Alates 01.07.2010.a. kehtiva
§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on oma vanemalt ülalpidamist õigustatud saavaks isikuks alaealine laps. Tulenevalt
§-s 97 p 1 sätestatust käsitleb kohus hagejatena J. K. , J. K. J. R. ning kohtusse pöördunud isikut A. K. seadusliku esindajana, kelle õigus pöörduda kohtusse tuleneb TsMS § 3 lõikest 2. Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel. Kostja oma vastuses on avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Eelistungil 22.08.2011.a. ( tl 54) kinnitas ka hagejate esindaja , et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on pooltele teinud ettepaneku esitada soovi korral täiendavaid avaldusi, dokumente hiljemalt 22.09.2011.a. Kohtu poolt antud tähtajaks ega käesoleva ajani pooled kohtule midagi täiendavalt esitanud ei ole, mistõttu kohus lahendab asja tsiviilasjas seni olemasoleva alusel.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopiad sünnitunnistustest ( tl 5-7 ) tõendavad, et J. K. ( sünd. xx.xx.xxxx.x.), J. K. . xx.xx.xxxx.x. J. R. ( sünd. xx.xx.xxxx.x.) vanemateks on A. K. M. K. ( praegune perekonnanimi K. ). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad oma isa A. K. . Tartu Maakohtu 30.03.2007.a. määrusega ( väljatrükk tl 47-49) on kinnitatud poolte kompromiss muuhulgas selles, et M. K. tasub igakuiselt laste J. K. , J. J. R. ülalpidamiseks 1000 krooni alates 01.11.2006.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 05.02.2008.a. otsusega on rahuldatud A. K. M. K. elatise suurendamiseks. M. K. iga lapse ülalpidamiseks elatisena välja mõistetud alates 26.06.2007.a. kuni 31.12.2007.a. 1800 krooni ja alates 01.01.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 2175 krooni.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on
Tartu Maakohtu 05.02.2008.a. otsuse alusel peab kostja tasuma elatist seaduses ettenähtud alammääras. Hagejad nõuavad elatise suurendamist 400 krooni ulatuses so üle seaduses ettenähtud alammäära 25,56 euro ulatuses so igakuiselt 164,57 eurot. 2
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagejate seadusliku esindaja arvestuste kohaselt ( tl 46) on J. K. vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kuus kokku 6200 krooni ( so 396,25 eurot), J. K. J. R. vajadused kuus 5200 krooni ( so 332,34 eurot) kummagi lapse kohta. Hagejate seadusliku esindaja A. K. poole lastele tehtavatest kulutustest kannab A. K. ja poole kandmist nõuavad hagejad kostjalt. Kulutustena on hagejate seaduslik esindaja A. K. järgimisi kulutusi: eluasemekulud iga lapse puhul 600 krooni; kulutused toidule J. K. 3000 krooni ( sh koolitoidu maksumus), teistel lastel 2200 krooni kummalgi; kulutused transpordile J. K. 500 krooni, teistel lastel 300 krooni kummalgi; sidekulud J. K. 300 krooni, teistel lastel 200 krooni kummalgi; kulutused tervishoiule J. K. 200 krooni, teistel lastel 400 krooni kummalgi; kulutused hügieenitarvetele igal lapsel 200 krooni; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks J. K. 600 krooni, teistel lastel 300 krooni kummalgi; kulutused riietele ja jalanõudele igal lapsel 600 krooni; muud vältimatud püsikulutused ( kultuur, huviringid) J. K. 200 krooni ja teistel lastel 400 krooni kummalgi. Kulutuste suuruse tõendamiseks on hagejate esindaja kohtule esitanud kaubatšekke ja kviitungeid ( koopiad tl 8-14) erinevate kaupade ja teenuste eest tasumise kohta peamiselt 2010.a. augustis. On eluliselt usutav, et alates elatise väljamõistmisest ja viimasest suurendamisest on laste vajadused nende suuremaks kasvamise ja vanemaks saamise tõttu samuti suurenenud. Ka on üldiselt teadaolev asjaolu kaupade ja teenuste hindade kasv viimastel aastatel Eesti Vabariigis. Seetõttu on iseenesest põhjendatud hagejate nõue kostjalt väljamõistetava elatise suurendamiseks. Samas peab kohus mõningaid hagejate näidatud kulutusi põhjendamatult ülepaisutatuks. Nii leiab kohus, et hagejad on põhjendamatult suurtena näidanud kulutusi transpordile ja koolikohustuse täitmiseks. Hagejad elavad xxxx piires. Seega on eluliselt usutav, et sõidukulud koolikohustuse täitmiseks või huvialadega tegelemiseks ei saa olla nii suured nagu näiteks maalastel. Ka võib eeldada, et laste autoga kooli viimisel tekib ühine kulu kolme lapse kohta, mitte igal lapsel eraldi. Seetõttu loeb kohus hagejate transpordikulu mõistlikuks kulu suuruseks J. K. 250 krooni ja teistel hagejatel 150 krooni kuus. Ka ei pea kohus eluliselt usutavaks, et igakuiselt kogu aasta vältel kulub koolikohutuse täitmisega seonduvalt J. K. 600 krooni ja teistel hagejatel 300 krooni. Kooliõpilaste vaheaeg suvel kestab ligi kolm kuud. Võib eeldada, et siis mingeid väljaminekuid kooliga seonduvalt ei ole. Üldiselt teadaolevalt on suuremad väljaminekud õppeaasta alguses ja hiljem selliseid suuremaid regulaarseid väljaminekuid enam ei ole. Seetõttu loeb kohus hagejate koolikohustuse täitmisega seotud mõistlikuks kulu suuruseks J. K. 300 krooni ja teistel hagejatel 150 krooni kuus. Seega hagejate vajaduste rahuldamise mõistlik suuruseks loeb kohus J. K. 5650 krooni so 361,10 eurot kuus, J. K. ja J. R. 4900 krooni so 313,17 eurot kuus. Kohtu arvates ei ole põhjendatud suuremal määral hagejate kulutusi vähendada. On ilmne, et lapse kasvatamisega seotud kuludest suurema osa, s.h igasugused erakorralised kulud kannab üldjuhul vanem, kelle juures laps elab ning lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud 3
mõttest tulenevalt elatist mõistetakse reeglina välja alates elatishagi kohtule esitamisest. Sama põhimõtet rakendades tuleb ka elatist suurendada vastava hagi esitamisest alates. Käesolev hagi on kohtule esitatud 31.08.2010.a. Seega tuleb kostjalt käesoleva otsusega suurendatud elatis välja mõista alates 31.08.2010.a. Seoses kostja kirjalikus vastuses avaldatud sooviga asi lahendada kompromissiga, märgib kohus järgmist. Asja lahendamine kompromissiga TsMS § 430 lg 1 alusel eeldab poolte vahel kompromissilepingu sõlmimist, mida kohtule käesoleva ajani esitatud ei ole. Kompromissilepingu sõlmimine omakorda eeldab ühe või teise poole või mõlema teatud järeleandmisi. Kostja oma kirjalikus vastuses on hagile täielikult vastu vaielnud. Hagejad ei ole oma nõuet vähendanud. Seega puuduvad igasugused väljavaated asja lahendamiseks kompromissiga. Üksnes kostja soov asja lahendada kohtuväliselt või kompromissiga ei anna alust hagi jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagejate nõude kostjalt väljamõistetava elatise suurendamiseks rahuldanud, kuid hagejate nõutust väiksemas ulutuses. Seetõttu on tegemist hagi osalise rahuldamisega, mistõttu kohus peab põhjendatuks TsMs § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.