) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt
§-s 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on kehtestanud kuupalga alammääraks 278,02 eurot, seega elatis ühele lapsele ei või olla alla 139,01 euro.
lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama § lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on tuvastanud, et LM ema on HM ja isa PM(tlk 46). Puudub vaidlus selles, et hageja elab koos HM’iga. Kohus on tuvastanud lisaks, et kostja ei ole piisavalt hageja ülalpidamist toetanud ning perioodil märts 2009 – juuli 2010, vaid kolmel korral (tlk 47). Kostja oli töötuna arvel Eesti Töötukassas (tlk 62). Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale alaealine poeg AM(sünd. XXX a.), kelle ülalpidamiseks maksab kosta 100 eurot kuus kvartaalselt (tlk 172-174). Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 10.11.2010 otsusega nr XXX on kostjal tuvastatud 80% töövõimekaotus kuni XXX ning kostja sissetulekuks on töövõimetuspension 195,96 eurot kuus (tlk 176-178). Vastavalt Maksu- ja Tolliameti tõendile oli kostja maksustatav tulu 2010.a. kokku 54 781 3 krooni, tulumaksu ning töötuskindlustusmakse kinnipidamisel sai kostja reaalselt 45 837 krooni (tlk 175). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perioodi 12.08.2009-12.08.2010 eest 3 067,76 eurot, perioodi 12.08.2010-08.10.2010 ees 485,67 eurot ja alates 08.10.2010 igakuise elatise 255,65 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab ülalpidamiskohutust, kuid ei ole seda võimeline täitma hagis esitatud määras. Kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot kuus. Nii uue kui vana perekonnaseaduse kohaselt tuleb elatis välja mõista arvestades lapse vajadusi ja kulutusi ning vanemate varalist seisu. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole hageja kulutused tõendatud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud kulud toidule, riietele ja rendile (tlk 101-169). Samas on kohus seisukohal, et riideid tuleb osta vastavalt vajadusele ja võimalustele ning kulutada laste riietele kuus keskmiselt 1085,70 krooni ehk 69,39 eurot on ülepaisutatud summa majanduslikult raskel ajal; kulutused riietele ja jalanõudele peavad olema mõistlikud. Kohtu hinnangul võiksid need kulud olla orienteeruvalt 31,96 eurot (500 krooni). Samuti ei ole kohus veendunud, et 7-aastase tütarlapse toidule kulub kuus 2019 krooni ehk 129,04 eurot. Esitatud tšekkidelt ei nähtu, kellele toitu on ostetud ning tõendamata on koolitoidu suurus, kohus peab põhjendatuks toidukulud 95,87 eurot (1 500 krooni) kuus. Kohus peab mõistlikuks, et koolile ja koolivahenditele kulub kuus keskmiselt 286 krooni ehk 18,28 eurot, juuksurile 100 krooni ehk 6,39 eurot, hügieenile ja voodipesule 64,2 krooni ehk 4,10 eurot, ujulale 297,60 krooni ehk 19,02 eurot muudele kuludele 50 krooni ehk 3,20 eurot. Kohus on seisukohal, et üle paisutatud on kulud raamatutele, mänguasjadele, arendamisele, kinole ja teatrile 615 krooni ehk 39,31 eurot kuus, kohus peab põhjendatuks 19,17 eurot (300 krooni) kuus. Tõendamata on kulu pikapäevaklassi tasule 2 418 krooni ehk 154,54 eurot. Hageja ema väitel on hageja ema töötu ning sissetulekuks on koondamis- ja töötukindlustushüvitis, seega jääb arusaamatuks, miks hageja peaks käima pikapäevaklassis ja seda veel sellises, mis maksab veerandi ema sissetulekust. Kohus peab nimetatud tasu põhjendamatuks. Tõendatud on rendikulu 475 inglise naela, mis on ligikaudu 551 eurot ehk hageja osa 275,50 eurot (tlk 163-169). Seega on lapse kulud 473,49 eurot. Eeltoodust tulenevalt on küll tõendatud ja põhjendatud kulud hagejale, kuid tuleb arvesse võtta ka kostja varandusliku seisu, kostja teisi lapsi ning asjaolu, et kostja on töövõimetu. Kohtu hinnangul elatise määramisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja oleks reaalselt võimeline temale pandud kohustust täitma. Antud juhul ei ole kostja võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 255,65 eurot kuus alates 12.08.2009. Kostja on töövõimetu ning arvestades kostja tegevusala; on kostja töö projektipõhine ning sissetulekud ebamäärased, tuleb ka arvestada, et kostja teine laps ei jääks vähem kindlustatuks, samuti tuleb arvestada, et kostjale jääks ka enda ülalpidamiseks vahendeid. Seega arvestades kostja sissetulekuid on kohus seisukohal, et on põhjendatud hageja ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis alla miinimummäära summas 100 eurot ning alates tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist, seega alates 10.09.2009.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni.
4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb jooksva kuu elatis maksta hiljemalt kuu viiendal kuupäeval. Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda võrdsetes osades, kuna kostja on vastuses hagile märkinud, et tasub ja nõustub tasuma hagejatele elatist ning on soovinud suhelda ja teha koostööd hageja ema HMiga. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.