Obsah (5)

§ 174§ 1741§ 444§ 162§ 175

Tsiviilasi nr 2-11-20856 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. juuni 2011, Tartu kohtumaja ka

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine

1. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
3. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist.

§ 162

lg-te 1-3 ja § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1118.45 eurot ja õigusabikulu 1447.77 eurot. Menetluskulude nimekirjale on lisatud Advokaadibüroo SORAINEN AS-i 21.06.2011 arve nr 1378/11EE, mille kohaselt on perioodil 23.03.201121.06.2011 osutatud hagejale õigusabi 13,20 töötunni ulatuses summas 1447.77 eurot, arve sisaldab ka äriregistri päringu kulusid summas 4.77 eurot. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ning hüvitise nõue ei sisalda käibemaksu. 2/3

§ 1741

lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1423.22 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1118.45 eurot, registripäringu kulu 4.77 eurot ja õigusabikulu 300 eurot).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arve nr 1378/11EE kohaselt on esindaja teinud järgmisi toiminguid: 23.03.2011 nõudekirja koostamine ja nõude projekti koostamine, 27.04.2011 hagiavalduse projekti koostamine, 03.05.2011 hagiavalduse täiendamine ja lisade komplekteerimine, 13.05.2011 kohtu kirjaga tutvumine ja edastamine kliendile, 18.05.2011 õigusabilepingu ettevalmistamine, 21.06.2011 menetluskulude taotluse koostamine. Kohus leiab, et õigusabikulu seoses nõudekirja ja nõude projekti koostamisega 23.03.2011 on kohtueelse menetluse kulu, mille hüvitamine menetluskuluna ei ole põhjendatud. Arvestades eeltoodut ning nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et asi lahendatakse tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 300 eurot. Nimetatud summa jääb oluliselt alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ sätestatud piirmäära (tsiviilasjalt hinnaga kuni 12 800 eurot maksimaalselt 4470 eurot). Piirmäär on nähtud ette kõikide kohtuastmete kohta kokku, käesolevas asjas toimus menetlus vaid maakohtus ja sisulist vaidlust ei olnud. Kohtunik 3/3