2-10-12959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-129

§ 7

lg 4 kohaselt kuni vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud ajani. Vastavalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud teeninduslepingu nr TI punktile 6.2 on leping tähtajatu.

§ 8

lg 4 p 6 ei saa ühisveevärgi abil veega varustamise teenuse pakkumist katkestada muudel alustel, kui sellistel, mis on sätestatud XXX valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja §-s 12. Kostja I ja kostja II on väitnud ajalehele Äripäev, et katkestavad veevarustuse K, kuna XXX vald ei ole täitnud oma kohustusi ja et kostjad täidavad kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-08-55633 (tl 138-139). Samas ei ole kostja I ja kostja II osundanud mitte ühelegi

§ 8

lg 4 p 6 ettenähtud alusele ning hagejale teadaolevalt mitte ühtegi sellist alust ka ei eksisteeri, mille tõttu ei ole selline veevarustuse katkestamine seaduslik. Isegi juhul, kui kostjat I ei saa käsitleda vee-ettevõtjana, reguleerib tema õigusi ja kohustusi

§ 7

lg 4, VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatud ning tsiviilõiguse üldised põhimõtted. Kuna hagejaga sõlmitud teenusleping „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenustekasutamise kohta“ on tähtajatu, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 630, millise § lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda, ent lg 2 kohaselt võib käsundisaaja tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada muul viisil, kusjuures nimetatud keelu rikkumise korral tuleb käsundiandjale hüvitada kogu sellest tekkinud kahju. Käesoleval juhul puudub hagejal võimalus teenust saada muul viisil, mille tõttu ei ole lepingu ülesütlemine ja teenuse osutamise lõpetamine seadusega kooskõlas.

1. Kostja I ja kostja II on pidanud läbirääkimisi XXX vallaga veetrasside võõrandamiseks XXX vallale või XXX valla poolt määratud vee-ettevõtjale. Hagejale teadaolevalt on pooltel erimeelsused veetrasside maksumuse osas, mille tõttu võõrandamistehingut ei ole sõlmitud. Hageja leiab, et see asjaolu ei saa olla aluseks veevarustuse lõpetamiseks K kinnistutele sh. hageja kinnistule. Hageja arvates kasutavad kostja I ja kostja II sellist taktikat elanike õigusvastast veevarustuseta jätmist selleks, et avaldada survet XXX vallale veetrasside võõrandamistehingu sõlmimiseks kostjale I ja II soodsaima hinnaga.
2. Hageja nõuab VÕS § 630 lg 2 alusel, et kostjat I kohustataks võimaldama kostja I kui veeettevõtja valduses oleva veeseadmestiku kasutamist alternatiivse veeühenduse jaoks seni, kuni hagejale ei ole tagatud ühisveevärgist vee saamise võimalust muul viisil. Nimetatud veeseadmestiku hulka kuuluvast torustikust osa asub Kivinuka Kinnisvara OÜ-le kuuluval transpordimaal osa aga kostja I juhatuse liikmele kostjale II kuuluval transpordimaal, vaid pumpla ise kuulub kostja I omandisse. Omandiõiguse küsimused ei saa aga kostjal I takistada nimetatud torustike osas kõnealuse kohustuse täitmist või selle kohustuse täitmist XXX valla või tema poolt määratud veeettevõtja poolt. Arvestades asjaoluga, et kostja I on kõnealuseid torustikke kasutanud hagejale ning teistele piirkonna elanikele vee andmiseks ja viimasel ajal oli nende torude kasutamise õigus antud kolmandale isikule, siis järelikult peab kostjal I ja II olema nimetatud torustike kasutusõigus.
3. Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et hageja abikaasa AK omandas kinnistu asukohaga XXX, XXX küla, XXX vald, Harju maakond OÜ-lt AA 13.07.2005 sõlmitud asjaõiguslepingu 3 2-10-12959 alusel, mille punkti 2.1.5 kohaselt sisaldas kinnistu ostuhind muuhulas ka vee liitumistasu, mida kinnitab ka hageja ja kostja II vahel sõlmitud teenuseleping nr TI. Kolmanda isiku seisukohad
4. Kolmas isik ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud. Kostjate vastuväited
5. Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks peab olema leping ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni peab toimuma vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, millist lepingut kostjate ja hageja vahel ei ole sõlmitud. See, et hageja sai teatud ajavahemikul ühisveevärgist vett ei tähenda seda, et hagejat saab lugeda ühisveevärgiga liitujaks. Samuti puudub leping kostjate ja Andrus Kivisaare vahel ning leping kolmanda isikuga, milline laieneks hagejale.
7. Kinnistu asukohaga XXX, XXX küla, XXX vald, Harju maakond ostu-müügilepingust nähtub, et kinnistu müüs AKOÜ AA(tl 41-47), kellele omakorda müüs kinnistu kostja II (tl 108-116). Kostja II ja OÜ AA vaheline kinnistu ostu-müügilepingus olev hind ei sisaldanud ühisveevärgiga liitumist, seega puudub ühisveevärgi omaniku ja OÜ AA vahel ühisveevärgiga liitumise leping ning seega ei ole nimetatud kinnistu eest keegi veel liitumistasu tasunud ega liitumislepingut sõlminud. Samuti ei ole võimalik, et liitumisleping oleks sõlmitud hageja ja kellegi kolmanda isiku vahel, kuna kolmas isik peaks olema kantud kinnistusraamatusse, et omada õigust sõlmida liitumisleping.
8. Väär on hageja väide, et ta sai veevarustuse sulgemisest ajakirjanduse vahendusel. Hagejale on edastatud kolmanda isiku kiri nr 145, kus on hoiatatud veevarustuse lõpetamisest, kui hageja ei ole nõus tasuma liitumistasu. Kohtuotsuse põhjendus
9. Kohus, kuulanud ära kostja ja poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
10. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (

) § 2 lg 1 järgi on ühisveevärk ja kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav ja teenindab vähemalt 50 elanikku.

§ 7

lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist.

§ 8

lg 2 kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett.

§ 8

lg 3 kohaselt on ühisveevärgist vee võtmise aluseks leping, mis vastavalt

§ 8

lg 4 tuleb sõlmida kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Nimetatud eeskiri peab

§ 8lg 4 p 6 kohaselt sisaldama vee andmise katkestamise ning taastamise korda.

XXX Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 18 kinnitatud „ XXX valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja" § 12 sätestab vee andmise piiramise, katkestamise ja taastamise korra. Puudub vaidlus, et kostjate omandis ja valduses on ühisveevärk ja -kanalisatsioon

§ 2

lg 1 mõistes, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine. 4 2-10-12959

1. 13.07.2005 notariaalse kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel ostis hageja abikaasa AKOÜ-lt AA kinnistu asukohaga XXX, XXX küla, XXX vald, Harju maakond hinnaga 372 900 krooni, milline hind sisaldas tulenevalt lepingu punktist 2.1.5 vee liitumistasu (tl 41-47). Käesoleval ajal on nimetatud kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud hageja (tl 6). Seega on põhjendamata kostjate väited, et sõlmimata on liitumistasu, kuna liitumistasu sisaldus kinnistu ostuhinnas. Hageja ja kostja I sõlmisid tähtajatu teenuslepingu nr TI, mille kohaselt kostja I müüs hagejale ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuseid aadressil XXX, XXX küla, XXX vald, Harju maakond, varustades hagejat nõuetekohase majandus-joogiveega ja võttes temalt vastu olmeheiteveed ärajuhtimiseks (tl 28-31). Kohtule ei ole esitatud tõendeid lepingu lõpetamise kohta, seega on põhjendamatud kostjate väited, et kostjatel puudub leping hagejaga, mille alusel on kostjad kohustatud tagama hagejale vee- ja kanalisatsiooniteenused. Hageja ostes kinnistu, millise ostuhind sisaldas liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, ning sõlmides teenuselepingu, ei saanud eeldada, et hagejal on tasumata liitumistasu ning, et hagejat ei saa lugeda liitunuks ühisveevärgiga. Hageja arusaam tugines asjaolule, et teda varustati igapäevaselt majandus-joogiveega, mille eest ta ka tasus. Kohus leiab, et veega varustamine mitmeid aastaid kostja poolt annab üheselt kinnitust, et hagejat loeti liitunuks ühisveevärgiga. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ning tuleb kohustada kostjaid I ja II võimaldama kasutada nende valduses olevat ning kinnistutel numbriga XXX (katastritunnus XXX), numbriga XXX(katastritunnus XXX), numbriga XXX (katastritunnus XXX) ja numbriga XXX (katastritunnus XXX) asuvat veeseadmestiku XXX valla või tema poolt määratud vee-ettevõtja poolt hagejale kuuluva kinnistu numbriga XXX veega varustamiseks seni, kuni hageja ei ole tagatud ühisveevärgist vee saamise võimalust muul viisil. Kostja II kohtuistungil ei osanud öelda kas nimetatud kinnistud kuuluvad talle või mitte. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele on eelnimetatud kinnistutest üks kostja I ja ülejäänud kostja II omandis. Seega on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjaid võimaldama kasutada nende valduses asuvat veeseadmestikku. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, kuna varasemalt on hagejal kogemus, et kostja I, kelle seaduslikuks esindajaks on kostja II, tegevuse tulemusel katkestati hageja kinnistu veega varustamine. Veega varustamine on inimesele esmavajalik ning kostjatel puudus õigus, ilma ühegi sisulise põhjuseta keelata hageja veega varustamine. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, et kostja I on pärast teenuslepingu sõlmimist vastavalt äriregistri andmetele muutnud oma tegevusala. Kostja I on vaidlusaluse veeseadmestiku omanik ja nagu kohtuistungil selgus, on kostja I seadmed rentinud 10 aastaks kolmandale isikule. Kohus leiab, et lepingu sõlmimisel oleks kostja I pidanud teavitama ja edastama varasemalt sõlmitud teenuslepingud rendilevõtjale, kelle kohustuseks on jätkata teenuse osutamist. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus menetluskulud täielikult kostja I kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5