§-s 3. 21.12.2010 jõustus A. A. suhtes süüdimõistev kohtuotsus, millega tunnistati A. A. süüdi karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1 ja § 185 lg 2 p 1 , 2 alusel.
Tegemist on süüdimõistetu esmakordse paigutamisega kinnipidamisasutusse karistuse kandmiseks, mis toimubki
alusel ilma iseseisvat haldusakti andmata. 3. Kinnipeetavate paigutamisel erinevate vanglate vahel tuleb eristada kahte mõistet – paigutamine ja ümberpaigutamine.
Vastavalt
Kinnipeetava paigutamine on vangla toiming, mis toimub õigusakti ehk
alusel ning selle kohta eraldi haldusakti vangla välja ei anna. Justiitsministeeriumil puudub pädevus otsustada
§-st 5 tulenevalt esmakordset paigutamist.
näeb ette, kuidas toimub üldjuhul kinnipeetavate paigutamine peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ning milliste 2 tunnuste alusel kinnipeetavad ühte või teise vanglasse paigutatakse. Tegemist on süüdimõistetu paigutamisega vanglasse karistuse ärakandmiseks. Ümberpaigutamine
tähenduses on süüdimõistetu paigutamine ühest kinnisest vanglast teise, ühest avavanglast või kinnise vangla avaosakonnast teise, kinnisest vanglast avavanglasse või kinnise vangla avaosakonda või avavanglast või kinnise vangla avaosakonnast kinnisesse vanglasse vangistusseaduse § 19 lg-s 1, § 20 lg-s 1 ja § 21 lg-s 1 nimetatud eesmärkidel. Seega on ümberpaigutamisega tegemist juhul, kui
§-s 5 sätestatud alustel ei ole võimalik süüdimõistetul jätkata karistuse kandmist selles vanglas, kuhu teda
alusel on paigutatud. Seega otsustab ümberpaigutamise Justiitsministeerium olukorras, kus isik juba kannab karistust
alusel ettenähtud vanglas ning sealne karistuse kandmise jätkamine ei ole võimalik. Seega on Justiitsministeeriumi pädevuses otsustada
§-s 5 sätestatud üldjuhust kõrvalekaldumine ning selliseks ümberpaigutamise otsustamiseks on sätestatud menetluskord ning otsus vormistatakse haldusaktina. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Tartu Vangla 11.10.2011 selgitustaotluse vastuse (V1-14754-1) näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks vaidlustada vaidemenetluse korras ning sellest lähtudes ei saa kaebaja esitada ka halduskohtule tühistamise nõuet antud asjas. Kaebaja on soovinud, et kohus teeks kindlaks, kas Tartu Vangla on temaga toiminud õiguspäraselt, sellest lähtudes käsitleb halduskohus A. A. kaebust tuvastamiskaebusena. Tartu Vangla vastustest 27.10.2011 ja 03.11.2011 nähtuvalt viibis A.A. vahistatuna Tartu Vanglas. 21.12.2010 jõustus A. A. suhtes süüdimõistev kohtuotsus, millega tunnistati A. A. süüdi karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1 ja § 185 lg 2 p 1, 2 alusel (see on narkokuritegude sätete alusel).
punkti 3 kohaselt paigutatakse Viru Vanglasse kinnipeetav, kelle elukoht on Ida-Viru või Lääne-Viru maakonnas ja narkokuritegusid toime pannud ning noored, välja arvatud naissoost noored, kinnipeetavad. Tartu Vangla on õigesti selgitanud , et kinnipeetavate paigutamisel erinevate vanglate vahel tuleb eristada kahte mõistet – paigutamine ja ümberpaigutamine. Kinnipeetava paigutamine on vangla toiming, mis toimub
alusel ning selle kohta eraldi haldusakti vangla välja ei anna. Justiitsministeeriumil puudub pädevus otsustada
§-st 5 tulenevat esmakordset paigutamist.
lõike 1 kohaselt
§-des 3, 5 ja § 6 lõikes 3 sätestatud paigutamise otsustab vangla, kuhu kinnipeetav saabub või kus ta viibib. Kuna käesoleval juhul oli tegemist
p 3 kohase (tuleneva) kinnipeetava paigutamisega karistuse kandmiseks Viru Vanglasse, on leidnud tõendamist, et sellise paigutamise otsustamise pädevus oli vanglal, mitte Justiitsministeeriumil (nagu ekslikult väidab kaebaja). Tartu Vangla on oma 11.10.2011 vastuses nr V1-14754-1 kaebajale seda ka asjakohaselt selgitanud. 3 Kohus on seisukohal, et vangla ei ole rikkunud õigusnorme kaebaja paigutamisel Viru Vanglasse pärast A. A. suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, kaebus on ainetu ja perspektiivitu, kaebajal puudub põhjendatud huvi asja menetlemisel, samuti ei ole vangla oma käitumisega riivanud kaebaja põhiõigusi. HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-120-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab antud A.A. kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel selle esitajale. Kohus selgitab: seoses A.A. kaebuse tagastamisega HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel puudub kohtul vajadus võtta seisukohta kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. Mare Priks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.