2-11-33586 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 11.novembril 2011 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-33586 Tsiviilasi Swedbank AS hagi T. J. vastu 3162

§ 179lg 5).

6. Menetluskulu 226, 54 euro tasumisega viivitamise korral tuleb AS-s Swedbank tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

7. Kostja ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lg 1- 3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

1. Kohtumääruse jõustumisel tagastada hagejale AS-le Swedbank arvelduskontole nr 227000000016 AS Swedbank pool tasutud riigilõivust summas 1 278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 23 senti ( selgitusega riigilõivu tagastamine hagis T. J. ts asi 2-11-33586).
2. Määrus saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks ja riigituludesse väljamõistetud menetlusabikulu osas teadmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

§ 178lg 3 kohaselt määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitada.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot. HAGEJA TAOTLUS

1. AS Swedbank esitas 19.juulil 2011 Tartu Maakohtusse hagi T. J. vastu 31 627,17 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 15.07.2011 poolte vahel 09.06.2004 sõlmitud laenulepingust 07.10.2004 laenulepingu Lisa 1 tulenev võlgnevus 31 627, 17 eurot. Hageja andis 20.01.2009 avalduse kohtutäitur Aive Kolsarile notariaalselt tõestatud lepingu alusel laenusaaja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur ei ole hagiavalduse esitamise seisuga hoolimata püüdlustest õnnestunud täitemenetlust läbi viia. Hageja on hagiavalduse kohaselt seisukohal, et kinnistut ei olegi võimalik lähiajal arvestava hinnaga müüa ning hüpoteegist ei jätku täies ulatuses hageja nõude rahuldamiseks, Hageja on esitanud kohtule
2. septembril 2011 avalduse

§-de 428 lg 1 p 3; 429 lg ; 432 alusel hagist loobumiseks (tl 92-93). Avalduse kohaselt toimus 05.septembril 2011 T. J. le kuuluva kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistu registriosa nr xxxxxxx, avalik suuline enampakkumine, mille käigus müüdi vara hinnaga 35 000 eurot. Seisuga 26.09.2011 on T. J. kogu võlgnevus tasutud. Seega loobub Swedbank AS hagis T. J. vastu tsiviilasjas nr 2-11-33586. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 2 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu summas 1278, 23 eurot tagastamist. KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 2.

§ 206

lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist.

§ 428lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 2

§-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 3. Kostja ei ole vaielnud hageja hagist loobumise avaldusele vastu. Kostja on seisukohal, et menetlus kuulub lõpetamisele vastavalt

§ 428lg 1 p 3 kuna haginõuded on täitemenetluse käigus täielikult rahuldatud.

4. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist, kui hagejal ei ole pretensioone kostja vastu, tuleb vastu võtta kuna see on kooskõlas

§-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetada.

5. Hageja on esitanud

§ 150

lg 2 p 2 alusel taotluse poole makstud riigilõivust summas 1278, 23 euro tagastamiseks hageja arveldusarvele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel T. J. vastu 15.juulil 2011 Rahandusministeeriumi kontole 221023778606, viitenumber 2900072699, riigilõivu 2 556, 46 eurot (tl 7).

§ 150

lg 2 p 2, lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, tuleb kohtumääruse jõustumisel hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutavast riigilõivust 1 278, 23 eurot. 6. Tulenevalt

§ 173

lg 1,4 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse, menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalisele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks kusjuures,

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Kostja leiab oma vastuses kohtule, et kostja suhtes on äärmiselt ebaõiglane, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv jääks kostja kanda. Antud juhul oli täitemenetlus võlgnevuse sissenõudmiseks alustatud juba 20.01.2009 kohtutäitur Aive Kolsari büroos ning kostja ei ole millegagi takistanud täitemenetlust, mistõttu puudus tegelikult vajadus esitada sama summa sissenõudmiseks hagi ja tasuda riigilõiv. 3

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahelise laenulepingu tagamiseks 09.11.2006 notariaalselt tõestatud leping, millega seati laenulepingu tagamiseks hüpoteek kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja esitas 20.jaanuaril 2009 avalduse kohtutäitur Aive Kolsarile notariaalselt tõestatud lepingu alusel laenusaaja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Käesolev tsiviilasi on kohtusse esitatud 19.juulil 2011 (tl 3). Seega on hageja esitanud kohtusse hagiavalduse peale täitemenetluse algatamist kostja suhtes. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja suhtes rahuldatud enne hagiavalduse esitamist algatatud täitemenetluses, mitte aga ei ole seotud kostja poolse rahuldamisega käesolevas hagimenetluses, mistõttu jätab kohus

§ 168lg 4 alusel käesolevas asjas menetluskulud hageja kanda.

Kostja on kohtule teatanud, et ei soovi menetluskulude väljamõistmist hagejalt. 7. Tartu Maakohtu 20.septembri 2011 määrusega on antud T. J. le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vandeadvokaat Peeter Järv andis nõusoleku T. J. esindamiseks nimetatud tsiviilasjas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1; § 23 lg 1 kohaselt riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitab advokaat riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule. Kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Vandeadvokaat Peeter Järv on esitanud kohtule RÕS § 22 lg 1, 4 sätestatud taotluse määratud korras T. J. le osutatud õigusabi eest tasu väljamõistmiseks koos käibemaksuga kokku 226, 54 eurot. Taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusabi järgmiselt: tsiviilasja materjalidega tutvumine, 2 pooltundi; vestlus esindatavaga 1 pooltund; tsiviilasja materjalide läbitöötamine 4 pooltundi; taotluse ja seisukoha vormistamine 3 pooltundi; kohtutäituri büroos asjaolude selgitamine 1 pooltund, kokku 11 pooltundi 175, 78 eurot, millele lisandub käibemaks 35,16 eurot. Sõidukulud (2X Põlva-Võru-Põlva 100 km) 13 eurot, millele lisandub käibemaks 2,60 eurot. Seega taotleb vandeadvokaat õigusabikuludena kokku 226,54 eurot. Kohus leiab, et taotluses näidatud ajakulu on asja keerukust ja mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi Kord) p-de 37, 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja menetluses osalemise eest 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Korra p 52, 54 kohaselt riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlusel määrab kohus kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud linnas või vallas, mis ei 4

§ 190

lg 5 kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna kostja menetluskulud jäeti vastavalt

§-dele 168 lg 4 hageja kanda, tuleb hagejalt välja mõista kostja T. J. menetluskuluna kostja esindaja riigi õigusabi tasu 226, 54 eurot riigituludesse. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt

§ 179

lg 6 võib Kohtute Raamatupidamisekeskus käesoleva lahendi riigituludesse väljamõistmise osas (määruse p 5) sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Heiki Kolk Kohtunik 5