Tsiviilasi nr 2-11-30493 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-30493 Tsiviilasi Margot Mäe ava

§ 179lg 9).

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud

1. Margot Mäe esitas 24.06.2011 Tartu Maakohtule avalduse kohtutäitur Reet Rosenthali taandamiseks täiteasjas nr 186/2009/980 põhjusel, et avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur erapooletu. Avaldusest (tl 1-4) ja selle lisast (tl 12) nähtuvalt rikub kohtutäitur kõiki täitemenetluse seadusi ja kui ta parasjagu seadust ei riku, siis valib seadusest võlgnikku kõige enam kahjustava variandi. Avalduse kohaselt näljutas kohtutäitur avaldajat, jätmata talle sentigi söögiraha, ning müüs avaldaja selja taga poole hinnaga korteri (Ida 4A-18 Tartu) ajal, mil avaldaja viibis statsionaarsel taastusravil ja oli kohtutäiturile teatanud, et soovib enampakkumisel isiklikult osaleda ning palunud enampakkumise seetõttu edasi lükata. Avaldaja arvates on kohtutäitur seaduse regulaarse mittetäitmisega tõendanud, et ta ei ole erapooletu. Kohtutäitur ei ärata avaldajas oma tegevusega täitetoimingute läbiviimisel usaldust. Margot Mäe palub, et kohus taandaks kohtutäitur Reet Rosenthali täiteasjas nr 186/2009/
3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 9 lg-st 5 tulenevalt küsis kohus kohtutäiturilt ja sissenõudjalt kirjalikku arvamust Margot Mäe poolt esitatud avalduse suhtes.
4. 05.09.2011 esitas sissenõudja oma kirjaliku seisukoha (tl 42-44), mille kohaselt ei ole Margot Mäe avaldus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastuse kohaselt on avaldus segane ja üldsõnaline ning avaldaja ei ole selles põhistanud, millistel täitemenetluse läbiviimise asjaoludel ta leiab, et kohtutäitur on erapoolik. Avaldaja ei ole tõendanud ühtegi oma etteheidet täiturile (sh ei ole lisanud avaldusele selles viidatud dokumente), vaid on esitanud üksnes väga küsitavas sõnakasutuses kontrollimatuid väiteid, toomata seejuures välja, kuidas need väidetavad rikkumised võiksid seada kahtluse alla täituri erapooletuse. Asjaolu, et võlgniku suhtes toimub sissenõudja avalduse alusel täitemenetlus, ei muuda kohtutäiturit erapoolikuks. Sissenõudja palub jätta avalduse rahuldamata ning kohtutäituri taandamata.
5. 07.09.2011 esitas kohtutäitur kirjaliku vastuse Margot Mäe avaldusele (tl 48-50), leides, et taandamisavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri arvates ei ole avaldaja taotluses põhistanud täituripoolseid menetlusnormide rikkumisi täitemenetluse läbiviimisel täiteasjas nr 186/2009/
6. Avaldajal on olnud võimalik vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust nimetatud täiteasjas ning täitur on avaldaja kaebustele vastates oma seisukohti täitetoimingute tegemisel või tegemisest keeldumisel põhistanud. Täitur lähtub täitemenetluse algatamisel sissenõudja sooviavaldusest, seistes tema huvide eest pärast seda, kui võlgnik ei ole oma kohustust vabatahtlikult täitnud. See aga ei muuda kohtutäiturit erapoolikuks.
7. Avaldaja esitas 08.10.2011 kohtule avalduse taandamisavalduse tagasivõtmiseks (tl 58). 10.10.2011 kohtuistung (tl 60) Avaldaja kohtuistungile ei ilmunud, olles asja arutamisest teadlik (tl 55). Puudutatud isikud ei andnud nõusolekut taandamisavalduse tagasivõtmiseks, pidades vajalikuks asja sisulist lahendamist. Avaldaja poolt on tegemist menetlusõiguse pahauskliku kasutamisega, kuna kohtule on esitatud täiesti põhjendamatu avaldus ja avaldaja ilmselt esitab täitemenetluse käigus sama avalduse uuesti kohtule. Puudutatud isikud paluvad taandamisavalduse jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu seisukoht 2

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõige kuus sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 477

lg 6 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 424

lg-st 1 tulenevalt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuivõrd eelmenetlus antud asjas lõppes puudutatud isikute seisukohtade esitamisega avalduse suhtes kohtule ja puudutatud isikud ei andnud nõusolekut taandamisavalduse tagasivõtmiseks ning vastavalt

§ 477

lg-le 3 ei takista kohtuistungile kutsutud avaldaja puudumine asja läbivaatamist ja lahendamist, siis vaatab kohus Margot Mäe avalduse läbi sisuliselt avaldaja osavõtuta.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega ning puudutatud isikute seisukohtadega, leiab, et Margot Mäe avaldus kohtutäituri taandamiseks tuleb jätta rahuldamata ja kohtutäitur Reet Rosenthal täiteasjas nr 186/2009/980 taandamata.
2. TMS § 9 lg 1 p 6 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib TMS § 9 lgtes 1 ja 11 nimetatud alustel esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse täitemenetluse osaline või tema esindaja. Taotluse võib esitada viivitamata pärast seda, kui on saadud teada taandamise aluseks olevast asjaolust. TMS § 9 lg 4 järgi kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule.
3. Margot Mäe on esitanud kohtule avalduse kohtutäitur Reet Rosenthali taandamiseks täiteasjas nr 186/2009/980 põhjusel, et kohtutäitur ei ole erapooletu. Põhjendatud on puudutatud isikute seisukoht, et avaldus kohtutäituri taandamiseks peab olema põhistatud ning et erapooletus saab ja võib tuleneda üksnes kohtutäituri kindlast toimingust. Antud juhul on avaldaja kahtluse alla seadnud kohtutäituri tegevuse üldiselt (ei täida seadust), täpsustamata, millises täitetoimingus kohtutäituri erapooletus seisneb. Samuti ei selgita avaldaja, milles seisneb erapoolikus tema suhtes. Avaldaja põhjendused piirduvad vaid tema paljasõnaliste väidetega, et kohtutäitur on viinud täitemenetluse läbi erapoolikult, kuid avaldaja ei ole toonud ära asjaolusid, millele vastavad väited põhinevad. Avalduse kohaselt näljutas kohtutäitur avaldajat, jätmata talle sentigi söögiraha. Samas ei nähtu täitemenetluse registrist, et kohtutäitur oleks vaidlusaluses täiteasjas pööranud kordagi sissenõude avaldaja kontole või arestinud töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku (tl 19-20). Seega ei ole avaldaja etteheide täiturile seotud täitemenetlusega nr 186/2009/980, milles taandustaotlus on esitatud. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja etteheited täiturile eeskätt seotud sissenõude pööramisega tema kinnisasjale. Avaldaja märgib, et viibis enampakkumise toimumise ajal statsionaarsel taastusravil ja palus enampakkumise seetõttu edasi lükata, kuna soovis sellel isiklikult osaleda. Kohus selgitab, et täitemenetluse kulg sõltub suuresti just sissenõudjast, sest temaga kooskõlastatakse sissenõude pööramine varale, muu hulgas esemete realiseerimise järjekord, kordusenampakkumise läbiviimine, vara allahindamine jm, sest võlgniku vara realiseerimine toimub üldjuhul täitedokumendi täitmise eesmärgil. Täitemenetluse osaliste osalus vara sundmüügil ei mõjuta reeglina märkimisväärselt enampakkumise tulemust. Kui avaldaja leidis, et kohtutäitur ei täitnud oma ametikohustusi täitetoimingu läbiviimisel nõuetekohaselt, oli avaldajal võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid, eeskätt esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS 3

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus, jättes avalduse rahuldamata ja kohtutäituri taandamata, jätab

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud avaldaja Margot Mäe kanda.

11. Avaldajale anti 01.07.2011 määrusega (tl 31-32) menetlusabi ja ta vabastati taandamisavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot tasumisest täies ulatuses. Avaldajalt tuleb

§ 179lg-te 1 ja 5 alusel riigilõiv 63,91 eurot välja mõista riigituludesse. Kohtunik 4