← Eesti

2-11-41846/4

Obsah (7)§ 407§ 444§ 173§ 1741§ 162§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-41

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis muuhulgas esitanud taotluse ( tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha

§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. 2

(4)VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega ( tl-d 10-21) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjapoolset kohustuste rikkumist ja hageja nõuet. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 3387,05 eurot, 1341,98 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressina, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kuludena, 1259,13 eurot sissenõutavaks muutunud viivisena ja 33,87 eurot lepingu sõlmimise tasuna kokku 6137,05 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja nõutav viivis 26,98% aastas tagastamata krediidisummalt aastas alates 07.09.2011.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles on palunud jätta kostja kanda järgmised hageja menetluskulud: hagi esitamisel hagiavalduselt tasutud riigilõivu 543,24 eurot ning 95,87 eurot õigusabiteenuse eest. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist 3

(4)tõendavad dokumendid (tl 22, 22 pöördel ja 23). Seetõttu määrab kohus

§ 1741

lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hagi esitamisel on tasutud 06.09.2011.a. 543,24 eurot riigilõivu. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu väljamõistmise osas.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja Balti V. Sissenõudmise Keskuse OÜ-st. Lepingulise esindaja tasu on hageja maksnud 02.09.2011.a. maksekorraldusega (tl 22 pöördel).

§ 175

lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määruse nr 118 alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 6200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind

§-st 133 lg 1 tulenevalt on 3387,05 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Tegemist ei ole ka põhjendamatult suure kuluga, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista kogu nõutav summa so 95,87 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 543,24 + 95,87 so 639,11 euro ulatuses.

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.