) järgi teabevaldaja kohustused. II VASTUSTAJA SEISUKOHT 4.OÜ VT Marketing vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. 5.Kaebajalt teabenõude saamisel ja sellele vastamisel lähtus vastustaja põhjendatult eeldusest, et üldjuhul eraõiguslik juriidiline isik teabevaldajaks ei ole. Käesolevaks ajaks on Riigikohus võtnud nimetatud küsimuses seisukoha, kui Riigikohtu erikogu leidis oma 16.02.2010 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-3-4-1-10, et tegu siiski on avaliku ülesandega ja seega vastustajale laienevad teabevaldaja kohustused. Seega vastustaja möönab
lg 1 p 3 ja § 5 lg 2 tulenevalt teabevaldaja kohustuste laienemist vastustajale osas, mis puudutab vanglates müüdavate kaupade sisseostuhindasid. 6. Sisulist kontrolli vastustaja tegevuse üle vanglas kaupade müümisel teostab Justiitsministeerium. Sealjuures hõlmab Justiitsministeeriumi poolt teostatav kontroll ka juurdehindluse piirangu täitmise kontrolli. Vastustaja saadab igakuiselt Justiitsiminsteeriumile kinnitamiseks kaupade nimekirjad , millest nähtub kõigi vastustaja poolt vanglas müüdavate kaupade müügihind, sisseostuhind ja juurdehindluse määr. Ilma ministeeriumipoolse nimekirjade kinnituseta vastustajal õigust kaupa müüa ei ole.OÜ VT Marketing ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud 2 jaemüügiteenuse osutamise õiguse andmise lepingu p 3.11 ja 3.12 kohaselt on ministeeriumil õigus kontrollida kaupade soetamise hindu ja teha ettepanekuid kaupade hindade korrigeerimiseks.Justiitsministeeriumi poolt vastustaja tegevuse üle teostatav kontroll tagab sisuliselt selle, et kaupade müümisel vanglas järgitakse kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ja piiranguid. Ka vastustaja keeldumine teabenõude täitmisest ei kahjusta kaebaja õigusi, sest Justiitsministeeriumi poolt teostatava kontrolli kaudu on tagatud, et kaupade juurdehindlus ei ületa lubatud 20 %. Vangistusseaduse § 48 lõikes 1 sätestatud piirangu järgmise kontrolli peab kinnipeetavate ees tagama riik, mitte vastustaja eraõigusliku isikuna. 7.Kuna kinnipeetavatel on õigus tutvuda vanglas Justiitsministeeriumi poolt kinnitatud nimekirjadega müüdavate kaupade sortimendi ja hindade kohta, ei ole mõistlik, et vastustaja peab hakkama igale kinnipeetavale eraldi saatma samu nimekirju, kui tal on võimalik hankida vanglast teda huvitav ja kõigile kättesaadav informatsioon. 8.Kuna vastus teabenõudele ei ole haldusakt, siis kaebuse taotlus haldusakti tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks haldusakti andmiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lõikele 1 on halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku õiguste rikkumine, mida antud juhul ei esine. Kaebaja ei ole näidanud, et vastustaja oleks tema õigusi kuidagi rikkunud või vabadusi piiranud. Lisaks ei ole kaebaja põhjendanud oma huvi kaupade sisseostuhindade saamiseks kaupade osas, mida ta ise kunagi ostnud ei ole. Preventiivne huvi puudub, kuna sisseostuhinnad on ajas muutuvad. 9.Ka juhul, kui tõlgendada asjassepuutuvaid õigusnorme selliselt, et vastustaja peaks põhimõtteliselt igale kinnipeetavale vastava nõude esitamise puhul kõik kaupade sisseostuhinnad eraldi saatma, tuleb R.R.’i kaebus jätta rahuldamata, sest kaebaja esitas 19.10.2009 vastustajale teabenõude, mille täitmine ei ole selles esitatud nõude abstraktsuse tõttu mõeldav. Teabenõudest nähtuvalt nõuab kaebaja, et vastustaja väljastaks talle teabe kõikide kaupade hindadest, mis sisalduvad kaebaja poolt lisatud nimekirjas. Samas ei täpsusta kaebaja, millise ajaperioodi kohta ta oma teabenõude esitab. Vastustaja on vanglates kaupa müünud aastaid ja aja jooksul on sisseostuhinnad pidevalt muutunud. Kõigi ostetud kaupade sisseostudokumentide kokkupanek ja esitamine oleks väga ajamahukas ja kulukas toiming. Vastavalt
lg 2 punktile 3 võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.Samuti tõusetub sellisel juhul küsimus vastavate kulude hüvitamisest. Nagu kaebaja on ise 28.03.2010 täiendavas seletuses märkinud, keeldub ta vastavaid kulutusi kandmast ja nõuab, et seda teeks vastustaja.
ega haldusmenetluse põhimõtetega ei ole kooskõlas isikule piiramatu hulga informatsiooni nõudmise võimaldamine, mille saamiseks tal põhjendatud huvi puudub. Antud juhul saaks kaebaja nõuda nende kaupade sisseostuhindade esitamist, mis ta on ise enne teabenõude esitamist ( 19.10.2009) ostnud. III KAASATUD ISIKU SEISUKOHT
) § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.
lg 2 alusel laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Käesolevas haldusasjas asus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu 16.02.2010.a. määruses 3-3-4-1-10 seisukohale, et kuna kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimaldamine on avalik ülesanne, mille täitmine delegeeriti eraõiguslikule isikule tsiviilõigusliku lepingu alusel, siis on OÜ VT Marketing teabevaldaja
g 1 p 3 ja lg 2 kohaselt ning peab tema poolt täidetava avaliku ülesande kohta teavet väljastama. Seega küsimusele, kas vastustaja keeldumine teabenõude täitmisest põhjendusel, et ta ei ole teabevaldaja, kellele laieneb teabenõuetele vastamise 4 kohustus avaliku teabe seaduses sätestatud korras ,on Riigikohtu poolt käesolevas haldusasjas tehtud määrusega antud vastus. Ülaltoodust tulenevalt oli õigusvastane OÜ VT Marketing keeldumine teabenõude täitmisest põhjusel, et ta ei pidanud ennast teabevaldajaks ja leides, et taotletav teave ei olnud avalike ülesannete täitmisel saadud teave. 16. Ekslik on vastustaja seisukoht, et täitmata on HkMS § 7 lg 1 sätestatud eeldused halduskohtusse pöördumiseks, sest kaebaja ei ole näidanud, et vastustaja oleks tema õigusi rikkunud..
kohaselt isik, kelle avaliku teabe seaduses sätestatud õigusi on rikutud, võib pöörduda kaebusega halduskohtusse. Olukorras, kus kaebaja on esitanud OÜ-le VT Marketing teabenõude ning viimane on keeldunud teabe väljastamisest , on isikul HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt õigus pöörduda kohtusse, et teha kindlaks, kas teabe väljastamisest keeldumine on toimunud õiguspäraselt. Kaebuse väitel on OÜ VT Marketing eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab avalikõiguslikke ülesandeid, mistõttu tema suhtes kohaldub avaliku teabe seadus ja keeldumisega on rikutud kaebaja
tulenevat õigust avaliku teabe saamiseks. 17.Seoses kaebuse taotlusega märgib kohus, et kohtule esialgselt esitatud kaebuse taotluses palub kaebaja ”kohustada VT Marketing väljastada teabenõue kauba sisseostu hindu ( lisa 2)” ( tl 2). Seega on kaebaja keeldumise vaidlustamisel esitanud asjakohase kohustamisnõude. Sealjuures asjaolu, et kohtule esitatud kaebuse on kaebaja pealkirjastanud sõnastuses ”kaebus on suunatud haldusakti tühistamisele ja kohustada väljastama vastav nõudmisele haldusakt”, ei tähenda, et kaebust tuleb tõlgendada haldusakti tühistamiseks ja haldusakti andmiseks kohustamise kaebusena. Selliselt ei ole käesolevas haldusasjas kaebust tõlgendanud ka kõrgemad kohtud . 18. Vastustaja on seisukohal, et arvestades nõude ebaselgust puuduks tal kohustus sellele vastata. Riigikohus on 23.10.2003 kohtulahendis nr 3-3-1-57-03 selgitanud, et Nõude ebaselgus võib olla üheks teabenõude rahuldamata jätmise aluseks. Samas peab teabevaldaja omal algatusel püüdma välja selgitada taotleja tegelikku soovi. Vastavalt
lg 2 p-le 5 ja §-le 15 ning HMS §-le 36 laieneb teabevaldajale teabenõudja abistamiskohustus.
lg 4 kohaselt kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. Teabenõude täitmisest ebaselguse motiivil võib vastavalt
lg 1 p-le 3 keelduda vaid juhul, kui teabenõude täpsustamisel ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb. Käesoleval juhul ei ole keeldutud nõude ebaselguse tõttu, asjas esitatud materjalidest ei nähtu , et enne keelduvat otsust oleks vastustaja täitnud abistamiskohustust. 19.Kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb kohtul hinnata, kas keeldumine oli kohtusse kaebuse esitamise hetkel õiguspärane ja kas keeldumine rikub õigusi. 19.10.2009 teabenõude lisaks 2 oli vangla kaupluse sortimendi hinnakiri seisuga juuli 2008.a. Täiendavates seletustes (17.11.2010, tl 72) on kaebuse esitaja konkretiseerinud perioodi, mille vältel müügil olnud kaupade osas taotleb ta sisseostuhindade esitamistja, määratledes selle ajavahemikuna 01.09.200925.01.2010, 30.03.2010 täiendavas seletuses palunud välja nõuda sisseostuhinnad alates 14.09.2009 kuni 21.01.2010 ( tl 29). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt täpsustatud nõudele vastavat informatsiooni ei olnud vastustajal teabenõude saamise aja seisuga ( 19.10.2009) olemas ning seega on kaebaja väljunud oma kaebuse piiridest. 5 Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaebuse esitaja soovib teavet teiste kui teabenõude esitamise ajal märgitud perioodi kohta (sealjuures selle nõude täpsustamiseks on vastustajal võimalik pöörduda kaebuse esitaja poole), võib ta pöörduda uue teabenõudega teabevaldaja poole. 20.
lg 2 p 3 kohaselt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda , kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.Vastustaja on seisukohal, et ka toodud põhjusel tuleks kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja väitel nõuab kaebaja, et vastustaja väljastaks temale teabe kõikide kaupade hindadest, mis sisalduvad kaebaja poolt lisatud nimekirjas. Samas väidab vastustaja, et kaebaja ei täpsusta, millise ajaperioodi kohta ta oma teabenõude esitab. Vastustaja väitel on kõigi ostetud kaupade sisseostudokumentide kokkupanek ja esitamine väga ajamahukas ja kulukas toiming. Kohus on eespool asunud seisukohale, et vastustaja saab nõude ebaselguse tõttu keelduda selle täitmisest, kui teabenõude täpsustamisel ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb. Käesoleval ajal enne nõude täpsustamist puudub ka alus väita
Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et vastustaja on ise kirjalikus seletuses kohtule muu hulgas selgitanud, et vastustaja saadab igakuiselt Justiitsiminsteeriumile kinnitamiseks kaupade nimekirjad, millest nähtub kõigi vastustaja poolt vanglas müüdavate kaupade müügihind, sisseostuhind ja juurdehindluse määr. Seetõttu ei ole vastustaja väide sisseostudokumentide kokkupanekust ja esitamisest väga ajamahuka ja kuluka toiminguna veenev.
lg 1 p 4 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui teabenõudja ei ole tasunud riigilõivu või teabenõude täitmise kulutuste eest, kui riigilõiv või tasu on seadusega ette nähtud ja teabevaldaja ei ole loobunud kulutuste katmise nõudest. Vastustaja on keeldunud teabenõude täitmisest põhjusel, et ta ei pidanud ennast teabevaldajaks ja leides, et taotletav teave ei olnud avalike ülesannete täitmisel saadud teave, mitte aga seetõttu, et teabenõudja ei oleks täitnud temal
tulenevat kohustust katta teabenõude täitmise kulud. Üldreeglina kooskõlas
lg 1 katab teabenõude täitmise kulud teabevaldaja, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Vastustaja seisukoht, et ei saa pidada mõistlikuks, kui vastustaja hakkab igale kinnipeetavale eraldi saatma nimekirju ning küsimus sellega kaasnevatest märkimisväärsetest kuludest ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks ja ei saa iseenesest olla käesoleval juhul keeldumise aluseks. Selliste küsimuste päevakorrale kerkimisel on vastustajal koos Justiitsministeeriumi ja asjassepuutuvate vanglatega võimalik otsida probleemi lahendusvariante. 21. Seega kokkuvõtlikult märgib kohus, et
lg 1 p 3 ja § 5 lg 2 tulenevalt laienevad teabevaldaja kohustused vastustajale osas, mis puudutab vanglates müüdavate kaupade sisseostuhindasid, sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelise erikogu 16.02.2010.a. määrusega 3-3-4-1-10 ning vastustaja keeldumine teabenõude täitmisest on õigusvastane. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on toimingu õigusvastasus. Käesoleval juhul ei ole kohtul võimalik teha konkreetset ettekirjutust kaebuse esitaja nõutud teabe väljastamiseks, sest ebaselge teabenõue vajab täpsustamist.Kujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab konkreetne kohustamistaotlus abstraktse ja vastupidi. Seetõttu leiab 6 kohus, et teabevaldajal OÜ-l VT Marketing tuleb R.R.i 19.10.2009.a. teabenõue uuesti läbi vaadata, täpsustades eelnevalt teabenõuet. V KOHTUKULUD
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.