) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas.
lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hagiavalduse esitamisel 21.06.2011 tasus hageja eest riigilõivu Julianus Inkasso OÜ summas 127.82 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. 63.91 eurot, tuleb tagastada seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja esindaja palub riigilõivu tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001 Danske Bank A/S Eesti filiaal. Hageja esindaja on taotlenud
lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 87.88 eurot, mis sisaldab ka kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Toimiku materjalidest nähtub, et Krediidikassa AS esitas 16.11.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Üllar Pahovski vastu võlgnevuse hüvitamiseks. Kohus lõpetas 18.05.2011 määrusega maksekäsu kiirmenetluse
21.06.2011 esitas Krediidikassa AS Tartu Maakohtule hagiavalduse Üllar Pahovski vastu samas nõudes. Vastavalt
p 7 on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv antud juhul kohtuväline menetluskulu, mitte hagimenetluses hageja poolt tasutud riigilõiv. Seega ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust pool tagastamisele
lg 2 p 1 alusel ning kohus jätab selles osas hageja esindaja taotluse rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.