KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2011; Tallinn Haldusasja number 3-11-683 Haldusasi E. S. kaebus Kaitseliidu ülema 15.02.2011 käskkirja nr K-1.11/2797 P tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 05.10.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja (avaldaja) – E.S., volitatud esindaja Mariza Lillepea; Vastustaja – Kaitseliit, volitatud esindaja Erik Amann RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ja tühistada Kaitseliidu ülema 15.02.2011 käskkiri nr K-1.1-1/2797 P; Mõista Kaitseliidult kaebuse esitaja kasuks kohtukuluna välja vastav riigilõiv summas 15 eurot ja 97 senti Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 21.10.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste 15.02.2011 käskkirjaga nr K-1.1-1/2797P määrati leitnant E. S. distsiplinaarkaristuseks vali noomitus. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et juulis 2009, olles Viru Maleva relvastuse ja asjaajamise ning muude relvastuse vahendite vastuvõtmise komisjoni esimees, ei juhtinud E.S. tähelepanu Viru Malevas olemasolevale liigsele kuuele signaalpüstolile kajastamaks raamatupidamises arvelolevat tegelikku laoseisu, ei võtnud 26.11.2009 inventeerimise akti pinnalt samuti mingeid toiminguid ette ning 05.04.2010, juhtides vastuvõtukomisjoni, andis üle relvastuse vanemkorrapidaja nooremveebel Ülo Kivilaiule 10 signaalpüstolit, juhtimata tähelepanu kuuele liigsele signaalpüstolile.
- E.S. esitas 17.03.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseliidu ülema 15.02.2011 käskkirja nr K-1.1-1/2797 P tühistamise nõudes.
- Tallinna Halduskohtu 04.04.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ja edastati vastamiseks Kaitseliidu ülemale.
- Tallinna Halduskohtu 05.09.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
- E.S. (kaebuse esitaja) taotleb Kaitseliidu ülema 15.02.2011 käskkirja nr K-1.1-1/2797P tühistamist.
- Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada, sest distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on rikutud distsiplinaarmenetluse alustamise ja karistuse määramise tähtaegu, karistuse määramisel ei ole arvestatud vastutust kergendavaid asjaolusid, varasemat teenistuskäiku ning teenistusliku juurdluse kokkuvõte on Kaitseliidu ülema poolt kinnitamata.
- 24.01.2011 teenistusliku juurdluse kokkuvõttest nähtub, et rikkumisest teavitati 30.11.2010, mil Kaitseliidu Viru Maleva sidespetsialist nooremveebel Ülar Kivilaid tegi Viru Maleva pealikule kapten Rudolf Jeeserile ettekande, mille kohaselt saatelehtede alusel on Viru Malevale üle antud kokku 16 signaalpüstolit, raamatupidamisprogrammi alusel on arvel 10 signaalpüstolit ning reaalselt on olemas 15 signaalpüstolit, seega on puudu 1 signaalpüstol. Teenistuslik juurdlus algatati Kaitseliidu ülema käskkirjaga nr K-0.2-4/20655U alles 09.12.
- Teenistusliku juurdluse korral määrab ülem karistuse hiljemalt kümnendal päeval ajast, mil talle esitati juurdluse kokkuvõte. Karistust ei saa määrata hiljem kui ühe aasta jooksul alates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest. Teenistusliku juurdluse kokkuvõte on vormistatud 24.01.2011, kuid selle päises puuduvad Kaitseliidu ülema allkiri ja kuupäev kinnitamise kohta. Distsiplinaarkaristuse käskkiri on vormistatud 15.02.2011, so 12 päeva seaduses ettenähtust hiljem. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt heidetakse kaebuse esitajale ette kolme rikkumist, mis toimusid juulis 2009, 26.11.2009 ja 05.04.
- Juulis 2009 ja 26.11.2009 toimunust on möödas enam kui aasta, seega on rikutud ka distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega, sest karistus on määratud 15.02.
- Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud käskkirjas ei ole märgitud kergendavaid asjaolusid, muuhulgas näiteks seda, et Viru Maleva viiest koosseisulisest ohvitseri kohast on juba pikema aja vältel täidetud ainult kaks kohta ning vaatamata korduvatele sellekohastele pöördumistele, on ohvitserid kapten R. J. ja leitnant E.S. töötanud ülisuure intensiivsusega, tehes kahekesi viie inimese tööd. Teenistusliku juurdluse materjalidest puudub kaebuse esitaja teenistusalane iseloomustus.
- Kaebuse esitaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
- Kaitseliit ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
- Vastustaja on seisukohal, et Kaitseliidus saab teenistuslikku juurdlust algatada kas Kaitseliidu Peastaabi ülem või Kaitseliidu ülem. Seega ei oma Viru Maleva pealiku süüteo toimepanemisest teadasaamine teenistusliku juurdluse algatamistähtaja suhtes tähtsust, vaid peab tuvastama, millal sai sellest teada Kaitseliidu ülem. Kaitseväeteenistuses kehtib käsuõigus ning teenistusliku juurdluse algatamise ja või 2 karistuse võib ülem määrata ka suulise käsuga. Signaalipüstolite puudumisest teavitati läbi käsuliini Kaitseliidu Peastaabi ülemat ja Kaitseliidu ülemat 09.12.2010, millele viitab dokumendilogis ilmnev investeerimisakti redigeerimine nimetatud kuupäeval. Teenistuslik juurdlus on algatatud vähem kui kahe tööpäeva jooksul rikkumisest teadasaamisest pädeva ülema poolt.
- Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et distsiplinaarkaristuse määramisel on rikutud tähtaegsust. Vastustaja on seisukohal, et oluline on see, millal teenistusliku juurdluse kokkuvõte ülemale esitati, mitte dokumendi koostamise kuupäev. Teenistusliku juurdluse kokkuvõte registreeriti dokumendihaldussüsteemis 09.02.2011, samal kuupäeval on Kaitseliidu ülem lisanud dokumendile elektroonilise resolutsiooni. Eeltoodust nähtub, et juurdluse kokkuvõte esitati Kaitseliidu ülemale 09.02.2011 ning karistus määrati seega tähtaegselt, so 15.02.
- Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja argumendiga, et distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole arvesse võetud süüteo laadi, süüdlase isikut, süü suurust ning kergendavaid asjaolusid. Vaidlusaluses käskkirjas on märgitud, et karistuse määramisel on arvesse võetud nii distsiplinaarsüüteo raskust kui ka kaebuse esitaja eelnevat teenistust. Vastustaja leiab, et kaitseväelane ei saa oma teenistuskohustuste täitmata jätmist tagantjärele vabandada liiga suure töökoormusega, vaid probleemide ilmnemisel oleks tulnud koheselt ülemat informeerida. Kaebuse esitaja väite osas, et karistus on määratud hilinemisega sündmuste alusel, mis toimusid juulis 2009 ja novembris 2009, märgib vastustaja, et käskkirjas on üksnes kirjeldatud Viru Maleva relvastuse arvepidamisega seotud eelnevaid sündmusi ning need ei ole distsiplinaarkaristuse määramise põhjuseks. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebus on võetud menetlusse Kaitseliidu ülema 15.02.2011 käskkirja nr K-1.1-1/2797 P tühistamise nõudes (tl 20). Avaldaja täpsustas nõuet veel ka kohtuistungil ning pidas haldusakti tühistamist oma õiguste tagamisel piisavaks abinõuks (kohtuistungi protokoll, tl 46). Nõude täpsustamine on lähtuvalt HKMS § 19 lõigetest 7-9 võimalik.
- Käesolevas haldusasjas käib vaidlus eelkõige selle üle kas distsiplinaarkaristus on määratud kõiki kaitseväe distsiplinaarseaduses nimetatud vastavaid tähtaegasid järgides.
- Kaebuse esitaja hinnangul on rikutud kaitseväe distsiplinaarseaduse § 48 lg 2 toodud nõudeid, mille kohaselt peab kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülem või tema otsene ülem määrama teenistusliku juurdluse läbiviija kahe tööpäeva jooksul pärast distsiplinaarsüüteo toimepanemist või avastamist. Avaldaja arvates on eiratud ka kaitseväe distsiplinaarseaduse § 52 lg-s 1 sätestatut selle kohta, et teenistusliku juurdluse korral oleks tulnud määrata distsiplinaarkaristus hiljemalt kümnendal päeval pärast juurdluskokkuvõtte esitamist. Paralleelselt eelnimetatuga on osundatud aegumisele, sest kaitseväe distsiplinaarseaduse § 52 lg 1 kolmanda lause kohaselt ei saa määrata karistust hiljem kui ühe aasta jooksul alates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest. Vastustaja distsiplinaarkaristuse määramist aegunuks ei pidanud ja hindas rikkumisi vältava süüteona (kohtuistungi protokoll, tl 46). Seonduvalt teenistusliku juurdluse läbiviija ning karistuse määramise tähtaegadega selgitas vastustaja, et kaitseväeteenistuse eripära silmas pidades on oluline see millal ülem rikkumise asjaoludest teada sai ning dokumendi koostamise kuupäevadest ei peaks lähtuma. Kaebuse esitaja asus aga seoses eelnimetatuga seisukohale, et elektrooniliste registrite puhul algab tähtaeg registrisse kandmisest ja seejuures ei ole oluline, millal ülem dokumenti luges (kohtuistungi protokoll, tl 47). Avaldaja esitas ka vastava väljatrüki elektroonilisest haldussüsteemist, mille kohaselt on antud teenistusliku juurdluse kokkuvõte üle 24.01.2011 isiklikult (tl 43). 3
- Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida kõigepealt kaebuse esitaja poolt väidetud üldist ühe aastast aegumist ning vajadusel hinnata hiljem ka võimalike eksimuste tähendust seoses teenistusliku juurdluse läbiviija ning karistuse määramisega juurdluskokkuvõtte esitamise järgselt. Seoses eelnimetatuga tekib küsimus kas taoliste võimalike eksimuste korral peaks kaasnema sellega automaatselt distsiplinaarkaristuse tühistamine kui muudes aspektides sisulist vaidlust ei ole.
- Kohus, analüüsinud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kaebus tuleb rahuldada seetõttu, et vaidlustatud käskkirjas on heidetud avaldajale ette kolmel korral toimunud hoolimatut suhtumist. Seejuures tuleb lähtuda haldusakti tekstist ning ei saa nõustuda kirjalikes vastuväidetes toodud seisukohaga, et
- aasta rikkumisi on üksnes (taustana) kirjeldatud. Eelnimetatud haldusakti avaleheküljel on küllaltki selgelt väljendatud ja konstateeritud, et esimest korda pidanuks tuvastama erinevuse tegelikkuse ning raamatupidamise andmete vahel
- aasta juulis ja et komisjoni esimees E.S. oleks pidanud tegema raamatupidamisele ettepaneku signaalpüstolite mahakandmiseks või arvelevõtmiseks. Nimetatud käskkirja teise lehekülje esimeses lõigus on viidatud 26.11.2009 inventeerimise aktile, millest pidi nähtuma vastuolu loendatud signaalpüstolite arvus ning sellele järgnenud teistkordsele tegevusetusele. Seejärel on osundatud 05.04.2010 vastuvõtukomisjoni toimingutele ja sellele, et komisjon ei juhtinud tähelepanu (arvestuslikult) kuuele liigsele signaalpüstolile. Kaitseväe distsiplinaarseaduse kohaselt ei saa aga karistust määrata hiljem kui ühe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemisest. Käskkirjas nimetatud kolmest rikkumisest kahe esimese osas on seaduses nimetatud tähtaega selgelt ületatud. Siinkohal ei saa nõustuda ka vastustaja väitega rikkumiste vältavusest, sest kolme erineva inventeerimise puhul ei saa olla tegemist katkematute toimingutega. Üldjuhul on inventuuri puhul tegemist selgepiirilise tegevusega ning esitatud materjalist ei nähtu, et käesoleval juhul võiks olla tegemist eranditega. Olukorras, kus kolmest etteheidetavast rikkumisest on kahe puhul süüteod aegunud, tõusetub koheselt küsimus karistuse võimalikust ebaproportsionaalsusest. Riigikohtu 30.04.2009 lahendis 3-3-1-10-09 leiti näiteks seonduvalt ebaproportsionaalsusega, et juba ühe süüteo alusetu omistamine võib mõjutada määratud distsiplinaarkaristuse raskust ning ka ainuüksi sel põhjusel, sõltumata muude käskkirjas väidetud süütegude tõendatusest, võib kaalumisotsus karistuse määramiseks olla õigusvastane. Taolises olukorras tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada eelnimetatud põhjustel, ei ole arutelu teenistusliku juurdluse läbiviija määramisest lähtuva tähtaegsuse ning juurdluskokkuvõtte esitamisest tuleneva tähtaegsuse teemaga enam olemuslik.
- Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja soovib menetluskuluna kaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Nimetatud taotlus on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud 15,97 eurot (tl 18). Enno Loonurm Kohtunik 4