KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-

) § 4 lg 4). HD p-s 3.

1. on nõutud kvaliteeditagamise ja keskkonnajuhtimise sertifikaadi esitamist. HD p 3.
2. on oma sisult pakutava mööbli tootjale esitatud kvalifitseerimise tingimus, mis saab tuleneda

§ 41lg-st 9.

Käesoleval juhul ei ole hankija esitanud kvaliteedijuhtimise sertifikaadi ISO 9001:2000 nõuet mitte HT-s, vaid HD-s, ning sellest tulenevalt on nimetatud sertifikaadi 2

-ga.

ei välista kvalifitseerimiseks tingimuste seadmist ISO sertifikaadiga hõlmatud meetmete tasemel, kui meetmed on otseselt seotud hankelepingu täitmisega, kuid kvaliteedi tagamise meetmed peavad otseselt olema seotud riigihanke objektiga, st ennekõike toote endaga, asjade ostmisel on põhjendamatu seada eri profiiliga pakkujatele (tootjad, müüjad, vahendajad) tingimusi kvaliteedi tagamise meetmete olemasolu kohta mööbli tootmisel (nt müüja võib, aga ei pea olema tootja). VAKO peab vajalikuks märkida, et

ei välista ühe ja sama tootja asjade pakkumist ühe hankemenetluse raames erinevate pakkujate poolt, sh tootja enda ja vahendaja poolt. Seega juhul, kui sõlmitava hankelepingu esemeks on asjade ostmine, saab hankija seada kvalifitseerimise tingimusi pakkujale/taotlejale, kuid mitte tootjale, kelle toodangut pakkuja (taotleja) vahendab; 2) VAKO viitab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

1. märtsi
2. a direktiivi 2004/18/EÜ (edaspidi direktiiv) artiklitele 49 ja 50, mis teevad vahet kvaliteedi tagamise standarditel ja keskkonnajuhtimise standarditel. Keskkonnajuhtimise meetmete kasutamise tõendamist saab nõuda vaid art 48 lg 2 p-s f osutatud juhtudel. Ka

§ 41

lg 1 p 6 alusel saab vaid ehitustööde või teenuste hankelepingu puhul nõuda hankelepingu täitmisel rakendatavaid keskkonnajuhtimismeetmeid. Seega ei võimalda direktiiv ega ka

asjade ostmise korral nõuda pakkuja poolt kasutatavate keskkonnajuhtimise meetmete tõendamist ja keskkonnajuhtimise sertifikaadi ISO 14001:2004 esitamist. Seega on ka keskkonnajuhtimise sertifikaadi esitamise nõue vastuolus

-ga. Kuna nimetatud sertifikaadi nõue peab olema seatud kvalifitseerimise tingimusega, siis saab selle sertifikaadi esitamist nõuda HT-s, mitte HD-s.

1. PERH esitas
2. augustil
3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti tühistada VAKO otsus osas, millega rahuldati AS Kitman vaidlustus hankedokumentide p 3.3 peale, ning jätta rahuldamata AS Kitman nõue kohustada PERH viima hanke „Eriprojektmööbel“ hankedokumentide p 3.
4. vastavusse õigusaktide nõuetega. Kaebuse põhjendused: 1) HD p-s 3 oli esitatud hanke objekti tehniline kirjeldus, sh p-s 3.1 nõue, et eriprojektmööbel peab vastama tabelis A toodud tingimustele. Tuginedes

§ 32

lg 1 p-le 2 ja sama paragrahvi lg-le 3, märkis hankija tabelis A iga toote (asja) osas, millistele nõuetele peab konkreetne toode vastama. Tabeli A

1. veerus oli spetsifitseeritud, milliseid sertifikaate peab toode omama. Kui asi toodetakse konkreetsetele nõuetele vastavas protsessis ning valmiv toode vastab teatud nõuetele, väljastatakse tootele asjakohased sertifikaadid. Väljastatud nn tootja sertifikaat kinnitab, et asi on toodetud kooskõlas teatud tootmisnõuetega, ning väljastatud toote sertifikaat kinnitab, et valminud asi vastab teatud konkreetsetele nõuetele. Tabelis A märgitud sertifikaatide loetelu on toodud tabelis B; 2) HD p 3.
2. nõuti, et kõik pakutavad tooted peavad olema toodetud ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 alusel ning kehtivate sertifikaatide koopiad peavad olema lisatud esitatud pakkumusele. VAKO asus aga seisukohale, et HD p 3.
3. on oma sisult pakutava mööbli tootjale esitatud kvalifitseerimise tingimus, mis saab tuleneda

§ 41

lg-st 9, ning leidis, et asjade ostmisel ei saa esitada kvalifitseerimise tingimusi asjade tootjatele, mistõttu on HD p 3.3. ebaõige. Selline seisukoht on arusaamatu.

§ 32

lg 3 lubab selgesõnaliselt kehtestada hankijal tingimusi ka asjade tootmisprotsessile. Mustamäe haigla X-korpuse ülesandeid ja sihtotstarvet arvestades on põhjendatud, et tarnitav eriprojektmööbel oleks võimalikult kõrge kvaliteediga ning selle tootmisel oleks järgitud kvaliteedijuhtimise meetmeid, mille järgimist kinnitab ISO 9001:2000 sertifikaat, ja täidetud keskkonnajuhtimise meetmed, mille täitmist kinnitab ISO 14001:2004 sertifikaat. Nõue esitada pakkumuses tõendid pakutava mööbli tootja poolt vastavate meetmete järgimise kohta (vastavussertifikaadid) on esitatud kooskõlas

§ 32lg-ga 3. Pakkuja poolt koos pakkumusega vastavate dokumentide esitamata jätmisel 3

§ 32lg-ga 3 nõudeid ostetavate asjade tootmisprotsessile.

VAKO on jätnud

§ 32

lg 3 tähelepanuta; 3)

-s reguleerimata küsimustes tuleb juhinduda haldusmenetluse seadusest (HMS). VAKO võib rakendada HMS §-st 6 tulenevalt uurimisprintsiipi ning vaidlustuse raamest väljuda, kuid seda tehes peab lähtuma HMS § 40 lg-st 1, mille kohaselt tuleb enne haldusakti andmist anda menetlusosalistele võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosalised esitasid seisukohad HD p 3.3. kohta aspektist, kas tuleb esitada materjalide sertifikaadid, kuid neile ei antud võimalust avaldada arvamust selle kohta, kas tootja sertifikaatide nõue on õigustatud. Arvamuse ärakuulamiseks tuleb isikule teada anda, mis asjas tema arvamust küsitakse. VAKO küsib hankijale vaidlustuse edastamisel kirjalikku seletust vaidlustatud HD sisu kohta ning vastavalt

§ 124lg-le 3 tuleb seletus esitada 2 tööpäeva jooksul.

On selge, et ammendavat selgitust HD kohta ei ole selle aja jooksul võimalik anda. Selgituste andmise reaalse võimaluse tagamiseks peaks VAKO piiritlema, mille kohta täpselt selgitust küsitakse. VAKO on teinud otsuse HMS § 40 lg-t 1 rikkudes; 4) PERH on läbi viinud vaidlusaluse hankelepingu eseme suhtes uue hankemenetluse nr 114639 ja sõlminud 17. septembril 2009. a ka hankelepingu. Hanke nr-ga 113520 menetlus ei ole lõppenud. Hankemenetluse lõppemise alused on sätestatud

§ 29

lg-s 3 ning ühtegi seaduses sätestatud hankemenetluse lõppemise alust käesoleval juhul ei esine. Iga haldusakt, mis on õigusvastane ja tähtaegselt vaidlustatud, kuulub tühistamisele.

-st ega ühestki teisest seadusest ei tulene, et seoses teise hankemenetluse läbiviimisega ei oleks võimalik taotleda kohtult VAKO otsuse õiguspärasuse kontrollimist. VAKO otsuse tühistamine heastaks osaliselt olukorda, kus PERH-le on õigusvastase otsusega tekitatud ajaline ja rahaline lisakulu, kuna ta oli sunnitud läbi viima uue hankemenetluse. PERH rahalist kahju suurendaks menetluskulude katmine VAKO otsuse jõussejäämise korral. 5. AS Kitman palus jätta PERH kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) VAKO otsus on õiguspärane. PERH on segi ajanud

§ 41

lg-s 9 sätestatud kvaliteedijuhtimise süsteemi

§ 32lg-s 3 sätestatud toote kvaliteediga.

Esimesena viidatud norm käsitleb pakkuja, st subjekti kvalifikatsiooni. Teisena osutatud norm käsitleb toote, st objekti kvaliteeti.

§ 41

lg 9 hõlmab hankija poolt HD-s nõutud ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimissüsteemi kinnitavat standardit ja ISO 14001:2004 keskkonnajuhtimissüsteemi standardit; 2) PERH-l puuduvad õigused, mida VAKO otsus rikuks. Kuigi PERH võib

§ 129

lg 1 p 3 kohaselt esitada kaebuse, peab ta siiski põhjendama, kuidas VAKO otsus rikub hankija õigusi ja miks on vaidluse lahendamine halduskohtu poolt vajalik. Olukorras, kus hankemenetluses tõusetunud vaidlus on hankija enda tegevuse tulemusel sisuliselt lõppenud, puudub kohtul võimalus ja vajadus hankija kaebust rahuldada. PERH on pärast kohtule kaebuse esitamist viinud läbi sama eriprojektmööbli ostmiseks ja paigaldamiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse (registreerimisnumber 114639) ning sõlminud hankelepingu AS-ga Standard. Kuna uue hankega on sisuliselt lõpule viidud ka vaidluse all olev hange (hanke objekt on täpselt sama), on vaidlus kohtuväliselt lahenenud; 3) väidetavalt rikub VAKO otsus hankija õigust kehtestada kooskõlas

§ 32

lg-ga 3 riigihankes nõudeid ostetavate asjade (eriprojektmööbli) tootmisprotsessile. Hanke nr 113520 HT ja ka hanke nr 114639 aruande kohaselt oli tegemist üksnes eriprojektmööbli ostmisega. Registrile esitatud teates ja aruandes ei leidu viiteid selle mööbli tootmisprotsessile. 4

§ 41

lg 9 järgi sisalduma HT-s, mitte HD-s, ning keskkonnajuhtimise sertifikaadi nõue on vastuolus

§ 41lg 1 p-ga 6.

Need asjaolud tingisid AS Kitman vaidlustuse rahuldamise. Kohus ei nõustu PERH väitega, et sellega väljus VAKO vaidlustuse raamest. VAKO oli õigustatud hankemenetluses seatud tegeliku tingimuse (sertifikaatide olemasolu tootjal) kindlakstegemisel kontrollima selle vastavust

sätetele, et otsustada, kas vaidlustaja väide HD p 3.3. ebaproportsionaalsuse ja konkurentsi piiramise kohta on ka sel juhul põhjendatud. VAKO ei teinud otsustust eseme kohta, mille suhtes vaidlustust ei esitatud. Samas pole PERH viide HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttele asjakohane, sest HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine

tähenduses haldusmenetlus HMS tähenduses; 3) PERH sisuliste väidete analüüsimisel tuleb teha kindlaks, kas sertifikaatide esitamise nõue võis sisalduda HD-s hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse osana. PERH väitel on HD p-s 3.3. esitatud nõue kooskõlas

§ 32

lg-ga 3, määrates nõuded eriprojektmööbli tootmisele.

§ 32

lg 1 p 2 kohaselt on tehniline kirjeldus hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud: 1) ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum; 2) asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu.

§ 32

lg 3 kohaselt võib asja või teenuse oluliste tunnuste loetelu hõlmata muu hulgas keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste poolt kasutatavuse nõue, vastavushindamisele, jõudlusele, toote kasutusomadustele, turvalisusele või mõõtudele ja toote nimele, mille all teda turustatakse, vastavuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja testmeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, samuti nõudeid tootmisprotsessile ja –tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid.

§ 33

lg 3 kohaselt tehnilise kirjelduse koostamise aluseks tervikuna või mõne tunnuse osas võib olla

§ 33

lg-s 1 nimetatud aluste asemel ka hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsuse nõuete kirjeldus, mis võib sisaldada ka keskkonnakaitsenõudeid. Selline kirjeldus peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.

§ 33

lg 7 kohaselt tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on 5

§ 33

lg-tes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada.

§ 32

annab üldised nõuded toote tehnilise kirjelduse koostamisele, mida täpsustavad

§ 33lg-d 3 ja 7.

Seega, kuigi

§ 32

lg 3 järgi võib asja oluliste tunnuste loetelu hõlmata ka nõudeid tootmisprotsessile ja tehnoloogiale, ei tohi see

§ 33

lg 7 järgi anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osalust välistada. Keeld ei kehti vaid juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik selleks, et hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Käesoleval juhul ilmneb aga HD p-st 3.

1. piisava selgusega, et viidet sertifikaatidele ei kasutatud eriprojektmööbli kasutusomaduste, funktsionaalsete nõuete ja kirjelduse edasiandmiseks, vaid tootja tehnilise pädevuse määratlemiseks. Eesti õigusesse üle võetud direktiivi VII ptk-s „Menetluse läbiviimine“
2. jaos „Kvalitatiivse valiku kriteeriumid“ art-s 49 „Kvaliteedi tagamise standardid“ sätestatakse: „Kui ostjad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitavad nad asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevale Euroopa standardite seeriale vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.“ Art-s 50 „Keskkonnajuhtimise standardid“ sätestatakse: „Kui ostjad nõuavad artikli 48 lõike 2 punktis f osutatud juhtudel, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja täidab teatavaid keskkonnajuhtimise standardeid, viitavad nad ühenduse keskkonnajuhtimisja auditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele ühenduse seadustele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste poolt kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muu ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.“ Artiklite 49 ja 50 sõnastus ning paiknemine direktiivis kinnitab samuti, et kvaliteedijuhtimise sertifikaat ja keskkonnajuhtimise sertifikaat tõendavad tootjate tehnilist pädevust, mitte toote omadusi. Nõuded pakkujate ja taotlejate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele on sätestatud

§-s 41. VAKO on õigesti viidanud

§ 41

lg-le 9, millest tuleneb, et pakkujat või taotlejat iseloomustavate sertifikaatide esitamist peab hankija nõudma HT-s, mitte HD-s.

§ 41

lg 9 sätestab: „Kui hankija nõuab hanketeates sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle kohta, et pakkuja või taotleja järgib kindlaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitab ta asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele kvaliteedi tagamise süsteemidele, mis on kinnitatud sertifitseerimist käsitlevate Euroopa standardite seeriatele vastavate asutuste poolt. Hankija tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid ja aktsepteerib muud pakkuja või taotleja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.“

§ 39

lg 1 järgi peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, kogemuse ja otstarbega. Seega on vaidlusaluste sertifikaatide esitamise nõue kvalifitseerimise tingimus, mis tuleb esitada HT-s.

§ 47

lg-st 1 tulenevalt saab hankija asuda kontrollima pakkumuste vastavust HT-s ja HDs tooduga vaid kvalifitseeritud pakkujate puhul. Sertifikaatide käsitlemine hankelepingu eseme vastavuse, mitte aga kvalifitseerimise kriteeriumina, toob kaasa pakkujate

-ga vastuolus oleva kvalifitseerimise ja pakkumuste hindamise. 6

§ 41

lg 1 p 6 kohaselt on võimalik pakkujate ja taotlejate tehnilist pädevust keskkonnajuhtimismeetmete rakendamise osas kontrollida vaid ehitustööde ja teenuste hankelepingute korral. Kuna käesoleval juhul ei olnud hankelepingu esemeks ehitustööd ega teenuste osutamine, vaid asjade ostmine, ei ole vastava nõude esitamine

ga kooskõlas. Eeltoodud piirang tuleneb otseselt ka direktiivi art 48 lg 2 p-st f. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja hindas puudulikult tõendeid. Kohus järeldas ebaõigesti, nagu oleks sertifikaatide esitamise nõue pakkujate kvalifitseerimise tingimus, mis tuleb esitada

§ 41lg 9 kohaselt HT-s.

Kohtu arvates kinnitavad ka direktiivi VII ptk art-te 49 ja 50 sõnastus ning paiknemine direktiivis, et kvaliteedijuhtimise sertifikaat ja keskkonnajuhtimise sertifikaat tõendavad tootjate tehnilist pädevust, mitte toote omadusi. HD p-s 3.3. nimetatu näol ei ole tegemist kvalifitseerimistingimustega pakkujale, vaid HD osaks oleva nõudega hangitava toote tootmisprotsessile ja tehnoloogiale

§ 32

lg 3 mõistes, mis ei kuulu

§ 41lg 9 alusel sätestamisele HT-s.

Kohus andis HD p-le 3.3. ebaõige tähenduse, st hindas tõendi sisu vääralt ja puudulikult. Kohus jättis

§ 32lg 3 ebaõigesti arvestamata ja kohaldamata.

Kohtu viited direktiivi art-tele 49 ja 50 on asjakohatud. Direktiivi asjakohase sätte (art 23) jättis kohus tähelepanuta. Nõue esitada pakkumuses tõendid pakutava mööbli tootja poolt kvaliteedijuhtimise meetmete ja keskkonnajuhtimise meetmete järgimise kohta on kooskõlas

§ 32lg-ga 3 kaebuses märgitud ja apellatsioonkaebuses korratud põhjustel.

Meelevaldne on kohtu tõlgendus, nagu kinnitaks direktiivi art-te 49 ja 50 sõnastus ning paiknemine direktiivis, et kvaliteedijuhtimise sertifikaat ja keskkonnajuhtimise sertifikaat tõendavad tootjate tehnilist pädevust, mitte toote omadusi. Art-te 49 ja 50 sisu ning paiknemine direktiivis (VII ptk 2. jaos „Kvalitatiivse valiku kriteeriumid“) viitab hoopis sellele, et need artiklid käsitlevad võimalikke pakkujale esitatavaid kvalifitseerimise tingimusi (analoogselt

§ 41lg 9 sätestatuga).

Kohus on jätnud tähelepanuta, et ostetavate asjade omadusi käsitleb Direktiivis hoopis art 23 „Tehnilised kirjeldused“, mille p 1 sätestab: “VI lisa punktis 1 määratud tehnilised kirjeldused esitatakse lepingu dokumentatsioonis …“. Direktiivi VI lisa „Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused“ p 1 alap b sätestab: „“tehniline kirjeldus“ tähendab asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul toote või teenuse nõutavaid omadusi määratlevas dokumendis esitatud tehnilist kirjeldust, mis hõlmab näiteks /…/ kasutusjuhiseid, nõudeid tootmisprotsessile ja –tehnoloogiale ning vastavuse hindamise menetlusi.“ Direktiivi VI lisa nõuded on seega analoogilised

§ 32lg-s 3 sätestatuga.

Kohus rajas vääralt otsuse direktiivi art-tele 49 ja 50. Hankija poolt esitatud nõuded eriprojektmööbli tootmisprotsessile ei ole kuidagi tõlgendatavad

§ 33

lg 7 mõistes eelise andmisena teatavatele pakkujatele või toodetele või siis teatavate isikute osaluse välistamise eesmärgil määratud tingimusena. Kuna tootmisprotsessile esitatavate nõuete eesmärgiks ei olnud kontrollida ega seada tingimusi pakkuja tehnilisele pädevusele, siis on ka ebaõige ja asjakohatu viidata hankija poolt nõutud keskkonnajuhtimise sertifikaadi väidetavale vastuolule

§ 41

lg 1 p-s 6 sätestatuga või siis vastuolule direktiivi art 48 lg-ga 2; 2) kohus rikkus oluliselt menetlusnorme (HKMS § 25 lg 2 ja TsMS § 442 lg 8) sellega, et ei ole otsuses nõutava põhjalikkusega käsitlenud kaebaja väidet, et VAKO väljus lubamatult vaidlustuse piiridest, s.o rahuldas vaidlustuse uudsetel ja üllatavatel põhjendustel, mida menetlusosalistega eelnevalt läbi ei arutatud ega antud võimalust vastavas osas seisukohtade 7

-s vajaliku regulatsiooni puudumisega. Otsuse tegemine taotleja poolt esitatu alusel ja üllatusliku otsuse tegemise keeld on menetluslikud üldpõhimõtted, mis tuleb analoogia korras üle kanda ka riigihangete vaidluste lahendamisele. VAKO-l puudus õigus väljuda vaidlustuse raamidest ning kontrollida hankemenetluse dokumentatsiooni vastavust vaidlustuses viitamata nõuetele. Olenemata sellest, kas kohus PERH seisukohtadega HD p 3.

1. õiguspärasuse suhtes nõustub või mitte, tuleb kaebus rahuldada juba ainuüksi seetõttu, et VAKO väljus vaidlustuse esemeks oleva nõude raamidest ja tegi vaidlustuse piire ületava üllatusliku otsuse.
2. AS Kitman vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) apellatsioonkaebuses viidatud

§ 32

lg 3 ja direktiivi sätete alusel ei saa hangitava toote või teenuse tehnilise kirjelduse osana esitada HD-s nõuet kvaliteedijuhtimise ja keskkonnajuhtimise sertifikaatide esitamiseks. Tegemist on üldist laadi standardiga, mis iseloomustab üksnes pakkujat kui subjekti, mitte hankemenetluses ostetavat toodet või teenust või selle toote või teenuse tootmisprotsessi või -tehnoloogiat. Kui hankija soovib direktiivi art 23 VI lisa p 1 alap b ja

§ 32

lg 3 alusel esitada hangitava toote või teenuse tehnilises kirjelduses nõudeid hangitava eseme tootmisprotsessile või –tehnoloogiale ning soovib seejuures kasutada standardeid, on tal võimalik viidata konkreetse hangitava eseme tootmisprotsessi või –tehnoloogiat kirjeldavale standardile. Nt kontorimööblit iseloomustavad standardid ISO 21015:2007 ja ISO 21016:2007, puidutöötlemist ISO 8965:1987 jne. Konkreetse hanke objektiks olnud mööbli tootmist kvaliteedijuhtimissüsteemi ja keskkonnajuhtimissüsteemi puudutavad standardid ei käsitle, mistõttu on neile toote tehnilises kirjelduses viitamine ebaõige. Seega on kohus otsuses õigesti kohaldanud direktiivi art-d 49 ja 50 ning hoopis PERH viited direktiivi art-le 23 on ekslikud; 2) nõustuda ei saa väitega halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta. Kuna apellatsioonkaebus sisaldab etteheiteid VAKO, mitte halduskohtu tegevusele, jääb väide arusaamatuks. Kohus ei ole menetlusnorme rikkunud; 3) vaidlustaja on jätkuvalt seisukohal, et VAKO otsus ei riku PERH subjektiivseid õigusi ning isegi kui rikuks, ei oleks see tühistamiskaebusega heastatav. PERH enda tegevuse tulemusena ei ole tal võimalik vaidlusaluseid hankedokumente niikuinii kasutada. Seetõttu ei saa kaebust rahuldada. 9. Tallinna Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2011. a määrusega arvati menetlusosaliste hulgast välja halduskohtu poolt vastustajana kaasatud Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon. 10. Ringkonnakohtu istungil toetas PERH esindaja apellatsioonkaebust selles toodud põhjendustel. Vaidlustaja esindaja jäi kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde. 8

-s vajaliku regulatsiooni puudumisega. PERH arvates tuleks ainuüksi nende minetuste tõttu tema kaebus rahuldada, s.o VAKO otsus tühistada ja jätta AS Kitman vaidlustus PD p 3.

1. osas rahuldamata, sõltumata sellest, kas VAKO on materiaalõiguse norme kohaldanud õigesti või mitte.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et VAKO ei ole väljunud vaidlustuse (I kd lk 810) raamidest. Vaidlustaja taotles VAKO-lt hankija kohustamist viima muuhulgas HD p 3.
3. vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetele, leides, et „/…/ Sertifikaatide koopiate esitamise nõue koos pakkumuse esitamisega viitab

nõuete rikkumisele ja võimalikule eelkokkuleppele mõne pakkuja ja hankija vahel, sest praeguse HD sõnastusega on pakkumuse esitamine võimalik ainult sellisel pakkujal, kellel on juba olemas HD p 3.

1. nõutud detailsed tehnilised joonised ning HD p 3.
2. nõutud sertifikaadid, s.t ka kogu materjal ostetavate toodete valmistamiseks. Selline olukord välistab igasuguse vaba konkurentsi hankija jaoks ning tähendab tema rahaliste vahendite ebaotstarbekat ja mittesäästlikku kasutamist. Pakkujate jaoks aga, on tegemist kõige otsesema võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.“ VAKO on hinnanud hanke alusdokumendi sätte õiguspärasust vaidlustuse alusel ega ole selle raamest väljunud.
3. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et HMS § 40 lg 1 analoogia korras rakendamiseks puudub vajadus, sest

-s on menetlusosaliste, sh hankija ärakuulamine reguleeritud. Vaidlustuse saamisel teatab vaidlustuskomisjon viivitamata hankijale vaidlustuse esitamisest ja edastab vaidlustuse koopia (

§ 123lg 1).

Hankija esitab vaidlustusele kirjaliku vastuse kahe tööpäeva jooksul arvates vaidlustuse koopia saamisest vaidlustuskomisjonilt, lisades sellele kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mida vaidlustuskomisjon nõuab. Kirjalikus vastuses võib hankija teha vaidlustuse lahendamise ettepaneku (

§ 124lg 1).

Vaidlustuskomisjon võib nõuda hankijalt enne vaidlustuse läbivaatamist kirjalikku seletust vaidlustatava hanke alusdokumendi või otsuse sisu kohta ning hankija on kohustatud esitama kirjaliku seletuse vaidlustuskomisjonile kahe tööpäeva jooksul 9

§ 124lg 3).

Vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses või korraldab vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil teiste hulgas hankija osavõtul. Avalik istung korraldatakse juhul, kui vähemalt üks vaidlustusmenetluse osalistest seda nõuab või kui vaidlustuskomisjon peab seda vaidlustuse läbivaatamiseks vajalikuks. Kirjeldatud menetluskord tagab hankijale HMS § 40 lg-s 1 sätestatuga samaväärse võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Apellandilt on küsitud seletust vaidlustatud HD sisu kohta ning apellant selgitas: „/…/ p. 3.

1. me oleme küsinud pakkujate kui eriprojektmööbli tootjate ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 standarditele vastavust kinnitavate sertifikaatide esitamist.“ Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse osas (vt p 3, I kd lk 22-92) sisalduva HD sätte (I kd lk 91) sellise selgitamise järel (küsitud on pakkujate standarditele vastavust kinnitavate sertifikaatide esitamist) ei saanud apellandile tulla üllatusena VAKO õige seisukoht, et tehnilises kirjelduses ei saa esitada nõudeid pakkujatele. Seda saab teha HT-s kvalifitseerimistingimusena. Sisuliseks põhjuseks, miks apellant peab vaidlustusmenetluses ärakuulamist puudulikuks, näib olevat see, et PERH keskendus üksnes vaidlustuse väite, nagu nõutaks HD p-s 3.
2. mööbli tootmiseks vajalike materjalide sertifikaate, ümberlükkamisele ja ei saanud piisavalt selgitada kaebuses sisalduvat seisukohta, et ta ei ole siiski esitanud tehnilises kirjelduses nõudeid pakkujatele, vaid pakutava mööbli tootjatele, ning seda

§ 32

lg 3 alusel, mis võimaldab asjade oluliste tunnuste loetelu hulgas esitada kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, toote kasutusomadustele ja turvalisusele vastavuse nõudeid, nõudeid tootmisprotsessile ja tehnoloogiale. Ringkonnakohus leiab, et hankijale oli tagatud piisav võimalus HD vaidlusaluse sätte kohta selgitust anda. Samas, kui ka apellandi väide menetlusvea kohta oleks õige, ei saaks see iseenesest kaasa tuua VAKO otsuse tühistamist ja vaidlustuse rahuldamata jätmist, sest PERH on saanud oma seisukohad väljendada kohtumenetluses. Puudulik ärakuulamine ei tingi VAKO otsuse tühistamist, kui see on sisuliselt õiguspärane. 16. PERH soovis sõlmida

§ 4lg 4 tähenduses asjade hankelepingu.

Tehniline kirjeldus on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks kehtestatud asjade hankelepingu esemeks olevate asjade omaduste või oluliste tunnuste loetelu (

§ 32lg 1 p 2).

Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtu seisukohaga, et PERH ei saanud esitada ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 sertifikaatide nõuet HD-s hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse osana. VAKO ja halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud

§ 41

sätteid (asjakohased regulatsioonid direktiivi art 49, 50 ja 48 lg 2 p f) ning ebaõigesti kohaldamata jätnud PERH osutatud

§ 32(direktiivi asjakohased sätted art 23 ja VI lisa p 1 alap b).

ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 standarditele vastavust kinnitavate sertifikaatide esitamise nõue on oma olemuselt kvalifitseerimise tingimus. Seda näitab ka

§ 41

ja selle lg-te 9 ja 10 paiknemine

1. ptk
2. jaos „Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine“, samuti direktiivi art 49 „Kvaliteedi tagamise standardid“ ja art 50 „Keskkonnajuhtimise standardid“ paiknemine direktiivi VII ptk
3. jaos „Kvalitatiivse valiku kriteeriumid“. PERH väitel oli kõnealuste sertifikaatide esitamise nõude kehtestamise eesmärgiks soetada kvaliteetsed asjad ja seetõttu esitas ta tehnilises kirjelduses nõude, et pakutavate asjade tootja 10

§-d 32 ja 33 võimaldavad tehnilises kirjelduses kehtestada nõuded hangitavatele asjadele, sh nõudeid asjade tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale. PERH on jätnud aga tähelepanuta, et ta kehtestas nõuded mitte toodetele ja nende tootmisprotsessile, vaid täpsustatud selgituse kohaselt tootjatele. ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 kehtestavad üldnõuded juhtimissüsteemidele, mis on rakendatavad organisatsiooni poolt. Need nõuded kehtivad protsessidele, mida organisatsioon kasutab oma toodete ja teenuste realiseerimiseks, ehk viisile, kuidas organisatsioon oma tööd teostab ja klientide vajadusi tagab. ISO 9001:2000 rakendub protsessidele, mis mõjutavad toote või teenuse kvaliteeti, ja ISO 14001:2004 protsessidele, mis mõjutavad organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust. Kõnealused standardid ei esita aga erinõudeid konkreetsetele toodetele või nende tootmisprotsessile. Kõnealuste standardite järgi sertifitseerimine näitab, et asjaomane asutus on organisatsiooni juhtimissüsteemi auditeerinud ja veendunud, et see vastab standardis kehtestatud nõuetele. ISO 9001:2000 või ISO 14001:2004 järgi sertifitseerimine ei ole toote sertifitseerimine ega toote garantii. ISO 9001:2000 järgi sertifitseerimine ei ole toote kvaliteedigarantii ja ISO 14001:2004 järgi sertifitseerimine ei garanteeri keskkonnasõbralikku toodet. Asjade hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses saab hankija kehtestada nõude, et asi (antud juhul mööbel ja selle tootmisprotsess) vastaks asjakohasele standardile. PERH on aga tehnilises kirjelduses nõudnud, et asja tootja juhtimissüsteem vastaks kvaliteedi tagamise ja keskkonnajuhtimise standarditele. Õige on ka VAKO ja halduskohtu seisukoht, et keskkonnajuhtimismeetmete rakendamist nende meetmete asjakohasuse korral saab nõuda kvalifitseerimistingimusena üksnes ehitustööde või teenuste hankelepingu puhul. See tuleneb

§ 41

lg 1 p-st 6 ja lg-st 10 (asjakohased direktiivi sätted art 50 ja art 48 lg 2 p f). 17. Neil põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldamata jääb ka apellandi taotlus apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks, sest ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks. HKMS § 92 lg 1 kohaselt jäävad PERH menetluskulud tema enda kanda. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 11