid kauba liigi ja väärtuse kohta ning neid andmeid ei ole kantud mereveokirja. Kolmas isik ei ole väitnud ega tõendanud, et need tingimused oleksid täidetud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 25 043 eurot (38 181 eurot – 15 728 eurot + 2590 eurot). Kuna kostja on viivitanud kahjuhüvitise maksmisega, siis tuleb kostjalt välja mõista ka viivis. Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult 5 või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 72 % ulatuses tema enda kanda ja 28 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta 72 % ulatuses hageja kanda ja 28 % ulatuses kostja enda kanda. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Seega tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta 72 % ulatuses hageja kanda ja 28 % ulatuses tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.