← Eesti

3-10-1540/53

Obsah (6)§ 18§ 6§ 54§ 62§ 3§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 18.märts 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-1525 AS Merko Ehitus kaebus Tehnilise Järelev

) nõuete järgimise või rikkumise tuvastamiseks, koostades 2009.a.novembris esialgse uurimiskokkuvõtte ja 2010.a. aprillikuus lõpliku uurimiskokkuvõtte. Sama juhtumi osas algatas Põhja Politseiprefektuur karistusseadustiku (KarS) § 408 alusel ( elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamine) kriminaalmenetluse, milles TJA osaleb tehnilise nõustajana.

  1. 10.12.2010 tutvustati AS-le Merko Ehitus , kes oli eelnevalt esitanud korduvalt teabenõudeid nimetatud uurimiskokkuvõtte väljastamiseks, kõnealust uurimiskokkuvõtet TJA ruumes toimunud nõupidamisel.
  2. 11.12.2009 edastas AS Merko Ehitus TJA-le kirjaliku pöördumise, milles teatas, et uurimiskokkuvõttes on mõningaid asjaolusid käsitletud ebapiisavalt ja ebaõigesti ning et soovib esitada juhtunu kohta täiendavaid selgitusi ja võimalik, et ka arvutusi. 15.12.2009 edastas AS merko Ehitus TJA-le taotluse täiendava teabe ja materjalide võtmiseks Solaris keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu uurimise juurde
  3. 13.05.2010 edastas TJA AS-le Merko Ehitus teate menetluse lõpetamisest koos uurimiskokkuvõttega. Teates menetluse lõpetamisest olid muuhulgas esitatud seisukohad ja vastuväited AS Merko Ehitus poolt esitatud seisukohtadele ja vastuväidetele.
  4. Uurimiskokkuvõtte lisade 1 ja 2 saamiseks esitas AS Merko Ehitus 24.05.2010 teabenõude. TJA teatas 28.05.2010, et nimetatud lisade näol on tegemist kriminaalasja raames kogutud tõendusmaterjaliga ja need on tunnustatud AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks.
  5. 03.06.2010 pöördus AS Merko Ehitus uurimiskokkuvõtte lisade 1 ja 2 saamiseks teabenõudega Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole, kes edastas 08.06.2010 vastusega eespoolmärgitud uurimiskokkuvõtte lisad. 5.14.05.2010 avaldas TJA pressiteate, kus avaldas lõplikus uurimiskokkuvõttes tehtud järeldused. 6.15.06.2010 esitas AS Merko Ehitus kaebuse halduskohtule, vaidlustades TJA uurimiskokkuvõtte ja menetluse lõpetamise teate, taotledes nende tühistamist ning alternatiivselt juhul, kui tegemist on toiminguga, nende õigusvastasuse tuvastamist ja TJA kohustamist jätkata Soalris KeskuseCinamoni kinosaali laevaringu osas alustatud haldusmenetlust, andes muu hulgas kõigile menetlusosalistele võimaluse tutvuda asjas kogutud tõenditega ning haldusorgani esialgsete seisukohtadega ning esitada eeltoodu kohta täiendavaid seisukohti ja /või eõendeid. II KAEBUSE MOTIIVID 2 7.Kaebuse väitel on menetluse lõpetamise teade ja uurimiskokkuvõte ning TJA tegevus nende andmisel nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastased ja rikuvad AS Merko Ehitus õigusi. TJA on rikkunud uurimispõhimõtet ja menetlusosalise õigust olla ära kuulatud,uurimiskokkuvõtte ja menetluse lõpetamise teate sisu ja järeldused on eksitavad, nende koostamine ja kolmandatele isikutele avalikustamine rikub kaebaja õigust vabale eneseteostusele, õigust vabalt valida tegevusala ning tegeleda ettevõtlusega,samuti õigust heale nimele ja omandile.
  6. TJA on rikkunud uurimispõhimõtet ja õigust olla ära kuulatud. TJA ei ole välja selgitanud kõiki haldusmenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, on uurimise läbi viinud pealiskaudselt ja on haldusmenetluse lõpetanud ebaõigetel kaalutlustel. Kaebaja suhtes oleks tulnud haldusmenetlus lõpetada põhjusel, et tema tegevuses ei ilmne rikkumisi. Laevaringu uurimine on alles pooleli ning laevaringu osas on selgunud ja selgub edaspidi uusi asjaolusid, menetluse jätkamise järgselt rikkus TJA uurimispõhimõtet ja õigust olla ära kuulatud. 8.
  7. 15.12.2009 edastas AS Merko Ehitus TJA-le taotluse täiendava teabe ja materjalide võtmiseks Solaris keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu uurimise juurde. Nuimetatud taotluses selgitas AS merko Ehitus mitmeid lae ehitamisega sonduvaid asjaolusid, samuti õigusaktidest tulenevaid nõudeid, lisades oma seisukohtadele kokku seitse katsetuste tulemuste kokkuvõtet, ekspertiisiakti ja mõõtetulemuste kokkuvõtet . Uuurimiskokkuvõtte p 3 nähtuvalt ei ole TJA haldusmenetluses uurinud ega uurimiskokkuvõttes viidanud ülalnimetatud tõenditele. Uuurimiskokkuvõtte järeldused on ebaõiged, sest haldusorgan ei ole kõiki esitatud tõendeid uurinud ja kujunanud oma seisukohti tõendite kogumi pinnalt. 8.
  8. TJA ei ole uurimispõhimõtte rakendamiseks pöördunud tõendite saamiseks sama asja suhtes kriminaalasja uurimist läbiviivate organite poole.TJA peaks tegema kriminaalasja uurimist läbiviivate organitega tihedat koostööd vastavate asjaolude tuvastamisel ja tõendite kogumisel. Kriminaalasja materjalide juurde esitas 2010 aprillis ehitusekspert K.Õiger TTÜ juures tegutseva Ehitiste projekteerimise Instituudi poolt 26.03.2010 valminud ”Solarise Elustiilikeskuse ripplae varingustsenaariumide uuringu”, mille seisukohad erinevad oluliselt TJA poolt tuvastatust.Uurimiskokkuvõttes ega teates ei ole nimetatud uuringule viidatud. Kuigi oli ümarlauakõnelustes kokku lepintud, et TTÜ teostab põhjaliku uuringu laevaringu põhjuste väljaselgitamiseks, ei ole TJA seda tõendit välja nõudnud teistelt menetlusosalistelt ega uurimisasutuselt. Kaebajal ei olnud võimalik nimetatud uuringut ise TJA-le edastada, sest menetluse jätkamisest kaebajat ei teavitatud ja täiendavate tõendite ja selgituste esitamist ei võimaldatud. 8.
  9. 13.05.2010 kaebajale edastatud uurimiskokkuvõte oli koostatud juba aprillis Sealjuures 15.12.2009 esitatud tõendite ja seisukohtade osas esitas TJA oma seisukohad alles 12.05.2010.a., andmata AS-le Merko Ehitus võimalust oma seisukohti, mis erinevad oluliselt TJA poolt uurimiskokkuvõttes sedastatust, täiendavalt selgitada ja tõendeid esitada, rikkudes sellegakaebaja õigust olla ära kuulatud, samuti uurimispõhimõtet ja õigust hea halduse põhimõtetele vastavale menetlusele. 3
  10. TJA poolne haldusmenetlus ega selle lõpetamine ei ole olnud eesmärgipärased. TJA poolt läbiviidud haldusmenetluse eesmärgiks oli välja selgitada, kas ehitusprotsessi osapooled on täitnud ehitusseaduse (

) nõudeid. TJA on lõpetanud menetluse enne,kui on küllaldaselt uuritud ja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud õigseti välja selgitatud. Eeltoodu tõttu ei ole haldusmenetlus täitnud eesmärki ning menetluse lõpetamine on ennatlik ja põhjendamatu. Kaebaja rõhutab, et järelduste õigsus ja uurimise igakülgsus on eriti oluline seetõttu, et Põhja Ringkonnaprokuratuur hakkab edasises kriminaalmenetluses tuginema TJA kogutud andmetele ja tehtud järeldustele. Lisaks on menetluse tulemused kõigile avalikustatud ,samas kui haldusmenetluse käigus ei ole kõiki asjaolusid korrektselt välja selgitatud ja menetlus on lõpetud ennatlikult ja ebaõigete järeldustega. Sealjuures on avaldatud uurimidskokkuvõte koostatud menetlusnõudeid eiravas haldusmenetluses, milles on lähtutud ebaõigetest faktlistest asjaoludest, ei ole kogutud ega uuritud kõik8 olemasolevaid tõendeid ja uurimiskokkuvõtte järeldused on eeltoodud põhjustel materiaalselt ebaõiged. Eeltoodu kujunab kaebaja mainet avalikkuse silmis ja avaldab mõju kaebaja suhetele olemasolevate ja potesntsiaalsete lepingupartneritega.

  1. Käesoleval juhul ei ole rikkumised olnud vaid formaalset laadi, vaid need on toonud kaasa sisuliselt ebaõiged otsused, mistõttu HMS § 58 kohaldatav ei ole.
  2. Teade ja uurimiskokkuvõte rikuvad eespooltoodud põhjendustel kaebaja õigusi ja on vaidlustatavad olenemata sellest, kas neid käsitleda haldusaktide või toimingutena. 11.1.Uurimiskokkuvõtte sisuks on erinevate ehituslike minetuste tuvastamine Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali nr 2 projekteerimisel ja ehitamisel. Sealjuures on konkreetsed rikkumised omistatud konkreetsetele menetlusosalistele. Uurimiskokkuvõte vastab HkMS § 4 lg 1 kirjeldatud haldusakti tingimustele. Sisuliselt on tegemist tuvastava haldusaktiga, sest sellega tuvastatakse isikute poolsed väidetavad rikkumised ja omistatakse need konkreetsetele isikutele. 11.
  3. Uuurimiskokkuvõte vastab ka eelhaldusakti tingimustele. Uurimiskokkuvõttes on õiguslikult siduvalt tuvastatud asjas tähtsust omavad asjaolud, mis asja lõplikul lahendamisel ( näiteks võimalöikud ettekirjtused, trahvid jms) olulist tähtsust. Uurimiskokkuvõte on oluliseks tõendiks ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt menetletavas kriminaalasjas. 11.3 Haldusakti tunnustele vastab ka teade. Selle teate toimel on haldusmenetlus lõpetatud ja selle vaidlustamata jätmisel jääb menetlus lõpetatuks ebaõigesti ja ebaõige tulemusega.Vorminõuete järgimata jätmine nii uurimiskokkuvõtte kui Teate puhul ei mõjuta nende käsitlemist haldusaktina. 11.
  4. Põhimõtteliselt on võimalik Teadet ja uurimiskokkuvõtet käsitleda ka toimingutena. Uurimiskokkuvõtte koostamine on osa haldusmenetluse lõpetamisest. Samas peab kaebaja vaieldavaks, kas tegu on menetluse lõpetamisega sisulist otsust tegemata. Teate ja uurimiskokkuvõttega on siduvalt kindlaks määratud tähtsust omavad asjaolud, mistõttu on siiski pigem tegemist tuvastavate haldusaktidega. 11.
  5. Riigikohtu praktika kohaselt on menetlustoiming eraldiseisvana vaidlustatacv juhtudel, mil see rikub menetlusosalise õigusi, sõltumata menetluse lõpprtulemusest 4 või selle käigus antavast haldusaktist. Kaebaja õigusi rikub haldusmenetluse käigus asjaolude ebaõige tuvastamine ja poolelioleva uurimise ajal haldusmenetluse lõpetamine ebaõigete sisuliste järeldustega. Seega on Teade ja uurimiskokkuvõte ka toimingutena vaidlustatavad.
  6. Uurimiskokkuvõttes ja teates esinevad faktivead ning ebaõigetest algandmetest lähtumine on kaasa toonud ebaõiged järeldused. 12.1.Nii on märgitud, et ripplae konstruktsioon koosnes kandvatest detailidest nagu akustilise lae plaadid ( lk 4), uurimiskokkuvõttes on märgitud varingu käigus katuslaest 6 riputi eraldumist ja kuuel kruvil ülemise kruviühenduse katkemisest ( lk 5, 10) tegeliku viie asemel; lae ehitusel kasutati tegelikult GKB 12,5 mm Norgipsi kipsplaati, mitte 13 mm Knauf kipsplaati( lk 6), kipslaeprofiili ülemine ja alumine kiht on tegelikult Raintar OÜ toodang GK ristlõikega C27( lk 6, 10). 12.2.TJA Teates avaldatud seisukoht, et ripplae kavandamisel kehtivad selle osas üldised projektile esitatavad nõuded ja selle projekteerimisel tuleb arvestada

§ 18

sätestatuga on vastuolus kujunenud praktikaga, samuti Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.a. määrusega nr 70 . 12.3.TJA väidab uurimiskokkuvõttes, et ehitusprojektis ei olnud nimetatud ripplae üksikute toodete ja tootja(te) nimetusi, milline väide ei ole asjakohane. Projekti järgselt oleks igal riputil olnud koormust 24,1 kg.Iga müüguil olev antud tüüpi nooniusriputi detail võtab tehase poolt antud soovituse kohaselt vastu vähemalt 25 kg koormuse, ei ole projekteerimise seisukohalt vahet, millist toodangut opeab kasutama.Sellist nõuet ei ole projekteerimise osas kusagil esitatud.Kuigi projektis on konkreetselt määratlemata laekarkassi konkreetne mark, on dokumentides( hinnaküsimine, hinnapakkumine, ehitusleping alltöövõtjaga) kajastatud karkassile vajaliku konkreetse omandusena materjali paksus vähemalt 0,6 mm. Projekti koosseisu ei kuulunud viimistluskihi paigaldamine ja sellega seonduv. 12.4.TJA leiab ( lk 8), et kuna ripplae ehitamisel ei kasutatud ainult ühe tootja ripplaesüsteemi, vaid ehitati erinevate tootjate toodetestm siis ei saanud juhinduda ainult ühe tootja paigaldusjuhendist. Riputite tootja poolt väljastatud tehnilises dokumentatsioonis on olemas tootja kirjeldused ja määratud kasutuys metalldetailide ehitamise kohta kipsplaatsüsteemide puhul. Tootja otsene soovitus on kasutada Knauf käsiraamatut, sest teised (Rigips, Lafarge) süsteemid ei ole Eesti turul levinud ja nii on kaebaja toiminud. 12.5 uurimiskokkuvõtte lk 10 asuvas tabelis nr 3 toodud arvutuskäigu aluseks võetud arvväärtused ei vasta tegelikule olustikule, seega on tegemist vaid illustreeriva võrdlusmaterjaliga, mida konkreetse õnnetuse põhjuste uurimisel kasuatada ei saa. Sealjuures tabeli alumises reas esitatud väärtused on vastuolus TTÜ uuringu tulemustega. 12.

  1. Tõele mittevastav ja TTÜ teostatud katsetega ümber lükatud on TJA väide, et katsetustes ei saanud kasutada varisenud ripplae detaile, sest need olid deformeerunud ja nende omadused muutunud.
  2. Uurimiskokkuvõtte sisu ei vasta TJA poolt püstitatud haldusmenetluse eesmärgile. 13.1.Uurimiskokkuvõtte lk 3 on rõhutatud, et selle eesmärgiks on menetlusosaliste poolne ehitusnõuete täitmine, sellest eesmärgist on kõrvale kaldutud. 5 Uurimiskokkuvõttes ja teates on eesmärgist erinevalt hinnatud projekteerija tegevust tehniliste parameetrite näol ja abil ning hinnangut ei ole antud mitte niivõrd õigusaktidest tulenevate ehituslike nõuete järgimisele, kuivõrd on keskendutud tehnilise lahenduse arvustamisele.Tähelepanuta on jäetud, et puudus projekteerimise lähteülesanne ning et ehitise omanik ei edastanud projekteerijale andmeid ekspluatatdsiooni tingimustes kasutatavate koormuste kohta. 13.2.Menetluse eesmärgiks ei olnud laevaringu põhjuste väljaselgitamine, millele on pööratud palju tähelepanu, sealjuures on võimalikke õnnetuse põhjuseid analüüsitud valikuliselt ja pealiskaudselt. Riputite ja metallprofiilide vahelise ühenduse katkemine ei olnud ripplae varingu põhjus, nagu leiab TJA, vaid mingi mõjuri põhjustatud esmane tagajärg. TJA ei käsitlenud TTÜ uuringut, samuti ei ole andnud hinnangut teistes arvamustes ja uuringutes esitatud võimalikele põhjustele, keskendudes vaid riputite ülekoormusele tuginevale analüüsile, mistõttu õnnetuse põhjuste osas puudub reaalne tuvastuslik väärtus.
  3. TJA järeldused riputitele mõjunud koormuste osas on ebaõiged ja ei tugine reaalsetel faktidel. 14.1.Väär on väide, et ühe või mitme riputi katkemisest tingituna varises alla kogu ripplagi. TTÜ uuringu kohaselt oli vaja varingu esilekutsumiseks purustada vähemalt 17 kõrvutiasetsevat riputit. 14.
  4. Uurimiskokkuvõtte lk 8 toodud lae omakaalu arvutused ei vasta tegelikkusele,Lae arvutuslikuks omakaaluks on 27,7-28,7 kg /m² kohta, mitte 30,12 kg /m² kohta Sealjuures on TJA kasutanud varutegurit 1,2, mille kasutamine on meelevaldne ja tehtud arvutused asjakohatud ja ei tugine reaalsetel katsetel ega probleemi süvaanalüüsil Uuring ei selgita varingu põhjust ja ei anna juhiseid sarnaste objektide edaspidiseks projekteerimiseks. 14.
  5. Meelevaldne on uurimiskokkuvõtte lk 9 väide, et riputi kannale on tootja määranud lubatud/soovituslikuks koormuseks 25 kg.Tegemist on erinevate näitajatega, seetõttu on väär TJA väide, et ripplae ehitamisel on kasutatud tooteid, mis pidid vastu võtma suuremaid koormusi tootja poolt soovitatust.Sealjuures on soovitusliku koormuse puhul juba arvestatud võimalikke varutegureid, mistõttu varuteguriga läbikorrutamine ei ole õige. TTÜ uuringu kohaselt on lae varingus väheoluliseks mõjuriks riputite ebaühtlane samm, nimetatud tõendit ei ole asja materjalide juurde võetud ega uuritud. 14.4.Uurimiskokkuvõtte lk 19 on viide FEM mudelile ja on selgitatud, et kasutatud on lineaarselt koostatud mudelit. Arvamuse kujundamisel ei ole kasutatud mittelineaarset mudelit, samas kui tulemused on erinevad. 14.5.Järelduste tegemisel lähtub TJA eeldusest, et ripplae ehitamisel kasutati ehitustooteid neile sobimatutel koormustel, rikkudes

§ 6

lg 1 p 1 nõudeid ja ka

§ 54

lg 1 p 7 nõuet.Kogu uurimise taandamine sellele, mis koormustel on kasutatud ehitusdetaile, viitab sellele, et lae varingu on põhjustanud omakaalust tingitud ülekoormus.TJA-le esitatud arvamustes on esitatud mitmeid potentsiaalseid varingu põhjuseid, järeldus on ühekülgne, motiveerimata ja eriab esitatud tõendiotest tulenevaid järeldusi.

  1. TJA järeldused kaebaja võimalike rikkumiste osas on ebaõiged ja ei tugine asjas kogutud tõenditel. 6 15.1.Ehitisele ehitus- ja kasutusloa väljastamine lükkab ümber TJA väite ( lk 11), et kaebaja koostatud ehitusprojekt ei ole koostatud piisavas detailsuses ja ulatuses ja ei vasta kehtestatud nõuetele. 15.2.TJA-le esitatud dokumentidega on vastuolus TJA väide ( lk 12), et projektjoonise põhjal ei selgunud üheselt ripplae konstruktiivne lahendus, paigaldusviis ja konstruktsioonile mõjuvad koormused.Joonistel on toodud kõik kasutatatavad materjalid koos nende vajalike iseloomulike omadustega.Konstruktsiooni projekteerimisel on arvesse võetud kõik projekteerimise hetkel teada olnud koormused, välised tegurid ja kasutusmõjurid.Projekteerija ei saanud arvestada sellega, kuidas omanik ehitab otsehangetega teostatava töö, sest vastava informatsiooni edastamisest omanik keeldus. 15.
  2. Uurimiskokkuvõttes ega teates ei ole toodud välja ühtegi konkreetset õigusakti sätet ega tõendit, mille alusel saaks väitas, et projekt on puudulik või kaebaja tegevuses ilmneks minetusi.Järeldused ei vasta asjas kogutud tõenditele ja ei ole põhistatud selliselt, et asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest saaks tuletada TJA poolt tehtud järeldusi. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 16.Tehnilise Järelevalve Amet peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebus on põhjendamata ja selles sisalduvad väited tõendamata. 17.Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kõnealuse juhtumi osas koostatud uurimiskokkuvõteja haldusmenetluse lõpetamise teade ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, seega on nende puhul tegemist toimingutega HMS § 106 lg 1 tähenduses.
  3. Lähtuvalt

§ 62

lg 2 p-st 3 oli alustatud järelevalvemenetluse eesmärgiks selgitada välja, kas ehitusprotsessi osapooled on Solaris Keskuse Cinamoni kinokeskuse kinosaali nr 2 ehitusprotsessis, alates projekteerimisest kuni kasutusloa saamiseni, täitnud ehitusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. 18.1.Vastustaja selgitas menetlusosalistele (sh kaebajale) laevaringu osas läbiviidava menetluse eesmärki nii menetluse alustamise teates, uurimiskokkuvõttes kui ka menetluse lõpetamise teates. Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu osas läbiviidud menetluses järgiti kõiki menetlus- ja materiaalõiguse norme ning uurimiskokkuvõttes on piisavalt täpselt selgitatud ning välja toodud konkreetselt milles seisnesid erinevate ehitusprotsess osapoolte ehitusseaduse rikkumised 18.2..Menetluse käigus selgus, et kõnealune ripplagi oli ainuüksi omakaalust tulenevalt ülekoormatud ja viidud seega seisundisse, kus selle konstruktsiooni mehhaaniline stabiilsus ja tugevus ei olnud tagatud ning isegi kavandatud ekspluatatsioonitingimustes mõjuvad koormused või muud mõjud võisid vallandada selle varingu. Seega ei vastanud ripplagi

§ 3

nõuetele 18.3.Lisaks tuvastas TJA, et projekteerimisettevõtja ei olnud kinosaali konstruktsioonide projekteerimisel arvesnud kõikide asjakohaste konstruktsioone mõjutada võivate teguritega, millest tulenevalt ei olnud ehitis projekteeritud vastavalt

§ 18

lg 2 ja § 3 lg 1 nõuetele.Eelnevaga ja asjaoluga, et varing toimus 7 tavaekspluatasiooni käigus, arvestades ei olnud menetluse eesmärgiks seatud välja selgitada kõiki võimalikke füüsikalisi tegureid, mis võisid ripplae varingu vallandada. 18.

  1. Viidatud rikkumisi on analüüsitud uurimiskokkuvõtte lk 9-15, sealjuures olid mõned tuvastatud rikkumised põhjuslikus seoses ehitise osa mittevastavuse tekitamisel. Lisaks eeltoodule rõhutatakse uurimiskokkuvõtte lk-l 15, et kuna kinosaali kõigi ehitusprotsessi etappidega oli seotud mitu erinevat juriidilist isikut, ei võta TJA menetluses seisukohta nende süü või selle jagunemise osas. Lõpliku hinnangu konkreetsete isikute tegevusest või tegevusetusest tuleneva süü ja vastutuse suuruse kohta selgitab välja Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt läbiviidav kriminaalmenetlus. 18.
  2. Eelkirjeldatud menetluse eesmärgist ja järeldusest tulenevalt on arusaamatud kaebuse väited, mille kohaselt läbiviidud haldusmenetlus ega selle lõpetamine ei ole olnud eesmärgipärased. Väited subjektiivsete õiguste rikkumisest on hüpoteetilised. 18.
  3. Uurimiskokkuvõttes tuli käsitleda mõningal määral tehnilisi lahendusi. Samas ei olnud eesmärgiks selgitada välja kõik teoreetiliselt ripplaele mõjuda võinud koormused või mõjud, mis võisid vallandada varingu, kuna varing toimus tavaekspluatatsiooni käigus.
  4. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus ja õigus küsida täiendavaid selgitusi. Ärakuulamisõiguse andmise juures tuleb samas silmas pidada HMS § 5 lg 2 sätestatuga. 19.1.10.12.2009 tutvustati kaebajale uuriniskokkuvõtte projekti ja anti võimalus asja kohta arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, mida kaebaja tegi kirjalikus vormis 15.12.
  5. 19.2.TTÜ uuringu esitamiseks TJA-le puudus takistus, samas oli kaebajal õigus ja kohustus esitada menetluse kestel olulisi tõendeid ja teavet. TTÜ uuringut uurimiskokkuvõttes ei käsitletud, sest sellest ei selgunud TJA järeldusi ümberlükkavauid asjaolusid. 19.
  6. Menetlus peatatud ei olnud. 19.4.Kaebaja ei kasutanud HMS § 36 lg 1 sätestatud õigusi. 20.TJA ei ole rikkunud uurimispõhimõtet sellega, et ei ole uurimiskokkuvõttes käsitlenud kaebaja poolt 15.12.2009 esitatud tõendeid. 20.
  7. Kaebaja seisukohtade ja tõenditega mittearvestamist on põhjendatud menetluse lõpetamise teates ning nimetatud tõendid ei omanud antud juhul ehitusprotsessi nõuetele vastavuse hindamisel tähtsust, sest toodete ja materjalide puhul ei olnud tegemist ripplae ehitamisel kasutatutega, esitatud tõendid ei olnud seotud menetluse eesmärgiga. Uurimiskokkuvõttes on loetletud ainult need dokumendid, mida TJA pidas oma järelduste tegemisel oluliseks arvestada. 20.
  8. Kaebuses loetletud väidetavatest faktivigadest põhinevad mitmed andmed kaebaja poolt esitatud dokumentidel ja andmetel. Kandvateks detailideks on ka akustilise lae plaadid, millele toetub klaasvilla kiht. Riputite arvu suhtes on andmed saadud kaebuse esitajalt ( 20.10.2009mõõdistusjoonis ja 25.10.2009 mõõdistusjoonis).Uuurimiskokkuvõttes on kasutatud andmeid toodete/materjalide omakaalu kohta, mille edastas AS Merko Ehitus esindaja, järeldused tulenevad toodete omadustest ja parameetritest. Ripplae omakaalu ja riputitele langeva koormuse arvutuskäik, millele kaebaja viitab kaebuses, puudus 8 TJA-le edastatud projektdokumentatsioonis ja seda luges TJA

§ 18lg 3 p 1 oluliseks rikkumiseks.

20.3.Kõnealune ripplae omakaalu arvutuskäik edastati TJA nõudmisel temale alles 29.10.2009 ning selle järgi oli ripplae omakaaluks 31,0 kg /m² ja projektijärgse sammu korral riputi koormuseks 25,11kg. Lisaks tuli kasutada varutegurit, võtmaks arvesse konstruktsioonile mõjuda võivaid täiendavaid koormusi. Sellega tuvastas TJA

§ 3lg 2 rikkumise.

Lae omakaal ja riputile mõjuv koormus omavad tähtsust, sest projektjooniselt ei selgunud üheselt ripplae konstruktiivne lahendus ja paigaldusviis ning koormusarvutused olid vajalikud. 20.4.Ripplae konstruktsiooni projektjoonisel on toodud ka akustilise viimistluskihi olemasolu, mistõttu on arusaamatu väide, et viimistluskihiga seonduv projekti koosseisu ei kuulunud. Ripplae eri osade ehitamisel esinenud puudusi on käsitletud eraldi, kuna nendega on seotud erinevad ettevõtted. 20.

  1. Põhjendamatu on kaebuse väide, et lagede projekteerimisel on järgitud Knaufi käsiraamatu juhiseid, millest lähtuvalt suurema lae omakaalu kui 0,30 Kn/m² korral tuleb kasutada riputeid 0,40 Kn, Tamadex on määratlenud oma asjassepuutuvad riputid 0,25 Kn riputitena. Kaebaja poolt koostatud projektis määratud riputite sammu 900X900 ei võimalda juhend ka lae raskusklassis kuni 0,30 Kn/m². 20.
  2. Uurimiskokkuvõtte lk-l 10 tabel nr 3 on toodud eesmärgiga näitlikustada riputite sammust tulenevat mõju riputi koormusele ning tegu on illustratsiooniga, mistõttu on asjakohatud väited, et nimetatud tabeli koostamisel on lähtutud ebaõigetest eeldustest. TJA ei ole teinud nende arvutuste põhjal otseseid järeldusi. 20.7.TTÜ uuringuga on ümber lükatud kaebuse väide, nagu ei saaks varisenud ripplae detaile katsetustes kasutada. 20.8.Uurimiskokkuvõttes on TJA asunud seisukohale, et ühe või mitme ühenduse ( mitte ühe nagu väidab kaebaja) katkemisel langes naaberriputitele suurem koormus, mida viimased ei kandnud ja see tingis ühenduste katkemise ahelreaktsiooni.TTÜ uurimise varingustsenaariumid ei kattu tegelike asjaoludega, see ei ole asjakohaseks tõendiks käesolevas asjas. 20.9.Ripplae omakaalu arvutustes on kasutatud AS Merko Ehitus esindaja ja ripplae projektjoonise koostaja Ahto Luidalepa poolt edastatud omakaalu arvutust, mille asjakohasust on TJA kontrollinud ja on uurimiskokkuvõtte lk 9 esitanud selgitused allmärkuses, sealhugas varuteguri kasutamise kohta. 20.
  3. K. Õigeri poolt 20.10.2009 läbi viidud katses oli riputi kanna ja kandekarkassi ühendussõlme esimeseks deformeeruvaks elemendiks riputi kand ning deformeerumine algas koormusel 0,35-0,45 kN ja sõle ühendus katkes koormamisel 0,8-0,9 kN. Dünaamilisel koormamisel purunes sõlme ühendus madalamal koormusel 25 kg (0,25 kN) juures. Vastustaja leiab põhjendatult uurimiskokkuvõtte punktis 6.1.1, et riputite tootja ette antud soovituslik koormus 25 kg (0,25 kN) riputile on põhjendatud ja seda tulnuks toote kasutamisel arvestada. TJA järeldusi kinnitab ka TTÜ uuring, mille katsete tulemusel olid riputi kannad juba koormusel alates 0,35 kN deformeerunud plastselt. 9 20.
  4. FEM meetodi abil saadud tulemusi on selgitatud uurimiskokkuvõtte punktis 6.2, mille kohaselt riputitele mõjuvate koormuste leidmiseks kasutati lõplike elementide meetodit. Kogu lagi modelleeriti vastavalt lae teostusjoonistele programmis, mis arvutas igale riputile mõjuva koormuse. TJA on tõendanud, et riputitele mõjusid reaalselt soovituslikust koormusest suuremad koormused. Seda tõendavad vastavalt lae teostusjoonisele modelleeritud lõplike elementide meetodil (FEM) tehtud arvutused, kus koormusena kasutati ainult ripplae omakaalu . Mittelineaarse metoodika alusel saadud tulemused (TTÜ uuring) ei lükanud ümber varasemaid TJA poolt menetluses tehtud järeldusi

§ 3

lg 2 rikkumise kohta, mistõttu mõlema modelleerimismetoodika kajastamine uurimiskokkuvõttes ei olnud vajalik.

rikkumiste kontekstis ei oma tähtsust, mitme kg võrra olid ripplae riputid üle koormatud. Lisaks märgib TJA, et kaebaja poolt TJA-le esitatud lähteandmed ripplae omakaalu arvutamiseks erinevad TTÜ-le esitatud andmetest ning kolmandad lähteandmed on kaebaja esitanud Põhja Politseiprefektuurile, millega kaebaja soovib eksitada ja moonutada uurimistulemusi kaebajale kasulikus suunas. 20.12. Alusetu on kaebuse väide, et menetlus on taandunud sellele, millistel koormustel on kasutatud ripplae ehitusdetaile. Menetluse käigus selgus, et kõnealune ripplagi oli ainuüksi omakaalust tulenevalt ülekoormatud ja viidud seega seisundisse, kus selle konstruktsiooni mehhaaniline stabiilsus ja tugevus ei olnud tagatud ning isegi kavandatud ekspluatatsioonitingimustes mõjuvad koormused või muud mõjud võisid vallandada selle varingu. Seega ei vastanud ripplagi

§ 3

nõuetele Kuna menetluse eesmärgiks ei olnud välja selgitada kõiki teoreetiliselt ripplaele mõjuda võivaid koormusi või mõjusid, siis ei analüüsinud ka TJA kaebaja poolt nimetatud tegurite mõju ja nende mõju suurust ripplae varingule. 20.

  1. Kasutusloa taotluse menetluses rikkumiste tuvastamine või tuvastamata jätmine ei vabasta kaebajat kohustusest koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja projekteerida nõuetele vastavaid ehitisi. 20.14.Uurimiskokkuvõtte lk 12 viidatud, kaebaja koostatud projektjooniselt ei selgu konstruktiivne lahendus, paigaldusviis ja mõjuvad koormused, esitatud ei ole ühtegi tõendit,kuidas oli arvestatud projekteerimisel helitehnikaga. Ripplae arvutustes ei ole kajastatud muud kui omakaalu arvutust, seega on väide kõigi teadaolevate väliste tegurite arvestamisest põhjendamatu.
  2. TJA peab ekslikuks kaebuse väidet nagu oleks TJA pidanud uurimispõhimõttest lähtuvalt tegema asjaolude tuvastamisel ja tõendite kogumisel koostööd kriminaalmenetlust toimetavate organitega, sest lisaks menetluse ulatuse ja eesmärgi erinevustele on tegemist isiku õigusi erinevatel astmetel riivavate menetlustega, mistõttu KrMS sätestab rangemad nõuded tõendite kogumisele ja vormistamisele kui HMS. Erinevad on ka isiku kohustused neis menetlustes. IV KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevaga. 10 23.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastavalt HkMS § 4 lg 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Seega tuleb esmalt määratleda, kas käesolevas haldusasjas vaidlustatud uurimiskokkuvõte on haldusakt või toiming, sest sellest sõltub, mida saab kaebuses taotleda. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1). Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poolt Solaris keskuse Cinamon kinokeskuse kinosaalis nr 2 toimunud laevaringu osas läbi viidud järelevalvemenetluse kohta koostatud uurimiskokkuvõte ja menetluse lõpetamise teade. TJA on teostanud riikliku järelevalve vormis õiguspärasuse kontrolli ning selle läbiviimisel on kasutanud erinevaid viise informatsiooni saamiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kontrollides järelevalvealust tegevust puudutavaid dokumente, teostades vaatlust ja tehes ekspertiise. Järelevalvemenetluse menetlustoimingud, millega tehakse kindlaks faktilised asjaolud, on käesoleval juhul dokumenteeritud uurimiskokkuvõttes. Kohus nõustub vastustajaga, et kõnealune uurimiskokkuvõte ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, tegemist ei ole üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Asjaolu, et uurimiskokkuvõte sisaldab järelevalvemenetluse käigus kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele tuginevalt antud TJA hinnanguid ehitusseaduse rikkumisele, ei muuda uurimiskokkuvõtet haldusaktiks. 24.

§ 64

lg 3 sätestab, et käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks; esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Seega koostatakse õiguserikkumise avastamisel ettekirjutus, mis on õiguslikuks meetmeks ja millega pannakse järelevalvealusele isikule kohustused või keelud. HMS § 52 lg 2 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Järelevalvemenetlus ei ole samastatav koormava haldusakti andmise menetlusega, selle menetluse eesmärgiks ei ole haldusakti andmine ning järelevalvemenetlus võib lõppeda akti andmiseta. Järelevalvemenetluses koostatud uurimiskokkuvõte ei ole ka vaheetapiks mingis teises haldusmenetluses, kus uurimiskokkuvõttega tuvastatu oleks õiguslikult siduv lõpliku otsuse tegemisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole uurimiskokkuvõtte näol 11 tegemist ka eelhaldusaktiga. Õigussuhteid reguleeriva tahteavalduse puudumine toimingus ei tähenda siiski, et toiming ei võiks kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.

  1. Samuti ei ole uurimiskokkuvõte käsitletav tõendina, millega on kaebaja suhtes siduvalt tuvastatud õiguslikke asjaolusid kriminaalmenetluses või tsiviilkohtumenetluses. Kaebuse väitel rikub uurimiskokkuvõte ja menetluse lõpetamise teade kaebaja õigusi muuhulgas seeläbi, et uurimiskokkuvõttes on õiguslikult siduvalt tuvastatud asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ning uurimiskokkuvõte ja menetluse lõpetamise teade on oluliseks tõendiks Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt menetletavas kriminaalasjas, sest nimetatud dokumentides tuvastatud asjaoludele hakkab tuginema kogu hilisem menetlus kriminaalasjas, samuti on need tõendina kasutatavad tsiviilasjas. Mis puudutab kaebuse esitaja eesmärki saavutada halduskohtumenetluses enda hõlpsam kaitsmine teistes menetlustes, siis selles osas jääb kohus juba varasemalt kohtumääruses väljendatud seisukohale, et halduskohtu funktsiooniks ei ole olla üksikute tõendite suhtes eelinstantsiks teiste kohtumenetluste jaoks ning halduskohtumenetluse eesmärgiks ei ole teiste kohtumenetluste tarbeks tõendite kogumine või teistes kohtumenetlustes võimalikke kasutada võivate tõendite ümberlükkamine. Selleks on loodud vastavad õiguskaitsevahendid vastava kohtumenetluse raames. Riigikohtu üldkogu on oma 17.02.2004 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-120-03 märkinud:”Õigushüvede efektiivne karistusõiguslik kaitse eeldab, et kriminaalmenetlus kui riigi reaktsioon kuriteo toimepanemisele ei oleks sõltuvuses haldusmenetlusest.Seega juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Kooskõlas KrMS §-s 50 sätestatuga otsustab kriminaalasja lahendav kohus siseveendumusele tuginedes iseseisvalt sellegi üle, kas ja kuivõrd arvestada mõnes muus menetluses tuvastatut kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamisel.”. Ühtlasi on Riigikohtu üldkogu oma 22.12.2000 määruses nr 3-3-1-38-00 selgitanud, et halduskohtu ülesanne ei ole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust ja otstarbekust ega seda, millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasja otsustamisel. Kriminaalmenetlust reguleerivas KrMK-s on sätestatud menetlusosalisele kohased õiguskaitsevahendid oma subjektiivsete õiguste kaitseks nimetatud menetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 34 lõige 1 sätestab, et kahtlustataval on õigus esitada tõendeid (punkt 7) ning esitada taotlusi ja kaebusi (punkt 8), tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse ( p 9).Kriminaalmenetluses hindavad kohus, prokuratuur ja uurija seadusest juhindudes kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel.See seisneb tõendite analüüsimises, nende üksteisega sobivuse väljaselgitamises, tõendites esinevale informatsioonile hinnangu andmises lähtuvalt tõendiallika liigist ja usaldusväärsusest.Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.Asjaolu, et eelnevalt on toimunud selle sama sündmuse osas haldusmenetlus, ei tingi kriminaalmenetlusosalisele halduskohtumenetluse kaebeõigust eesmärgiga kaitsta oma õigusi kriminaalmenetluses. Samamoodi ei saa isik kaitsta halduskohtumenetluses oma tsiviilkohtumenetlusosalise õigusi, kuigi haldusmenetluses kogutud tõendeid võib kasutada ka tsiviilkohtumenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista vastava menetlusseadus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 199 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju (punkt 1); anda 12 kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta (punkt 4); esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest (punkt 5); vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (punkt 6) ning esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele (punkt 7). Seega ei saa uurimiskokkuvõte kaebuse esitaja ülalmärgitud õigusi rikkuda. Oluline on siinkohal ka märkida, et kaebuse esitaja suhtes kriminaalmenetlust alustatud ei ole, kaebuse väitel on TJA loonud mittenõuetekohaselt haldusmenetluse läbiviimisega tõendid, mida kasutatakse kaebuse esitaja töötajate suhtes kriminaalmenetluse läbiviimisel, ent kolmandate isikute huvides kaebeõigus AS-l Merko Ehitus puudub.
  2. Käesoleval juhul on kaebuses esitatud uurimiskokkuvõtte ja menetluse lõpetamise teate tühistamisnõue, selle alternatiivina õigusvastasuse tuvastamise nõue, aga samuti on kaebuses taotletud TJA kohustamist jätkata Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu osas alustatud haldusmenetlust, muuhulgas andes kõigile menetlusosalistele võimaluse tutvuda asjas kogutud tõenditega ning haldusorgani esialgsete seisukohtadega ning esitada eeltoodu kohta täiendavaid seisukohti ja/või tõendeid, mida kohus tõlgendas taotlusena TJA kohustamiseks uue järelevalvemenetluse läbiviimiseks . Kuna kohustamise eelduseks on toimingu või haldusakti õigusvastasus, siis on õigusvastasuse kindlakstegemise taotlus hõlmatud tühistamis- ja kohustamistaotlusega ning kujunenud kohtupraktika kohaselt on täiendava põhjendatud huvi äranäitamine tulenevalt HkMS § 7 lg 1 vajalik juhul, kui kaebuse esitaja soovib õigusvastasuse kindlakstegemist kohtuotsuse resolutsioonis. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja sellist soovi avaldanud, mistõttu ei asu kohus hindama õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks vajaliku piisava põhjendatud huvi olemasolu. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja kaebeõiguse osas ekslikult lähtunud tuvastamiskaebuse põhjendatud huvi puudumisest. Kohtu eeltoodud järelduste õigsust kinnitab Riigikohtu seisukoht 25.11.2010 määruses kohtuasjas 3-3-1-78-10 :” HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastavalt HKMS § 10 lg-le 3 peab menetlusosaline oma põhjendatud huvi kaebuses ära näitama. Kaebajal ei ole kohustust põhjendatud huvi äranäitamiseks olukorras, kus ta on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, taotledes haldusorganile ettekirjutuse tegemist menetlustoimingu uueks sooritamiseks ja esitanud eraldi vastava varasema toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise. Seetõttu tuleb FIE Kalle Lehemetsa kaebuse Konguta Vallavolikogule ettekirjutuse tegemise lahendamiseks võtta seisukoht ka Konguta Vallavolikogu
  3. detsembri
  4. a otsuse nr 27 õigusvastasuse osas. Kolleegium nõustub kohtutega aga selles, et põhjendatud huvi küsimus tuleb kohtul lahendada sellisel juhul, kui kohus tagastab üksnes kohustamiskaebuse enne menetlusse võtmist või jätab juba menetlusse võetud kohustamiskaebuse läbi vaatamata, kuid tuvastamiskaebuse osas jätab sellised otsused tegemata.”. 27.

§ 62

lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle Tehnilise Järelevalve Amet. Uurimiskokkuvõttest nähtuvalt alustati järelevalvemenetlus Solaris keskuse Cinamoni kinosaali nr 2 ripplae varingu juhtumi asjaolude uurimiseks, selgitamaks, kas on täidetud ehitusseaduse nõudeid.

§ 62

lg 2 p 3 kohaselt on TJA-l õigus kontrollida 13 ehitise, ehitamise, ehitusprojekti ja ehitustoote ning ehitusseaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja vastavust nõuetele. Riikliku järelevalve menetlus on haldusmenetluse eriliigiks ning selle menetluse regulatsioon sisaldub vastavates eriseadustes( käesoleval juhul ehitusseaduses), viimastega reguleerimata osas tuleb aga lähtuda üldseaduse sätteist. HMS ega ehitusseaduse sätted ei võimalda teha järeldust, nagu oleks TJA õigustatud teostama riiklikku järelevalvet ( ja dokumenteerima läbiviidavat menetlust) vaid juhul, kui järelevalvemenetluse käigus avastatakse õigusevastane käitumine ning järelevalvemenetlus lõpeb haldusakti (ettekirjutus) andmisega või järgneb väärteomenetlus. Riikliku järelevalve teostamine ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle toimub avalikes huvides ja selle olemuseks on õiguspärasuse kontroll. Teostatava järelevalve eesmärki võib tulenevalt

§ 62

-64 määratleda kui vahendit õiguserikkumise avastamiseks või sellise rikkumise vältimiseks, samuti rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, mitte ei ole selle eesmärgiks aga haldusakti andmine.

§ 64

lg 3 kohaselt on ettekirjutuse kui kohustava haldusakti andmise üldiseks eelduseks ehitusseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise avastamine, sealjuures ei oma tähendust süü küsimus. Seega on ettekirjutuse tegemine järelevalve teostaja kaalutlusotsuseks, samas aga on võimaliku ettekirjutuse resolutsioon seaduses määratud (

§ 64lg 3 punktid 1-3).

Käesoleval juhul avastati rikkumised, vaidlus puudub selles, et menetluses tuvastatud puudused olid menetluse lõpetamise ajaks kõrvaldatud (ehitise osa oli viidud ehitusseaduse nõuetega kooskõlla), mistõttu avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutust koostada vaja ei olnud ning uurimiskokkuvõtte koostamisega haldusmenetlus lõppes. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus ka selles, et Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu suhtes algatati kriminaalmenetlus. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 4 tuleb väärteomenetlus jätta alustamata või alustatud menetlus lõpetada, kui teos esinevad kuriteo tunnused. 28. Kõnealuse uurimiskokkuvõtte ( I kd tl 22-36) 1.alajaotuses on menetluse eesmärgiks seatud välja selgitada, kas ehitusprotsessi osapooled: omanik, ehitusettevõtja,ehitusjuhtimisega tegelev ettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegev ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve on Solaris Keskuse Cinamoni kinokeskuse kinosaali nr 2 ehitusprotsessis, alates projekteerimisest kuni kasutusloa saamiseni, täitnud ehitusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Osundatud eesmärk on vastavuses

§ 62

lg 2 pga 3 TJA-le kui

§ 62

lg 1 kohaselt ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle riikliku järelevalve teostajale antud õigusega. Muu hulgas on uurimiskokkuvõtte algatamise põhjuseid ja eesmärke käsitlevas samas alajaotuses märgitud, et uurimiskokkuvõte sisaldab TJA hinnanguid ehitusseaduse rikkumistele Cinamon kinosaali ehitusprotsessis, konkreetsete isikute süü tuvastamine nende rikkumiste osas saab toimuda üksnes vastavasisulises kriminaalmenetluses. Uurimiskokkuvõtte järeldustes menetluse tulemuste kohta on loetletud peamised ehitusseaduse nõuete rikkumised, mis võisid kaasa aidata avarii toimumisele (I kd tl 36) ning mis vastavad seatud eesmärgile. Lisaks uurimiskokkuvõttele ega selle järeldustele ei ole teistsugust eesmärki järelevalvemenetlusele antud ka kaebuse esitaja teavitamisel 23.10.2009 menetluse alustamisest (I kd tl 166) ning temalt informatsiooni ja dokumentide nõudmisel, aga ka menetluse lõpetamisest teatamisel (I kd tl 19-21). Eeltoodust tulenevalt ei olnud menetluse eesmärgiks seatud laevaringu põhjuste väljaselgitamist, seega ei pidanud uurimiskokkuvõttes kajastuma laevaringu ehitustehnilised põhjused, sealhulgas 14 riputite ja metallprofiilide ühenduse katkemist mõjutanud võimalikud tegurid ja asjaolud. Kaebuse esitaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et menetluse lõpetamise teates on muu hulgas märgitud, et menetlus algatati

§ 62

lg 1, lg 2 p3 ja p5 ning § 63 lg 1 alusel varingu põhjuste uurimiseks ja ehitusseaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks.

§ 62

lg 2 p 5 kohaselt on TJA-l õigus korraldada ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimist, uurimiskokkuvõtte alapunktist 1 nähtuvalt alustati haldusmenetlus juhtumi, s.o.Cinamon kinosaali nr 2 ripplae varingu, asjaolude uurimiseks. Kohtu hinnangul ei tulene eeltoodust haldusmenetluse eesmärgi ebaselgust, samuti ei võimalda ülalmärgitud dokumentides sisalduv anda TJA menetlusele eesmärki, mida järelevalvet teostav haldusorgan ise eesmärgiks seadnud ei olnud ,milliste asjaolude väljaselgitamisele menetlus suunatud ei olnud ja mida ka välja ei selgitatud. Uurimiskokkuvõtte mõneti ebaõnnestunud sõnastus ei tähenda iseenesest menetluse mitteeesmärgipärasust ja sellest tulenevat toimingu õigusvastasust. 29.

§ 3

lg 1 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Sama paragrahvi lg 2 sätestab muu hulgas, et ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist .Riikliku järelevalve käigus oli seatud eesmärgist lähtuvalt TJA ülesandeks ka välja selgitada, kas ehitusprojekt vastas nõuetele,mis võimaldas selle järgi ehitada (

§ 18

lg 3 p 1) ning sealjuures kas ehitustooteid kasutati selliselt, et nad võimaldasid ehitisel nõuetele vastata.

§ 6

lg 1 p 1 kohaselt võib ehitustoote ehitisse püsivalt paigaldada, kui selle ettenähtud viisil ehitisse püsiv paigaldamine või ehitamisel kasutamine võimaldab nõuetekohaselt ehitatud ehitisel tervikuna vastata käesoleva seaduse § 3 lg 2-7 sätestatud nõuetele. Uurimiskokkuvõttest ei tulene, et sedastus, mille kohaselt ripplae varingu põhjustas riputite ja metallprofiilide ühenduse katkemine, on antud järeldusena kõigi võimalike tegurite seostest ja mõjust ripplaele ja eeltoodust tulenevalt varingule, vaid see oli otsene ripplae allakukkumise põhjus. Nimetatud ühenduse katkemisest lähtuvalt ongi ehitusseaduse nõuete täitmise kontrollimisel tehtud kindlaks, et ripplagi oli üle koormatud ja viidud seisundisse, kus ei olnud tagatud selle konstruktsiooni mehaaniline stabiilsus ja tugevus Kuna järelvalvemenetluse käigus tuvastati ka , et ehitis ei olnud projekteeritud vastavalt

§ 18

lg 2 ja § 3 lg 1nõuetele, sest kinosaali konstruktsioonide projekteerimisel ei olnud arvestatud kõigi neid konstruktsioone mõjutada võivate teguritega, siis ei keskendutud kõigi nende mõjude või koormuste väljaselgitamisele, mis võisid ripplae varingu põhjustada, vaid lähtuti sellest, et varing leidis aset tavaekspluatatsiooni käigus ning tavatingimustest erinevaid mõjusid ei esinenud. Ülaltoodu ei tähenda, et uurimiskokkuvõte tegeles laevaringu põhjusliku seose analüüsiga ning seetõttu ei pidanud TJA vastupidiselt kaebuses väidetule ammendavalt tuvastama, kuidas võis riputite ja metallprofiilide ühenduse katkemist mõjutada ventilatsioon, helisüsteem, akustiline lagi ja muud asjaolud.Samuti ei ole tuvastatud ehitusseaduse nõuete rikkumine haldusmenetluse eesmärgist tulenevalt eemärgipäratu. TJA on põhjalikult selgitanud, et tehnilisi asjaolusid uuris ta vaid sel määral, mis olid vajalikud seatud eesmärgi – ehitusseaduse nõuete järgimise kontrolli teostamiseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse väited , mille kohaselt ei ole haldusmenetlus olnud eesmärgipärane muu hulgas põhjusel, et käsitletud on tehnilisi lahendusi ja teisalt, et ei ole välja selgitatud, millised olid laevaringu põhjused, s.o.millised tegurid tingisid metallprofiilide ja riputite ühenduse katkemise. 15

  1. Järelevalvemenetlust ehitusseadus piisava detailsusega ei reguleeri, mistõttu riiklikule järelevelvemenetlusele kohalduvad nagu teistelegi toimingutele üldised haldusmenetluse printsiibid. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt nõuab hea haldustava isikute küllaldast informeerimist ja puudutatud isiku ärakuulamist enne haldusotsustuse tegemist.HMS § 40 lg 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Eeltoodud õiguste realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on tagatud õigus tutvuda toiminguga seotud andmete ja dokumentidega. Kaebuse esitajat oli teavitatud haldusmenetluse alustamisest, samuti puudub vaidlus selles, et 10.12.2009 tutvustati kaebajale uurimiskokkuvõtte projekti ja anti võimalus asja kohta arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, mida kaebaja tegi lisaks suulisele ka kirjalikus vormis 15.12.
  2. Kaebuse väide menetluse peatamisest asjas esitatud tõenditega kinnitust leidnud ei ole, ka ei järeldu haldusasjas esitatud materjalidest, et koostöökohustusest lähtuvalt oleks kaebuse esitajal olnud takistusi TTÜ koostatud ”Solaris Elustiilikeskuse ripplae varingustsenaariumide uuringu” aruande esitamiseks menetlusega seoses vajaliku info saamiseks. Ka nähtub kaebuse esitaja poolt TJA-le adresseeritud 15.12.2009 kirjast nt 1/706 ( I kd tl 170-172), et lisaks omapoolsetele täpsustustele ja seisukohtadele uurimiskokkuvõtte kohta on kaebaja märkinud, et ta peab suure tõenäosusega vajalikuks lisaks 15.12.2009 esitatud dokumentidele esitada veel täiendavaid materjale ja selgitusi.Sama kuupäevaga AS Merko Ehitus kirjaga nr 0184-JR465( I kd tl 173) esitati TJA-le kirjas loetletud ekspertarvamused ja – hinnagud ning sealjuures märkis kaebaja, et ta analüüsib TJA-ni jõudnud dokumentide komplektsust ning komplekteerib täiendava dokumentatsiooni kausta, millesse oleks kaasatud kõik seni TJA-ni mitte jõudnud dokumendid seoses kõnealuse kinosaali projekteerimise, ehitamise ja järelevalvega. Eeltoodu kinnitab dokumentide esitamiseks takistuste puudumist ning neist kirjadest nähtub ka, et kaebuse esitaja kasutas oma menetlusõigusi ning menetlust seega peatatuks ei pidanud. Viidatud kirjad kinnitavad, et kaebuse esitajale olid teada TJA-le teadaolevad asjaolud, välja arvatud avaliku teabe seaduse kohaselt prokuratuuri poolt asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud kahe uurimiskokkuvõtte lisa, mis väljastati kaebajale prokuratuuri poolt kaebaja teabenõude alusel hiljem ( I kd tl 43-48). Tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebaja ei ole selgitanud, millised tema menetluslikud õigused jäid nende dokumentide hilinemisega saamise tõttu teostamata. Kaebaja väidab, et talle ei olnud enne uurimiskokkuvõtte ja teate avaldamist teada, millist lahendust TJA kavandab. Samas märgib kaebaja ( II kd tl 75), et TJA ei muutnud lõplikus uurimiskokkuvõttes võrreldes 2009.a. detsembris koostatud versiooniga ei oma põhjendusi ega järeldusi. Siinkohal märgib kohus, et ärakuulamisõiguse teostamiseks ei pea igal juhul esitama isikule dokumendi projekti, kuid ta peab olema teadlik põhimomentidest, näit. otsuse puhul õiguslikust alusest ja peamisetest motiividest. Käesoleval juhul olid põhjendused ja järeldused samad, seega kaebaja ärakuulamisõigust ei rikutud. Siinkohal on ka oluline märkida, et eespoolnimetatud TTÜ uuringus ( I kd tl 49-jj)on selle eesmärgina toodud ripplae varingu võimalike põhjuste leidmine ja eelnevalt esitatud hüpoteesidest nende selgitamine, mida võib välistada ( I kd tl 58) ning on eraldi välja toodud, et selles töös ei käsitleta ripplae projekteerimise ega ehituse nõuetele vastavust (I kd tl 59). Seega olid uuringul TJA menetlusest erinevad eesmärgid, millega on seletatav, et TJA ei käsitlenud TTÜ uuringut. 16 Kaebusest ja haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt peab kaebaja käesoleval juhul õigusvastaseks uurimiskokkuvõttele esitatud vastuväidete kaalumata ja arvesse võtmata jätmist, mis kaebuse väitel on tinginud meelevaldsete järelduste tegemise. Kohus seda seisukohta ei jaga. TJA on teates menetluse lõpetamisest käsitlenud kaebuse esitaja arvamusi uurimiskokkuvõtte kohta ning on esitanud ka omapoolsed selgitused ettepanekutele ja vastuväidetele. Ettepanekud, millega TJA ei arvestanud, on leidnud kajastamist kohtule esitatud kaebuses, uurimiskokkuvõtte järeldusi need ümber ei lükka ning toimingu õigusvastasust ei tingi.
  3. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et haldusorgan on kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud . HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõte laieneb vaieldamatult ka järelevalvemenetlusele. Lisaks HMS § 38 lg 3 sätestatud koostöökohustusele näeb HMS § 6 ette, et vajaduse korral kogub haldusorgan kõigi asjas olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamiseks tõendeid omal algatusel. Kuna kaebus lähtub eeldusest, et TJA pidi välja selgitama laevaringu põhjused ning kohus on eespool asunud seisukohale, et menetluse eesmärgist tulenevalt ei olnud eesmärgiks seatud välja selgitada kõiki ripplaele teoreetiliselt mõjuda võinud koormusi või mõjusid, mis ripplae varingu võisid vallandada, jätab kohus tähelepanuta kaebuse väited seonduvalt laevaringu võimalike põhjustega, mida kaebaja hinnangul ei ole vajalikul määral uuritud. TJA ei ole rikkunud uurimispõhimõtet sellega, et ei ole uurimiskokkuvõttes käsitlenud kaebaja poolt 15.12.2009 esitatud tõendeid.Samuti ei ole vastustaja jätnud neid tõendeid tähelepanuta, vaid on põhjendanud menetluse lõpetamise teates, miks ta kaebaja poolt 15.12.2009 esitatud tõenditega ei arvestanud. Eespoolnimetatud tõendid ei omanud antud juhul ehitusprotsessi nõuetele vastavuse hindamisel tähtsust. sest toodete ja materjalide puhul ei olnud tegemist ripplae ehitamisel kasutatutega, esitatud tõendid ei olnud seotud menetluse eesmärgiga. Asjaolu, et uurimiskokkuvõttes loetleti ainult need dokumendid, mida TJA pidas asjassepuutuvaks oma järelduste tegemisel arvestada, mitte aga kõiki dokumente, ei saa pidada uurimisprintsiibi rikkumiseks.
  4. Kuigi kaebuse väitel tulenevad ebaõigetest faktivigadest asja lahendamise seisukohalt ebaõiged ja kasutamiskõlbmatud järeldused, ei ole kaebuse esitaja näidanud, milles seisneb tema märgitud faktivigadest tulenev järelduste ebaõigsus, s.o. milline on faktivigade ja ebaõige järelduse põhjuslik seos. Kaebuse esitaja poolt on esile toodud, et akustilise lae plaatide puhul ei ole tegemist kandvate detailidega. Uurimiskokkuvõtte p 4 ”Konstruktsiooni kirjeldus” kohaselt on akustiliste plaatide peal 100 mm pehmet klaasvilla, mille kaaluga tuli koormuse arvutamisel arvestada. Samuti on kaebaja esile toonud , et kipslaeprofiili kirjeldamisel on eksitud tähistusega, ka on kaebuse väitel märgitud ekslikult 5 riputi asemel
  5. Õige on vastustaja väide, et uurimiskokkuvõttes tulenevad järeldused toodete omadustest ja parameetritest, kaebaja ei ole väitnud, et tema enda esindaja poolt kipsplaadi omakaalu kohta on edastatud valed andmed, seega eeltoodu uurimiskokkuvõtte järeldusi ei mõjutanud. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt teostas AS Merko Ehitus riputite teostuse mõõdistust ning esitas 25.10.2009 plaani, millel oli 6 riputit võrreldes varasema, 20.10.2009 plaaniga ( I kd tl 179-180), mis olid TJA-le aluseks. 17 33.Kinosaali lae konstruktsioone käsitleval joonisel MS-TP-II 4M2( I kd tl 184) ei olnud ripplae omakaalu ja riputitele langeva koormuse arvutuskäiku, mistõttu on eksitav kaebuse viide ”Kuna projektis toodud andmete alusel..” ( I kd tl 12) .TJA on uurimiskokkuvõttes lugenud projektdokumentatsioonis arvutuskäigu puudumist

§ 18

lg 3 p 1 oluliseks rikkumiseks.

§ 18

lg 3 kohaselt koostatakse ehitusprojekt detailsuses ja ulatuses ( eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt), mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. TJA on tuvastanud kaebuse esitaja poolt esitatud andmetest lähtuvalt, et projektijärgse sammu korral kujunes riputi koormuseks 25,11kg. Lisaks tuli kasutada varutegurit, võtmaks arvesse konstruktsioonile mõjuda võivaid täiendavaid koormusi. TJA on kirjeldanud uurimiskokkuvõtte p.6.1.1. ripplae omakaalu arvutust ja varuteguri valikut, ning on tuvastanud

§ 3lg 2 rikkumise.

.Asjas on tuvastatud, et kaebaja kasutas erinevate tootjate detaile, mistõttu on TJA leidnud, et sellisel juhul ei saa lähtuda tootja juhistest, mis on sisuliselt käsitletavad ehitusprojektina, vaid oli vaja koostada

§ 18kohane ehitusprojekt.

Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud vastustaja seisukohti ehitusprojekti koostamise kohustusest käesoleval ajal, sealjuures on vastustaja asjakohaselt viidanud standardile EVS 811:2006 ”Hoone ehitusprojekt” ning Riigikohtu väljendatud seisukohale asjas 3-1-1-7-10, mille kohaselt on võimalik

§ 3

lg 1 ja § 48 p 4 sätestatud nõuete rikkumist sisustada Eesti standardi sätete rikkumisele viitamisega. Eespoolviidatud joonisest MS-TP-II 4M2 on lähtutud kõnealuse ripplae ehitamisel, mida kinnitab kaetud tööde akt ( I kd tl 182). Vastustaja on põhjendatult leidnud, et nimetatud joonise näol on tegemist ehitusprojekti kooseisu kuuluva tööjoonisega, mille järgi ehitati ning sellele laienesid seetõttu ehitusprojektile sätestatud nõuded

§ 18

. Vastustaja on põhjalikult selgitanud, millised andmed pidid nähtuma jooniselt, mille järgi ehitati ja puudub vaidlus, et selliseid andmeid seal ei olnud. Kaebaja koostatud projektjooniselt ei selgu konstruktiivne lahendus, paigaldusviis ja mõjuvad koormused, esitatud ei ole ühtegi tõendit,kuidas oli arvestatud projekteerimisel helitehnikaga. Ripplae arvutustes ei ole kajastatud muud kui omakaalu arvutust. TJA on põhjendatult leidnud, et projekt ei vastanud seaduse nõuetele ja tööprojekti MSTP-II 4M2 järgi ehitada ei oleks tohtinud. Eeltoodust tulenevalt on TJA järeldused rikkumiste osas tehtud tuginevalt asjas kogutud tõenditele ja kooskõlas Ehistuseaduse sätetega. 34.Asjas esitatud arvestused kinnitavad TJA järelduste õigsust ning isegi kaebuse esitaja esitatud andmetega koormusarvutuste tegemisel saadud tulemus näitab tootja soovitusliku koormuse ( 25 kg) ületamist. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et

rikkumise kontekstis ei oma tähendust asjaolu, mitme kilogrammi võrra olid riputid üle koormatud. Vastustaja leiab põhjendatult uurimiskokkuvõtte punktis 6.1.1, et riputite tootja ette antud soovituslik koormus 25 kg (0,25 kN) riputile on põhjendatud ja seda tulnuks toote kasutamisel arvestada. TJA järeldusi kinnitab ka TTÜ uuring, mille katsete tulemusel olid riputi kannad juba koormusel alates 0,35 kN deformeerunud plastselt. Seda, et riputitele mõjusid reaalselt soovituslikust koormusest suuremad koormused kinnitavad FEM meetodi abil saadud tulemused. Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud vastustaja seisukohta, et mittelineaarse metoodika alusel saadud tulemused (TTÜ uuring) ei lükanud ümber varasemaid TJA poolt menetluses tehtud järeldusi . Seega 18 mittelineaarse modelleerimise kajastamata jätmine ei tähenda uurimisprintsiibi kohaldamata jätmist ning ebaõigete järelduste tegemist TJA poolt.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et järelevalvemenetlus on läbi viidud kooskõlas seda reguleerivate eri- ja üldnormidega ning kaebuse esitaja õigusi selles menetluses rikutud ei ole. 19 lg 7 sätestab, et halduskohus vaatab asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses.Halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega. Kaebuse esitaja on kaebuses muu hulgas märkinud, et vastustaja poolt õigusvastasele uurimiskokkuvõttele tugineva pressiteate avaldamisega, samuti uurimiskokkuvõtte avaldamisega TJA kodulehel on kahjustatud kaebaja mainet. Riiklik järelevalve toimub avalikes huvides ja selle eesmärkidest tulenevalt on talle omane avalikkuse informeerimine.Kui ehitis või selle osa variseb kokku, võib eeldada, et ehitis ei ole püstitatud vastavalt ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele ning avalikkuse teavitamine järelevalve tulemustest on igati asjakohane. Sealjuures ei ole vähetähtis asjaolu, et uurimiskokkuvõttes on selgelt rõhutatud, et selles ei lahendata süü küsimust, samuti ei ole tuvastatud ehitusseaduse nõuete rikkumisi seotud nimeliselt ühegi konkreetse ehitamises osalenud isikuga. V MENETLUSKULUD
  2. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja § 93 lg 1sätestatud korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.