Obsah (6)

§ 142§ 149§ 145§ 76§ 101§ 108

2-09-67312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-673

§ 142lg-tele 1, 3 ja 5.

1. Hageja selgitab, et põhivõlgnik OÜ A tagastas laenust 500 000 krooni 09.02.2009 ja tasus intressimakseid kuni märtsini
2. 18.11.2009 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ A pankroti (tl 8). 16.04.2009 esitas hageja lepingu täitmise nõude põhivõlgnikule ja kostjale ning andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (tl 23-24) ning 30.04.2009 korduva täitmise nõude (tl 25-26). Laenu tagastamise tähtpäevaks põhivõlgnik ega kostja laenu ei tagastanud. 03.06.2009 esitas hageja põhivõlgnikule ja kostjale lepingu täitmise nõude (tl 27-28). Põhivõlgniku pankroti välja kuulutamise seisuga 18.11.2009 on võlgnevus hageja ees 3 152 513,29 krooni (tl 7). Hageja eeldab, et põhivõlgnik OÜ A pankrotimenetlusest võib laekuda hagejale 652 513 krooni ja hageja esitab kostjale käenduskohustuse täitmise nõude summas 2 500 000 krooni (159 779,12 eurot).
3. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja põhjendused põhivõlgniku pankroti põhjuste ning kostja majandusliku olukorra kohta on asjasse mittepuutuvad, ka kostja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Kostja taotlus kohtuliku arutamise edasilükkamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 149

lg 5 tulenevalt ei ole kostjal õigust võlausaldajalt nõuda nõude rahuldamist pandi arvelt, sest OÜ A pankrot on välja kuulutatud. Kohustuse võtmise ajal oli kostjale teada, et tema laps on puudega ning naine pensionär. Kostja vastuväited

1. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 2 500 000 krooni (159 779,12 eurot).
2. Kostja selgitab, et põhivõlgniku pankrotistumise põhjuseks oli majanduskriis. Kostja kõik rahavahendid olid perioodil 2008-2009 investeeritud põhivõlgniku igapäevase majandustegevuse teostamiseks. Seoses äritegevuse lõpetamisega ja töökoha puudumisega puudub kostjal sissetulek. Talle kuulub vaid kolm osaühingu osa (tl 39). Vanuse tõttu pöördus kostja pensioniametisse pensioni vormistamiseks. Kostja ülalpidamisel on puudega tütar ja pensionärist abikaasa.
3. Laenulepingu täitmist tagavad Maardu linnas XXX korteriomandile (registriosa nr XXX), Maardu linnas XXX korteriomandile (registriosa nr XXX), Maardu linnas XXXmaaüksusele (registriosa nr XXX) seatud ühishüpoteek. Kui toimub taastumine kinnisvaraturul, rahuldab selle vara müük panga nõuded. Kostja leiab, et nii käesoleval kui ka lähimal ajal ta ei ole võimeline kandma lepinguga sätestatud rahalisi kohustusi. Kostja palub lükata tsiviilasja kohtulik arutamine edasi kuni momendini, millal hageja rahuldaks oma nõude esmalt pandi arvel. Kohtuotsuse põhjendus
4. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja 2 2-09-67312 arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 23.08.2011 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kutse istungile toimetati kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.06.
5. Kostja teatas kohtule 05.08.2011 e-kirjaga, et ei ole võimeline viibima 23.08.2011 istungil seoses halva tervisliku seisundiga ning välismaal elamisega alates
6. aastast. Kohus rahuldas hageja taotluse asja sisuliselt lahendamiseks vastavalt TsMS §-le
8. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kostja vastusega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
9. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 396 sätestab laenulepingu mõiste, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Puudub vaidlus, et hageja ja OÜ A(pankrotis) vahel sõlmiti laenuleping nr XXX summas 3 000 000 krooni (191 734,95 eurot), intressiga 12% aastas ja tagastamise tähtpäevaga 01.06.2009 (tl 9-12). Laenulepingu lisadeks olevate 29.09.2008 (tl 13), 31.10.2008 (tl 14), 28.11.2008 (tl 15) ja 02.02.2009 (tl 16) kokkulepetega muudeti laenulepingu tingimusi selliselt, et laenaja kohustus tagastama laenu põhiosa summas 500 000 krooni 09.02.2009 ja laenusumma jäägi laenutähtpäeval. Käendaja on andnud nõusolekud tagada laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine vastavalt muudatustele (tl 19-22). Võlgnevuse arvestusest (tl 7) nähtub, et hagejale on tagastamata laenu põhiosa 2 500 000 krooni, viivis 425 000 krooni, intress 224 543,29 krooni ja muud võlgnevused 2 970 krooni. Kostja ei vaidlusta, et põhivõlgnikul on tekkinud hageja ees laenulepingust tulenev võlgnevus summas 3 152 513 krooni. 14. Vaidlust ei ole ka selles, et 01.08.2008 sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping nr 4662/02/08, mille punktide 4.1-4.5 kohaselt vastutab kostja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise, samuti lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest maksimumsummas 3 000 000 krooni (tl 17).

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja nõue 2 500 000 krooni ei ületa käenduslepinguga määratud maksimumsummat, mistõttu hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist eeltoodud ulatuses kostjalt. Käenduslepingust tulenevat kohustust on tunnistanud ka kostja oma vastuses (tl 37-39). 15. Kostja väide, et hageja peaks oma nõude esmalt rahuldama laenu tagamiseks seatud ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade arvel, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

§ 149

3 2-09-67312 lg 5 järgi kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Antud juhul on põhivõlgniku OÜ A(pankrotis) pankrot välja kuulutatud 18.11.2009 (tl 8), kuid kostja on nõudnud nõude rahuldamist pandi arvel 07.01.2010 (tl 37-39), pärast pankroti väljakuulutamist. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja väited tema raske majandusliku seisundi, puudega lapse ja pensionärist abikaasa kohta. Kostjale oli käenduslepingu sõlmimisel teada, et tema ülalpidamisel on puudega laps. Kostja ning tema abikaasa pensioniea lähenemine ei saanud olla kostjale üllatuseks. Kostja võttis käenduslepingust tuleneva kohustuse teadlikult ning pidi nende asjaoludega arvestama. 16.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asja materjalidest nähtuvalt on laenu tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks 01.06.2009 (tl 9), hageja on kostjale esitanud nõuded käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks (tl 23-28). Vastuväiteid võlgnevuse esinemisele ja suurusele kostja esitanud ei ole. Kostja vastuväide, et ta ei suuda kohustust täita, kuna on pensionär, kelle ülalpidamisel on pensionärist abikaasa ja puudega laps, ei ole hagi mitterahuldamise aluseks.

1. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagis esitatud nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni). Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult (100%) kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4