TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1210 Otsuse kuupäev 24.10.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.K. kaebus Tartu Vangla 25.03.2011 käskkirja nr. 1-4/880 peale haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 04.10.2011, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja A.K. ; Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja vangla jurist Tiiu Miller. Resolutsioon Jätta A.K. kaebus haldusasjas 3-11-1210 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 23.11.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Tartu Vangla on 25.03.2011 käskkirjaga nr 1-4/880 karistanud A.K.a (A.K.) distsiplinaarkorras noomitusega justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 641 p 17 ja Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 „Tartu Vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu kinnitamine“ p 1.18 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebuse esitaja rikkumine seisnes selles, et 26.02.2011 kella 13.10 ajal omas kambris keelatud esemeid – leivast isevalmistatud palvehelmed ja 26 mängutäringut, mis on kaebajalt ära võetud. Kaebuse esitaja esitas 06.04.2011 Tartu Vanglale vaide peaspetsialist-üksuse juhi 25.03.2011 käskkirja nr 1-4/880 tühistamiseks. Tartu Vangla jättis 26.04.2011 vaideotsusega E5186-1 vaide rahuldamata ja leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. Kaebaja seisukohad. Kaebuse esitaja on taotlenud Tartu Vangla 25.03.2011 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr. 1-4/880 tühistamist. Kaebaja on märkinud, et palvehelmed olid tema isiklike asjade loetelus kaardil kirjas, mistõttu on õigusvastane teda selle eest karistada ning temalt palvehelmed ära võtta. Kaebaja märgib, et fotod ei ole tehtud nendest palvehelmestest, mis tegelikult kuulusid kaebajale, kaebaja palvehelmed on kellegi teise palvehelmestega ära vahetatud. Samas on fotografeeritud ainult palvehelmeid, äravõetud mängutäringutest fotot ei ole tehtud. Kaebaja meelest on tegu fabritseeritud. Kohtuistungil märgib kaebaja, et tema ei vaidlusta täringute äravõtmist, kuna mängutäringud olid kaebajal kambris olemas ning kambrikaaslane tahtis neid ära visata, kuid kaebaja palus need temale anda. A.K. on vanglast vabanenud 04.08.
- Vastustaja seisukohad Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Vanemvalvuri H.Koorti ning valvur R.Linde ettekandest nähtub, et kaebuse esitaja omas tema kasutuses olevas kapis pinali sees isevalmistatud palvehelmeid, mis võeti aktiga nr A-817 ära. Vanemvalvur H.Kaljuste on andnud selgituse, et aktiga äravõetud keelatud esemed ladustatakse eraldi lukustatud ruumis, pakituna kilekotti koos eseme äravõtmise aktiga, mis välistab esemete omavahel segamini või kaotsi minemist. Seega on välistatud, et kaebuse esitajalt äravõetud palvehelmed on kellegi teise palvehelmestega segamini läinud. Tartu Vanglas ei ole lubatud kinnipeetavale toidust valmistatud esemed. Kaebus esitajalt äravõetud palvehelmed olid valmistatud toidust ning seega olid kaebuse esitajale ka keelatud. Läbiotsimist teostanud ametnikel on piisavalt vilumust ära tundmaks esemeid, mis on valmistatud toiduainetest. Vanglal ei ole alust kahelda vanglateenistujate ettekannetes ega nende tõelevastavuses. Vanglateenistujate 26.02.2011 ettekannetest nähtub, et kaebuse esitajat teavitati rikkumisest ehk isevalmistatud palvehelmeste ning täringute leidmisest kaebuse esitajale kuuluvast pinalist. Kaebuse esitajal puuduks vajadus kahelda selles, et fotod on tehtud just temalt ära võetud palvehelmestest, kui ta ei oleks ise tegelikkuses teadlik, et need on leivast valmistatud. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väited on paljasõnalised ning antud eesmärgiga vabaneda temale määratud distsiplinaarkaristusest. Kaebajalt äravõetud mängutäringute osas vaidlust ei ole. Isegi kui palvehelmeste osas vaidlust ei oleks, oleks kaebajat karistatud distsiplinaarkorras mängutäringute eest, mis on vanglas keelatud esemeks. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla 25.03.2011 käskkirjaga nr 1-4/880 karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras noomitusega Vangla sisekorraeeskiri § 641 p 17 ja Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 „Tartu Vanglas kinnipeetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu kinnitamine“ p 1.18 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebuse esitaja rikkumine seisnes selles, et 26.02.2011 kella 13.10 ajal läbiotsimise käigus tuvastati, et kaebaja omas kambris keelatud esemeid – leivast isevalmistatud palvehelmed ja 26 mängutäringut. Mängutäringute omamisega rikkus A. K. Vangla Sisekorraeeskiri § 641 p. 17 nõudeid, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud omada hasartmänguvahendeid, milleks olid mängutäringud. Leivast isevalmistatud palvehelmeste omamisega on kaebaja rikkunud Tartu vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr. 1-3/164 p. 1.8 nõudeid, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud omada toidust valmistatud esemeid. Palvehelmed on usuline sümboolika ja kinnipeetavatele isikutele lubatud tingimusel, et need on soetatud õigusaktidega lubatud viisil. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval isikul õigus hoida enda juures vanglasse saabumisel kaasavõetud ja vangla vahendusel soetatud esemeid. Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-3/164 „Tartu Vanglas kinnipeetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu kinnitamine“ p 1.18 kohaselt on kinni peetavatele isikutele keelatud omada toidust valmistatud esemeid. 26.02.2011 läbiotsimise käigus võeti kaebuse esitaja kambrist ära palvehelmed, mis olid valmistatud toiduainetest – leivast ja muust siduvast ainest. Kaebaja väidab küll kohtuistungil, et tema õiged palvehelmed on kusagil kaduma läinud, kuid tuvastatud on, et tegemist on isevalmistatud palvehelmestega, mis on valmistatud toiduainetest (leivast ), mis on riknev ja need on leitud kaebaja kambrist pinali seest. Asja materjalide juures on vanglaametnike ettekanded nr. 733A ja nr. 733 26.02.2011, millest nähtuvalt on kaebaja, kes paikneb kambris üksinda, omanud kambris isevalmistatud palvehelmeid ja 26 isevalmistatud täringut, mis on kaebajalt ära võetud. Vanemvalvur H.Koort on 11.04.2011 lisaselgitusena kinnitanud, et kambrist äravõetud palvehelmed olid just need, mis on kirjeldatud 26.02.2011 aktis nr A817 ning mida on ka fotografeeritud (tl.27). Seega on kaebuse esitajalt äravõetud palvehelmed isevalmistatud ning need ei ole temal kaasas olnud vanglasse saabudes ega soetatud vanglateenistuse vahendusel. Kohus nõustub siinkohal vangla seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi mõistlikku ega tõsiseltvõetavat põhjendust, miks peaksid vanglateenistujad ära võtma temalt palvehelmed, mis on kantud isiklike asjade ühtsesse nimekirja ning seejärel asendama need leivast isevalmistatud helmestega ja seetõttu vormistama kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt tuvastatud asjaolu, et kaebajalt on ära võetud isevalmistatud palvehelmed ning peab usaldusväärseks vangla poolt tuvastatut, et tegemist on toidust valmistatud palvehelmestega. Kui toiduainetest on valmistatud palvehelmed , on ilmne, et see roiskub ja selle säilitamine ei ole mõistlik. Vastustaja on märkinud ka, et kuna vanemvalvur H.Kaljuste on 25.04.2011 kinnitanud lisaselgituses, et äravõetud keelatud esemed hoitakse eraldi märgistatuna ning nende segamini ajamine või kaotsi minek on välistatud , ei ole seetõttu võimalik ka äravõetud palvehelmeste vahetusse sattumine mõne teise äravõetud esemega. Kuna vaidlus puudutab ainult palvehelmeid , jätab kohus kaebajalt äravõetud 26 isevalmistatud mängutäringu teema käsitlemata. Distsiplinaarkorras on kaebajat karistatud nii isevalmistatud toiduainest palvehelmeste kui ka mängutäringute omamise eest kambris. Eeltoodu alusel on kaevatav käskkiri õiguspärane, kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ning kaebaja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mis tingiksid haldusakti tühistamise. Karistuse määramisel on tehtud kaalutlusi, arvestatud on varasemat kaebaja käitumist, määratud karistus on eesmärgipärane ning karistuse määramisel on kohaldatud kergemaliigilist distsiplinaarkaristust, arvestatud on nii rikkumise raskusega kui ka kaebaja varasema käitumisega. Kokkuvõttes on kaevatav käskkiri õiguspärane ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks