← Eesti

2-11-31096/3

Obsah (4)§ 179§ 407§ 468§ 162

Tsiviilasi nr 2-11-31096 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2011. a Tartu Tsiv

§ 179lg 5).

Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb Tartu Maakohtu kantseleisse esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes. Kui Urmas Kohler ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (

§ 179lg 6).

4. Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Urmas Kohleril tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile (

§ 179lg 4).

Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Eesti Haigekassa esitas Tartu Maakohtusse hagi Urmas Kohleri vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 15 255.14 eurot. Hageja nõude aluseks on ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1, mille kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimepanemise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Tartu Maakohtu 3.12.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-18441 on kostja süüdi mõistetud karistusseadustiku § 118 p 1, 2 järgi selles, et ta 29.06.2009 kasutas füüsilist vägivalda R.Ä. suhtes, tekitades talle tervisekahjustusi. Kostja poolt R.Ä. tekitatud kehaeavigastusi ravisid sihtasutus Elva Haigla TM ja sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 23.08.2011 kostjale allkirja vastu kätte antud. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 alusel.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 alusel ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest.

§ 179alusel mõistab kohus menetluskulud välja kostjalt Eesti Vabariigi kasuks.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 15 255.14 eurot tasuda riigilõivu 1 597.79 eurot. Kohus mõistab kostjalt riigituludesse

§ 179lg 1 alusel riigilõivu summas 1 597.79 eurot.

Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.