Obsah (6)

§ 5§ 230§ 231§ 367§ 162§ 174

2-10-27160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 20. oktoober 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-27160 Tsiviil

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses (tl 35-37). Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega. 14. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 15.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja ja kostja sõlmisid 14.01.
2. a. üürilepingu (tl 125-132). 26.03.
3. a. esitas kostja hagejale avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 26.03.
4. a. (lk 72). 31.03.
5. a. teatas hageja kostjale, et materiaalsed raskused ei ole lepingu erakorralise lõpetamise aluseks ning hageja loeb lepingu lõpetatuks 30.06.
6. a. (lk 73). Poolte sisuline vaidlus rajaneb sellel, kas kostjal oli õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, viidates majanduslikele raskustele.
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud säte ei välista lepingu ülesütlemist ka siis, kui ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest. Kuid erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid erakorraline, poolte jaoks ettenägematu asjaolu, mille tõttu lepingu täitmine muutub ühe lepingupoole jaoks võimatuks. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast peab sellisel juhul üürniku huvi lepingu lõppemise vastu ületama ülekaalukalt hageja huvi üürilepingu jätkamise vastu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.11.2010 otsus asjas nr 3-2-1-84-10, punkt 12). Eelnevalt viidatud lahendi punktis 11 on Riigikohus sedastanud, et olenevalt asjaoludest võivad majanduslikud raskused olla üürilepingu ülesütlemise aluseks VÕS § 313 lg 1 järgi. Samas on Riigikohus viidanud, et sellised 3 2-10-27160 majanduslikud asjaolud peavad olema ettenägematud ning seda peab tõendama kostja. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid. Üksnes väide, et kostja lillemüük ei toonud kostjale eeldatavat tulu, ei saa olla lepingu ülesütlemise aluseks. Iga uue ettevõtte loomisega kaasneb äriline risk, mis on prognoositav ning mida tuleb arvesse võtta äriplaani koostamisel. Antud juhul alustas kostja lillemüüki üüritud pinnal 14.01.
8. a. ning veidi enam kui kaks kuud hiljem, 26.03.
9. a., teatas kostja hagejale lepingu ülesütlemisest seoses majandusraskustega. Asjaolu, et uus ettevõte ei tooda esimese kahe kuu jooksul tegevuskulude katmist võimaldavat tulu, ei saanud olla kostjale ettenägematu. Kostja pidi selle riskiga arvestama enda tegevuse planeerimisel. Seega ei saanud majanduslikud raskused olla üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
10. Lepingu ülesütlemisavaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 tähenduses. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kohus leiab, et hageja on õiguspäraselt tõlgendanud kostja 26.03.
11. a. avaldust kui avaldust lepingu korraliseks ülesütlemiseks 3 kuulise etteteatamistähtajaga. Avaldusest nähtub selgelt kostja tahe lepingu lõpetamiseks. Nii VÕS § 312 lg 1 järgi korraline kui ka lepingu punkt 4.6 (lk 131) järgi erakorraline ülesütlemine oli võimalik vaid 3 kuulise etteteatamistähtaja järgimisel. VÕS § 311 lg 2 sätestab, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Seega loeb kohus, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes 30.06.
12. a.
13. Lepingu punktide 2.1, 2.2 ning 3.1.2 alusel kohustus kostja tasuma hagejale üüri ning kõrvalkulusid. Menetluse käigus on tuvastatud, et alates 01.04.
14. a. kostja seda kohustust ei täitnud. Seda asjaolu kostja vaidlustanud ei ole. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punktis 2.8 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,5% tasumisele kuuluvast summast päevas. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud tingimus ei ole tühine VÕS § 42 lg 1 alusel. Tingimusega ei kalduta kõrvale seaduse olulistest põhimõtetest ning lepingutingimus ei piira ühe poole õigusi ja kohustusi lepingu eesmärgi saavutamist ohustavalt. Tegemist oli mõlema poole majandustegevuses sõlmitud lepinguga. Sellistes lepingutes on kokkulepe viivise tasumise kohta tavapärane, samuti ei ole kohtu hinnangul viivisemäär ebamõistlikult kõrge.
15. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad üüri ja kõrvalkulude eest (tl 74-81). Kostja on jätnud tasumata lepingujärgsed maksed 01.04.
16. a. kuni lepingu lõppemiseni 30.06.
17. a. Seega on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 223,10 eurot (19 137,37 krooni). Summade väljamõistmist ei mõjuta asjaolu, et kostja on FIE-na äriregistrist kustutatud alates XXX. a. FIE ei ole juriidiline isik ja eraldiseisev õigussubjekt, kelle õigusvõime lõpeks registrist kustutamisega TsÜS § 45 lg 2 järgi. Äriseadustiku § 78 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
18. Lepingu punkt 2.8 ja VÕS § 113 lg 1 järgi oli kostjal kohustus tasuda viivist 0,5% tasumata summalt päevas. 06.12.
19. a. seisuga oli hageja viivisenõue 21 830,69 krooni (t lk 83), hageja nõuab viiviste väljamõistmist põhivõla ulatuses, summas 1 223,10 eurot (19 137,37 krooni).

§ 367

alusel taotleb hageja lisaks viiviste väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kostja viivist tasunud. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Menetluskulud 4 2-10-27160 22. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses (100 %) kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 5