← Eesti

2-08-2720/14

Obsah (8)§ 218§ 34§ 208§ 217§ 237§ 220§ 222§ 189

Tsiviilasi nr 2-08-2720 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2008. a Tartu kohtumaja Ts

) § 217 lõike 2 punkti 6 kohaselt. Antud juhul kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul

§ 218lõike 2 alusel.

Igasuguseid hooldustoiminguid tehakse teatud aja tagant. Hageja pesi ka enne oma autot. Seda enam ei saanud sinna mustust koguneda. Auto Eestist väljas ei käinud. Puudus ei saanud tekkida Eestis, algpõhjus on Itaalias. Järelikult ei tehtud Itaalias hooldust korralikult. Kohtule esitatud kalkulatsioonist tuleb mootori remondiga seotud kuludest maha võtta 1 357 krooni. 74 917 krooni on see summa, millele lisanduvad postikulu, laenu intress, eksperdi arve ja advokaadi arve. Hageja lasi mootori ise korda teha ja tal on õigus see raha tagasi saada. Hageja nõue kokku on 89 537 krooni. Hageja, Raul Heno, selgituse kohaselt oli müügikuulutuses lubatud garantii üks põhjus, miks ta selle auto ostis. Hageja maksis auto eest ligi 220 000 krooni. Kindlustus antud vaidluses hagejat ei aita. Vana mootoriga sõitis hageja 8000 km ja uuega on sõitnud 2000 km. Spidomeetri näit on 134000 km, ostmisel oli 121000 km. Läbisõitu kontrolliti VIN koodiga. Vana mootori müüs hageja ära 8 000 krooni eest. Auto on liisingfirmalt välja ostetud. Porikummide vahetuse tellis hageja ise, samuti tuleb roolivarraste maksumus arvest maha võtta. Kostja lepingulise esindaja, Helena Purga, selgituse kohaselt tunnistab kostja asjaolu, et pakkus välja garantiivõimaluse, kuigi lepingus ei ole garantiist ühtki sõna. Samas on ka maksimaalne garantii tähtaeg 30 päeva möödunud ning hageja tuginemine antud faktile asjakohatu. Kostja oskamatule survepesu väitele enam ei tugine. Tegemist oli kasutatud autoga. Kostjal ei olnud autot müües põhjust kahelda, et Itaalias ei tehtud hooldust põhjalikult. Kostja usaldas Itaalia 3 autoteenindust ega olnud teadlik varjatud puudusest. Selline puudus ei ilmne välisel vaatlusel. Kostja ei saa teostada autodele sellist põhjalikku vaatlust, et auto võetakse osadeks lahti, sellist asja on ebamõistlik eeldada. Kui varjatud puudus oleks olemas olnud, siis oleks ta pidanud kohe peale esimest pesu ilmnema, aga ilmnes peale viiendat pesu. Tegemist oli nii okaspuu okaste kui ka muu prahiga, mis põhjustasid ummistuse. Seda, millal praht kogunes, ei ole võimalik kindlaks teha. See võis koguneda ka viimase kasutuskuu jooksul. Hageja on väitnud, et kummiluttide olukorda kontrollitakse kord aastas. Kuna hooldusraamat on korrektne, siis võib eeldada, et hooldust on tehtud ning et kummilutid vaadati üle Itaalia autoesinduses. Kostja leiab, et mootori remondi maksumuseks ei ole 76 274 krooni, vaid 74 917 krooni, sest 1 357 krooni võrra kuuluks nõue vähendamisele. Samuti on küsimus 8 000 kroonis, mis hageja on saanud mootori müügist. Kokkuvõttes leiab kostja, et tõendatud ei ole asjaolu, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja seadusliku esindaja, Neeme Pastik’u, selgituse kohaselt on ta tegelenud autode müügiga 15 aastat. Kuigi müügikuulutuses oli garantii kirjas, ei olnud seal märgitud garantii pikkust. Kui auto on väga heas korras, lisatakse märkusena garantii. Kui ostja nõuab, pannakse see ka lepingusse kirja. Hageja arvas aga, et garantii on automaatselt. Garantii pikkus on 7-8 päeva kuni kuu. Kui autot müüdi, pesti see enne survepesuriga puhtaks. Kui ummistus oleks kohe juhtunud, oleks kõik arusaadav, aga autot kasutati neli ja pool kuud. Kostja leiab, et ummistus ei saanud tekkida ainult Itaaliast kaasatulnud okaste tõttu. Lisaks kuuseokastele oli seal muud prügi ja prahti, mis võis olla tekkinud auto kasutusajal hageja poolt. Kui inimene ise paneb tahtlikult või tahtmatult prügi sisse, siis selle eest müüja ei vastuta. Kui asi juhtus, helistas hageja ja palus abi uue mootori leidmisel ega süüdistanud kostjat. Hiljem aga algas kostja süüdistamine. Kostja ei ole nõus hagejale midagi maksma. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Asjas ei ole vaidlust selles, et pooled ja AS Hansa Liising Eesti sõlmisid 25.05.2007. a müügilepingu nr 0164508L-OM (tl 8-9), mille alusel AS Hansa Liising Eesti ostis kokkuleppel hagejaga kostjalt sõiduauto Audi A 6. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja tegutses autot müües oma majandustegevuse raames ja et hageja oli järelmaksuga müügilepingut sõlmides tarbijaks

§ 34mõttes.

Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et 25.05.2007. a sõlmitud müügilepingu näol on tegemist tarbijamüügilepinguga

§ 208

lõike 4 tähenduses, milleks seadus loeb kõik vallasasja müügilepingud, mis sõlmitakse majandus- või kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel. 3. Hageja on esitanud kohtule tarbijamüügilepingu alusel ostjale üleantud lepingutingimustele mittevastava asja parandamisest tekkinud kulude hüvitamise nõude. Hageja nõude rahuldamise eeldusteks on müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus ja müüja vastutus selle eest. 4.

§ 217

lõike 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Seega asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad müüdud asja kasutusväärtust. Tarbijalemüügi puhul on

§ 217

lõikes 1 sätestatu tarbijast ostja kasuks imperatiivne (

§ 237

lõige 1).

§ 217

lõike 2 punkti 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Nii hagejale kui kostjale oli müügilepingut sõlmides teada, et tegemist on kasutatud sõiduautoga, mis on toodud Itaaliast. Asja materjalidest (tl 8, 10, 11, 86) nähtub, et Audi A 6 Avant (reg nr 952 TGT) ehitusaasta on

  1. Kostja seadusliku esindaja väitel (tl 155 pöördel) hindas tema 15 aastat autode müügiga tegelenud isikuna sõiduki väga heas seisukorras olevaks, sest vaid sellisel juhul lisatakse müügikuulutusele märkusena juurde garantii. Vaidlusaluse sõiduauto müügikuulutusele on tehtud märge garantii kohta (tl 86). Lubatud garantiist tekkis hagejal 4 põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Mõlemad pooled lähtusid lepingut sõlmides asjaolust, et sõiduautole oli kuus kuud tagasi tehtud hooldus Itaalias Audi esinduses (tl 124). Kuigi tarbijast ostjal ei ole asja ülevaatamise kohustust, lasi hageja 11.06.
  2. a teha autole müügijärgse kontrolli ja vajaliku pisiremondi (tl 17). Samas oli asja ülevaatamise kohustus kostjal sõiduauto Itaaliast ostmisel, sest siis oli kostja müügilepingut sõlmides ise ostjaks ja tehing tehti kostja majandustegevuse raames. Ülevaatuse läbiviimisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust. Samas tuleb ülevaatusel eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi varjatud puudustest. 02.11.
  3. a antud eksperdi arvamuse nr 07/147 (tl 22-23, 24-41) kohaselt oli vee äravool aknavannist takistatud aku kinnituskoha all oleva äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide ummistuse tõttu, mille põhjustasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad. Kohus leiab, et tegemist on puudusega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (varjatud puudusega). Kohus on seisukohal, et lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kuna äravoolu trapi ja kummiluttide ummistuse tõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu automootori silindrisse, pidas ekspert mootori seiskumise põhjuseks hüdraulilist lööki, mille tekitas vee sattumine mootori silindrisse. Audi ametliku maaletooja OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme Villu Vackermann’i vastusest hageja 29.11.
  4. a järelepärimisele nähtub (tl 59), et neil puudub informatsioon analoogsete juhtumite kohta. Kostja ei ole tõendanud, et mootor muutus kasutuskõlbmatuks hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto Audi A 6 ehk lepingutingimustele mittevastava asja

§ 217lõike 2 puntki 6 tähenduses.

5. Kostja vastutust lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel hagejale tuleb hinnata

§ 218

lõike 1 teise lause alusel, mille kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Asja üleandmise all tuleb mõista asja (otsese) valduse ostjale üleminekut. Eseme üleandmise-vastuvõtu akti (tl 10) kohaselt anti sõiduauto Audi A 6 hagejale üle 25.05.2007. a.

§ 218

lõige 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes 10.10.2007. a, seega kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast, mistõttu saab eeldada lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu asja üleandmise ajal ja jaatada müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kohus leiab, et antud vaidluses ei ole selline eeldus vastuolus asja või puuduse olemusega. Kohus märgib, et müüdud asja üleandmise hetkel ei pea lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas aknavannist takistatud vee äravool trapi ja kummiluttide ummistuse tõttu. Ekspertarvamuse kohaselt (tl 64) olid ummistajateks nii Himaalaja seedri kui merimänni okkad. Mõlemad ei kasva Eestis vabas õhus. Merimänd kasvab looduslikult Vahemeremaades (kesk- ja lääneosas) ning Himaalaja seedrit kasvatatakse Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa parkides. Müüja vastutus ei ole lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral absoluutne. Müüja ei vastuta vastavalt

§ 218

lõikele 4 selliste müüdud asjal esinevate puuduste eest, millest ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Müüja vabaneb osaliselt vastutusest juhul, kui ostja ei teata lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisest õigeaegselt (

§ 220lõige 3).

Samuti ei vastuta müüja selliste, iseenesest juba müüdud asja üleandmise hetkel eksisteerinud (varjatud) puuduste eest, mis ilmnevad alles pärast kahe aasta möödumist asja ostjale üleandmisest (

§ 218lõige 2 esimene lause).

Kuna tarbijale müügilepingu puhul välistab

§ 237

üldjuhul igasuguse müüja seaduses sätestatud vastutust piirava kokkuleppe kehtivuse ja kohus ei ole tuvastanud eelpool nimetatud erandite esinemist müüja suhtes sätestatud vastutusstandardist, vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest

§ 218lõike 2 alusel.

5 6. Olles tuvastanud, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele ja et müüja selle eest ka vastutab, on täidetud üldised eeldused müüja vastu õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Ostja peamiseks õiguskaitsevahendiks müüjapoolse mittenõuetekohase täitmise puhul on lepingu täitmise nõue. Vastavalt

§-le 222 saab ostja lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse nõuda lepingutingimustele mittevastava asja parandamist või asendamist. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 47-49) nõudis hageja 16.11.

  1. a, et kostja parandaks või asendaks temale müüdud Audi A 6 mootori, mida müüja ei teinud, leides 26.11.
  2. a vastuses nõudele (tl 53-54), et müüja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud, mistõttu pole õigustatud ostja nõue asja parandamiseks või asendamiseks.

§ 222

lõike 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tulenevalt

§ 222

lõikest 4 kannab müüja asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Hageja tellis Saksamaalt uue mootori ja lasi auto korda teha OÜ Reval Auto Tallinna esinduses. Kohtule esitatud kulude kalkulatsioonist (tl 68) nähtuvalt kandis hageja seoses mootori purunemisega erinevaid kulusid kogusummas 90 894 krooni. Kohtuistungil vaidlustas kostja esitatud kalkulatsioonist vaid mootori remondiga seotud kuludest mootori vahetuse maksumuse, leides, et nimetatud summast kuulub mahaarvamisele 1 357 krooni, kuna nimetatud kulu ei ole seotud mootori remondiga. Hageja nõustus kostja sellekohase vastuväitega. Samas juhtis kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on kasutuskõlbmatu mootori müünud ning saanud selle eest 8 000 krooni.

§ 222

lõike 3 kohaselt kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul kohaldatakse

§-des 189-191 sätestatut. Kuivõrd hageja on kasutuskõlbmatu mootori, millele kostjal oleks õigus

§ 222

lõike 3 kohaselt, võõrandanud, tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat vähendada 8 000 krooni võrra

§ 189lõike 2 punkti 2 alusel.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 81 537 krooni (90 894 – 1 357 – 8 000). 7. TsMS § 402 lõike 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kuivõrd hageja tegi esmakordselt viite

§-le 113 (viivise nõue rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral) kohtuvaidlustes, jätab kohus hageja viivise nõude tähelepanuta. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 81 537 / 90 894 x 100 = 90 % ulatuses kostja ning 10 % ulatuses hageja kanda. Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.