← Eesti

2-07-21120/35

Obsah (6)§ 637§ 642§ 646§ 101§ 113§ 197

Tsiviilasi nr 2-07-21120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 26. september 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

  1. Hageja väitel on OÜ Tial täitnud oma lepingulise põhikohustuse – teha kokkulepitud töö – nõuetekohaselt, kuid kostja on oma põhikohustuse – maksta tehtud töö eest tasu – täitnud osaliselt.
  2. Hageja väitel lõpetas ta objektil tööd tähtaegselt 27.11.2006, esitades kostjale töö üleandmisevastuvõtmise akti nr 27 (tl 11, 13) ja arve nr 26075 kolmanda osa 326 744,80 krooni tasumiseks (tl 14). Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus tellija tasuma kolmanda osamakse seitsme päeva jooksul peale tööde üleandmist tellijale.
  3. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (

§ 637lg 4).

Töö vastuvõtmine eeldab tellijapoolset tahteavaldust. Kui tellija enne töö vastuvõtmist avastab, et töö ei vasta lepingutingimustele, ei ole tellija reeglina töö vastuvõtmiseks kohustatud. Sellisel juhul võib tellija töö vastuvõtmisest keelduda või võtta töö vastu tingimusel, et puudused tema poolt antud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldatakse. Sellisel juhul loetakse töö vastuvõetuks vastavate puuduste kõrvaldamise hetkest. 6. Kostja väitel keeldus peatöövõtja Snorge Ehitus OÜ hageja poolt teostatud töid tööde üleandmisel ja vastuvõtmisel ilmnenud puudujääkide tõttu vastu võtmast, esitades hagejale 29.11.2006 vastava teatise (tl 52-53). Vastavalt

§-le 641 peab töövõtja tehtud töö vastama lepingutingimustele. Lepingu p-de 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.4 kohaselt on töövõtja kohustunud teostama kõik lepingujärgsed tööd kvaliteetselt ja tähtaegselt ning hankima selleks kõik vajalikud ressursid, sh tööjõu, materjalid, seadmed ja masinad, korraldama ja tegema töid vastavalt projektdokumentatsioonile, Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja eeskirjadele (ET-1 0113-0119 Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž), Rae valla ehitusmäärusele, RYL-2000 ehitustööde kvaliteedinõuetele ning heale ehitustavale, mis omavahelise vastuolu korral kehtivad eelpool toodud järjestuses, ning teostama tööd professionaalsel tasemel ja hoolikalt, kasutades selleks vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu.

§ 642näeb ette töövõtja vastutuse töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Kohtule esitatud lepingu p-st 5.1 nähtub, et töövõtja vastutab kasutatava materjali kvaliteedi vastavuse ning ehitusnormidest ja -eeskirjadest ning lepingus ja sellele lisatud dokumentides ettenähtud kvaliteedinõuetest kinnipidamise eest.

§ 642

lg-s 1 toodud üldpõhimõtte kohaselt vastutab töövõtja igasuguse lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis esines tööl selle tellijale üleandmise hetkel. Seega vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse korral sõltumata vabandatavusest. Peatöövõtja on 29.11.2006 teatises toonud välja, et tööde üleandmisel ja vastuvõtmisel ilmnesid järgmised puudused: metallkonstruktsioonide poltliited on korralikult fikseerimata, kolmanda ja neljanda korruse põrandal teljel A paiknev metallkonstruktsiooni nurkraua 100 × 100 vertikaaljooks ei vasta ehitusnormidele, samuti ei vasta ehitusnormidele teise korruse põrandal teljel D paiknev metallkonstruktsiooni nurkraua 100 × 100 vertikaaljooks.

  1. Hageja on hagis (tl 4), vastuses vastuhagile (tl 90) ja kohtuistungitel (tl 113-118, 143-144, 276-277) muuhulgas tunnistanud, et tema töös esinesid puudused, mistõttu ei saanud järgmise tööfrondi ülevõtnud alltöövõtja oma töödega alustada, kuid mis hageja kõrvaldas 06.12.
  2. Hageja on 06.12.2006 peatöövõtjale saadetud teates (tl 54-55) kinnitanud, et kõik nõudmised on täidetud ja tööde puudujäägid likvideeritud, mistõttu on tellija kohustatud lepingujärgsed tööd vastu võtma.
  3. Peatöövõtja on 07.12.2006 teatises (tl 56-57) jätkuvalt keeldunud tööde vastuvõtmisest põhjusel, et hageja ei ole 07.12.2006 seisuga likvideerinud kõiki puudujääke konsoolide paigaldamisel (nurkrauad 5

(9)teljel D 10-14 ja 1-14 maja pikkuses vastavalt kolmandal ja teisel korrusel horisontaalsuunas L 100 × 100 ei vasta lubatud hälbele +/– 7,5 mm). Teatise kohaselt teostatakse objektil hageja poolt teljel D 10-14 parandustöid ja seetõttu ei ole järgmisele osapoolele töömaa tagatud. Teatisele on lisatud kaks fotot (tl 58-59), tõestamaks tööde teostamist hageja poolt 07.12.
  1. Hageja ei ole nimetatule vastuväidet esitanud, vaid on 07.12.2006 teates (tl 12, 60-61) jäänud enda juurde, et lepingujärgsed tööd on lõpetatud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt esitatud.
  2. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja. Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud, seda eriti juhul, kui tellija on eelnevalt viidanud puudustele töös. Puuduste väljatoomine väljendab tellija tahet nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist ning kasutada sellest keeldumise korral muid õiguskaitsevahendeid.
  3. Kostja on 12.12.2006 pretensioonis (tl 16-17) nõudnud vastavalt

§ 646lg-le 1 ja lepingu ple 4.4.2 puuduste likvideerimist 15.12.2006.

Pretensioonist nähtuvalt ei ole hageja teostanud metallkonstruktsioonide paigaldust vastavalt projektile. Maja pikkuses ulatub horisontaal- ja vertikaalhälve nurkrauale L 100 × 100 ligi 50 mm, kui projekteerija poolt lubatud maksimaalne kogu hälve on 15 mm. Kostja hinnangul ei võimalda töös esinevad puudused ilma neid kõrvaldamata töid vastu võtta. Pooled on kinnitanud 02.10.2007 kohtuistungil (tl 113-118), et kohtusid 12.12.2006 kostja lepingulise esindaja büroos, kus oli juttu hageja poolt tehtud tööl jätkuvalt esinevatest puudustest. Hageja väitel nõuti temalt puuduste kõrvaldamist, kuid tema arvates ei olnud objektil puudusi. Ehitamisel oli aluseks Cavalo Projekt OÜ projekt ning kõik sõlmede muudatused olid kooskõlastatud projekteerijaga. Samal seisukohal on hageja ka oma 15.12.2006 vastuses pretensioonile (tl 18-19), leides, et kostja väited puudustest on paljasõnalised, kuna hagejale ei ole esitatud mõõtmistulemusi, mis kinnitaks puuduste olemasolu. Samuti leitakse vastuses, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ei ole reaalne. Seejuures teeb hageja ettepaneku osapoolte kohtumiseks objektil, et selgitada välja, kas kostja poolt esitatud pretensioon on põhjendatud. 11.

§ 646

lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Nimetatu on ette nähtud ka lepingu p-s 4.4.

  1. Vaidlus puudub selles, et kostja tegi peale määratud tähtaja möödumist hageja töö parandamise ülesandeks kolmandale isikule. Kohtule esitatud ehitustööde päevikust (tl 62-67) nähtub (muud märkused ja asjaolud), et OÜ Invergo Glass on perioodil 16.12.2006 kuni 22.12.2006 objektil tehtavate tööde kõrvalt parandanud hageja poolt aluskonstruktsioonide paigaldamisel tehtud vigu, esitades 08.01.2007 arve lisatööde eest tasumiseks summas 112 777,30 krooni (tl 68) koos teostatud tööde aktidega (tl 69-70). Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooled kohtusid objektil 12.01.2007 ja et selleks ajaks olid ehitusvead kõrvaldatud. Hageja on ise 13.02.2007 elektronkirjas (tl 20) ning 01.03.2007 ja 20.04.2007 pretensioonis (tl 21-22, 25-26) tunnistanud aluskonstruktsioonil kõrvaldatud puuduste ja lisatööde vajadust summas 25 488 krooni, vähendades oma tasunõuet ja esitades kostjale tasumiseks arve nr 27013 summas 301 256,80 krooni (tl 23), mis on antud vaidluses ka hageja põhinõudeks.
  2. Kostja on vastuses hagile (tl 49) leidnud, et töövõtja poolt puudulikult teostatud tööd said lõplikult parandatud OÜ Invergo Glass poolt 22.12.
  3. Seega muutus hageja töö vastuvõetuks ja tasunõue sissenõutavaks (kohtu põhjenduste p 5) 22.12.
  4. Sellest hetkest on alltöövõtulepingu esemeks olnud töö täielikult ning lepingutingimustele vastaval viisil teostatud, mistõttu oli kostjal kohustus tasuda hagejale kolmas osamakse seitsme päeva jooksul tööde üleandmisest vastavalt lepingu p-le 3.
  5. Kuivõrd kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud, siis on põhjendatud hageja tasunõue 301 256,80 krooni, so 19 253,82 euro, ulatuses rahuldada.
  6. Lisaks on hageja esitanud kohtule

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 8.1 alusel viivisenõude, taotledes kostjalt viivisena 92 300 krooni väljamõistmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 6

(9)täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 8.1 kohaselt on töövõtjal õigus saada kahjutasu iga päeva eest, mille võrra on viibinud tellija poolt arvete tasumine. Tellija peab maksma töövõtjale 0,5% lepingu maksumusest iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. Hageja on lepingu maksumuseks võtnud 923 008 krooni (ehk maksumus ilma käibemaksuta) vastavalt lepingu p-le 3.1 ja arvestanud viivist 10% nimetatud summast. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud taotletud ulatuses. Kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega viivituses üle nelja aasta. Töövõtuleping oma olemuselt on tasuline leping. Kui tööl esineb lepingutingimustele mittevastavusi, siis võib tellija keelduda töövõtjale tasu maksmisest vaid puudustele vastavas osas, mitte jätta tasunõuet kogu ulatuses maksmata, eriti olukorras, kus teine lepingupool on oma kohustused suuremas osas täitnud. Kuivõrd kostja on jätnud oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Viivise rakendumine on antud juhul sõltunud vaid kostjast enesest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 92 300 krooni, so 5899,05 eurot, viivisenõude katteks. 14. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt loeb kohus kokkuvõttes hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 25 152,87 eurot (19 253,82 eurot põhinõude ja 5899,05 eurot viivisenõude katteks). Kostja nõue 15. Kohus leiab, et kostja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 16. Kostja on esitanud vastuhagis

§ 646

lg 5 ja lepingu p 4.4.2 alusel hageja vastu kulutuste hüvitamise nõude summas 112 777,30 krooni.

§ 646

lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Lepingu p 4.4.2 kohaselt on tellijal õigus määrata kohustuslik tähtaeg puuduste likvideerimiseks, kui töö tegemise ajal on selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt. Selle nõude mittetäitmisel on tellijal õigus kas loobuda lepingust või nõuda töövõtjalt sellega põhjustatud kahju hüvitamist või teha töö parandamine ülesandeks kolmandatele isikutele töövõtja arvel. Kohus on hageja nõuet lahendades tuvastanud, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ka peale puudujääkide kõrvaldamist 06.12.2006 ja et hageja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja ise tunnistas pärast 12.01.2007 kostjaga objektil kohtumist tema poolt paigaldatud aluskonstruktsioonil OÜ Invergo Glass poolt kõrvaldatud puuduste ja lisatööde vajadust. Seega oli tellija nõue puuduste likvideerimiseks ja töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks õigustatud. Samas on hageja leidnud, et puudused töös olid kõrvaldatavad 25 488 krooni eest, millises summas vähendades hageja oma tasunõuet. OÜ Invergo Glass on puudused kõrvaldanud 112 777,30 krooni eest. Nimetatud summas nõuab kostja hagejalt kulutuste hüvitamist. 17. Kohus on seisukohal, et kostja kulutuste hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele.

§ 646lg 5 kohaselt võib tellija nõuda kulutuste hüvitamist vaid mõistlikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hagejale 07.12.2006 teatises (tl 56-57) etteheidetavate puuduste, mida hakkas 16.12.2006 kõrvaldama OÜ Invergo Glass, parandamiseks tehtavad kulutused on olnud mõistlikud. Kohus nõustub hagejaga selles, et OÜ Invergo Glass 08.01.2007 teostatud tööde aktid (tl 69-70) ei kajasta reaalselt parandustöödele tehtud kulutusi. Samuti ei nähtu ehitustööde päevikust (tl 62-67) OÜ Invergo Glass poolt objektil parandustöid teostanud töötajate arvu ega parandustööle kulunud töötunde. OÜ Invergo Glass on ehitustööde päeviku kohaselt samaaegselt (16.12.2006 kuni 22.12.2006) parandustöödega muuhulgas paigaldanud objektil prusse, 7

(9)klaasfassaadi raame, klaase ja klaasiliiste, kanalisatsiooni- ja veetorustikke, teinud soojasõlme põrandatöid, liftišahte, ventilatsioonitöid, lihvinud ja koristanud. Kohtu hinnangul ei ole teostatud tööde aktidel märgitu järgi võimalik eristada seda, kas kogu materjal, sisseostetud teenused (erinevad tõstukid ja kraana), muu otsekulu (töötasu) ning komandeeringutasu ja ööbimiskulu on seostatav OÜ Tial vaegtööde kõrvaldamisega. Ainuüksi märge aktil, et see on aluskonstruktsiooni vaegtööde kõrvaldamise kohta, ei ole piisav tõendamaks kulutusi mõistlikus ulatuses olukorras, kus hageja arvates oleks vaegtööd saanud kõrvaldada kahe ehitustöölise ja kraanaautojuhiga kahe tööpäeva jooksul 48 töötunniga. Kostja ei ole esitanud kohtule oma kulutuste nõude mõistlikkuse kohta ühtegi teist tõendit. Nimetatu ei nähtu ka ehitustehnilisest ekspertiisist (tl 175-248). Kuna hageja on leidnud, et vaegtööd olid kõrvaldatavad 25 488 krooni eest, millises summas hageja vähendas oma tasunõuet, ja kostja on kulutuste hüvitamise nõude esitamisel jäänud kulude mõistlikkuse osas paljasõnaliseks, siis tuleb kostja kulutuste hüvitamise nõue summas 112 777,30 krooni jätta rahuldamata. 18. Lisaks on kostja esitanud vastuhagis hageja vastu kahju hüvitamise nõude summas 292 875 krooni. Kostja väitel seisneb kahju kolme laenulepingu alusel tasutud täiendavates intressides põhjusel, et kostja sai hagejalt lepingulised tööd kätte 25 päeva kokkulepitust hiljem, mistõttu ei saanud kostja võõrandada Vasara 50 asuvaid ruume planeeritud tööde lõpetamise tähtajal nende ostjatele ja seetõttu õigeaegselt tagasi maksta ka Vasara 50 ehitusobjektiks võetud laene.

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude olemasoluks on muuhulgas vajalik ka kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel.

  1. Kohus leiab, et kostja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja on esitanud kohtule kaks laenulepingut (tl 71-73, 74-76), mis on sõlmitud 28.02.
  2. Nimetatud laenulepingutest nähtub, et kostja ei ole lepingupooleks. Lepingud on sõlmitud LMK Grupp OÜ ja Urbaton Invest OÜ vahel ning M.S. Trader OÜ ja Urbaton Invest OÜ vahel. Seega ei ole kostja laenusaajaks ja järelikult ei ole kostjal tekkinud laenu tagastamise ega intressi maksmise kohustust, sest õigused ja kohustused on vaid lepingupoolel. Veel on kostja esitanud kohtule 08.08.2006 Hansapangaga sõlmitud laenulepingu nr 06-127735-JI (tl 77-83). Lepingu kohaselt on kostja saanud pangalt laenu 15 000 000 krooni äri- ja büroohoone renoveerimiseks aadressil Vasara 50 Tartus. Lepingust nähtuvalt tuli kogu laenusumma tagastada ühekordse maksena 08.08.
  3. Kostja kohustus lepingu järgi maksma pangale alates 08.09.2006 iga kuu 8-ndal kuupäeval intressi määraga 5,177% aastas. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole 08.08.2006 sõlmitud laenulepingut täitnud nõuetekohaselt hagejast tulenevatel asjaoludel, mistõttu on kostja saanud kahju. Laenulepingust nähtub vastupidi, et laen tagastati pangale 10.05.2007, so ennetähtaegselt, kusjuures kostja on tasunud lepingujärgse tasu laenu ennetähtaegse tagastamise eest 3% tagastatavast laenusummast. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kostja kahjunõude summas 292 875 krooni rahuldamata.
  4. Kostja on esitanud hageja vastu viivisenõude summas 108 915 krooni

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 8.1 alusel.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 8.1 kohaselt on tellijal õigus saada kahjutasu iga päeva eest, mille võrra töö lõpetamise aeg ületab vastava tähtaja lepingus. Töövõtja peab maksma tellijale 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. 8

(9)Kostja on viivisenõude arvutamisel võtnud aluseks lepingu maksumuse 1 089 149,44 krooni (maksumus koos käibemaksuga) vastavalt lepingu p-le 3.1 ja arvestanud viivist 10% nimetatud summast.
  1. Kohus leiab, et kostja viivisenõue on põhjendatud. Kohus tuvastas hageja nõuet lahendades, et alltöövõtulepingu esemeks olnud töö sai täielikult ning lepingutingimustele vastaval viisil teostatud 22.12.2006 (kohtu põhjenduste p 12). Samas nähtub lepingu p-st 3.3, et töövõtu aeg on 23.10.2006 kuni 27.11.
  2. Kuigi hageja lõpetas objektil töö tähtaegselt, lükkus hageja tehtud tööde vastuvõtmine edasi hagejast tulenevalt. Lepingu kohaselt oli hagejal kohustus teha kokkulepitud töö mitte ainult õigeaegselt, vaid ka lepingutingimustele vastavalt. Kuna hageja poolt tehtud töö võeti vastu 22.12.2006, siis on kostja õigustatud viivist nõudma. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 108 915 krooni, so 6960,94 eurot, viivisenõude katteks.
  3. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostja vastuhagi osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 6960,94 eurot viivisenõude katteks. Nõuete tasaarvestamine 23.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleva kohtuotsuse alusel on Vasara Bürood OÜ kohustatud OÜ-le Tial maksma 25 152,87 eurot ja OÜ Tial on kohustatud maksma Vasara Bürood OÜ-le 6960,94 eurot. Poolte kohustused ja nõuded tulenevad 23.10.2006 sõlmitud alltöövõtulepingust nr SVK/

  1. Kuivõrd antud juhul ei esine tasaarvestuse piiranguid, siis teeb kohus pooltelt kohtuotsuse alusel väljamõistetud summade osas tasaarvestuse, mistõttu kuulub käesoleva kohtuotsuse alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 18 191,93 eurot (25 152,87 – 6960,94).
  2. Kohus tagas hageja taotlusel 13.06.2007 määrusega (tl 39-40) hagi ja asendas 02.10.2007 määrusega (tl 120-121) ühe hagi tagamise abinõu teisega, seades Mendeloop OÜ-le kuuluvale kinnistule asukohaga Aruküla tee 28 Tartu linn (registriosa nr 10630340) kohtuliku hüpoteegi 393 557 krooni ulatuses hageja kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse lahendi täitmist tagava abinõuna.
  3. TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 100% ulatuses ja kostja nõude 21% ulatuses (6960,94 eurot 32 866,84 eurost). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv täies ulatuses kostja kanda ning vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 21% ulatuses hageja kanda ja 79% ulatuses kostja enda kanda. Kokku esitasid pooled kohtule nõudeid 58 039,71 euro ulatuses, millest kohus mõistis kostja kasuks välja 6960,94 eurot, so 12% kogunõudest, mistõttu jätab kohus poolte muud menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda. Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.