TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja riigilõivust vabastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-11-2496 Määruse kuupäev 31.10.2011 Kohtunik Mare Priks Ko

§ 122lg 5 ja § 471 lg 2).

Asjaolud 24.10.2011 saabus Tartu Halduskohtule K.K. pöördumine, milles taotleb kohtult kaitset, et kohus tagaks kaebaja kaitse julgeolekuosakonna suhtes julgeoleku kaalutlustel kuni vangistuse lõpuni. Kaebaja märgib, et käesoleval hetkel on kaebaja paigutatud süüdimõistetute osakonda, kus on vabam elukeskkond, kuid kahjuks valesse sektorisse. Kohtuinfosüsteemi andmetel on K.K. kaebus Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks – kohustada kaebuse esitajat tagasi paigutama S7 osakonda (süüdimõistetute eluhoone) haldusasjas 3-11-2307 tagastatud Tartu Halduskohtu 04.10.2011 kohtumäärusega ning kohtumäärus on jõustunud 18.10.

1. 1 Kohus on käsitlenud kaebaja poolt esitatud taotlust kui esialgse õiguskaitse taotlust ning esitas Tartu Vanglale asjakohase päringu 26.10.
2. Vastuseks kohtu järelepäringule teatas Tartu Vangla 28.10.2011 e-kirjas järgmist: Kuna K.K. avaldab, et hakkab alles vanglast vabanedes oma õigusi kaitsma, seega ei ole temal käimas kohtueelset vaidemenetlust ega ole ta esitanud kaebust kohtule, siis puudub temal õigus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamiseks ning halduskohus peaks jätma K. K. taotluse läbi vaatamata. Tartu Vangla märgib, et jääb arusaamatuks, mida K. K. tegelikult „julgeolekuosakonna eest kaitse“ all silmas peab, kuna varasemalt on K. K. väitnud, et teda on ähvardatud teiste kinnipeetavate poolt ning vahepealses eeluuritavate eluosakonda paigutamises nägi ta ainult enda, kui süüdimõistetu põhiõiguste ja vabaduste, eelkõige põhiõiguste - viibida süüdimõistetuna süüdimõistetute eluhoones, - ära võtmist aga mitte karistust julgeolekuosakonna tegevuse eest, mille eest oleks vaja teda kaitsta. Kohtu seisukoht
3. Riigilõivust vabastamine Riigilõivuseaduse § 57 lg 21 kohaselt tuleb haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 12,78 eurot.

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Kohtule esitatud K.K. isikukonto väljavõttest nähtuvalt on 11.10.2011 seisuga K. K. isikuarvel vaba raha 8,44 eurot. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et K.K. on kinnipeetav ning tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus K.K. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel haldusasjas nr 3-11-2496. 2. Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamine Kohus on seisukohal, et K.K. esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

§ 122

lg 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist. Tartu Vangla 28.10.2011 vastusest nähtuvalt ei ole K. K. esitanud Tartu Vanglale vaiet esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud küsimuses (see on „julgeolekuosakonna eest kaitse“ saamiseks) kohustamise nõudes. Vangla haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks näeb vangistusseadus (VangS) ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 2 Seega oleks kohustamiskaebus ülalnimetatud nõudes lubatav üksnes peale vaidemenetluse läbimist ning õiguskaitse taotluse saab esitada peale vaide esitamist. Kohus märgib veel, et õiguskaitse kohaldamine on otstarbekas juhul kui õiguskaitse kohaldamata jätmisel osutuks kohtuotsuse hilisem täitmine võimatuks. Kuna K. K. ei ole halduskohtule kaebust esitanud ning samuti ei ole esitatud vanglale kõnealuses küsimuses vaiet , puudub põhjus sellel motiivil kaebaja esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks. Eeltoodu tõttu jätab kohus K.K. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus on lähtunud asja lahendamisel

§ 122

Mare Priks Kohtunik 3