lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis muuhulgas esitanud taotluse ( tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
§-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega ( tl-d 10-21) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjapoolset kohustuste rikkumist ja hageja nõuet. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 3387,05 eurot, 1341,98 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressina, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kuludena, 1259,13 eurot sissenõutavaks muutunud viivisena ja 33,87 eurot lepingu sõlmimise tasuna kokku 6137,05 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja nõutav viivis 26,98% aastas tagastamata krediidisummalt aastas alates 07.09.2011.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles on palunud jätta kostja kanda järgmised hageja menetluskulud: hagi esitamisel hagiavalduselt tasutud riigilõivu 543,24 eurot ning 95,87 eurot õigusabiteenuse eest. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist 3
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hagi esitamisel on tasutud 06.09.2011.a. 543,24 eurot riigilõivu. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu väljamõistmise osas.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja Balti V. Sissenõudmise Keskuse OÜ-st. Lepingulise esindaja tasu on hageja maksnud 02.09.2011.a. maksekorraldusega (tl 22 pöördel).
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määruse nr 118 alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 6200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 3387,05 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Tegemist ei ole ka põhjendamatult suure kuluga, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista kogu nõutav summa so 95,87 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 543,24 + 95,87 so 639,11 euro ulatuses.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.