Tsiviilasi nr 2-11-539 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2011.a., Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teatavaks teg

tjad: 1) Estella Jürman esindaja RÕA korras Heiki Kuningas, OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo, Riia 4 Tartu; Heiki.Kuningas@mail.ee 2) Jüri Jürman 3) Feliks Jürman Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 11, § 14; AÕS § 70, § 75; Ts

MS § 230, § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, kohus o t s u s t a s:

1. Rahuldada Katrin Tamburi hagi Estella Jürmani, Jüri Jürmani ja Feliks Jürmani vastu.
2. Kohustada Estella Jürmani, Jüri Jürmani ja Feliks Jürmani võõrandama neile kuuluv XXX Tartu linnas (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriosa nr XXX ) asuv korteriomand.
3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud solidaarselt Estella Jürmani, Jüri Jürmani ja Feliks Jürmani kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGIAVALDUS (tl 2-7)
4. Tartu linnas XXX asuva korteri nr 11 kaasomanikeks on Estella Jürman, Jüri Jürman ja Feliks Jürman. Nimetatud korteris elab Feliks Jürman, kes on asotsiaalsete eluviisidega ning ei kasuta korterit seal elamiseks. Korterisse on ladustatud prahti, mistõttu tuleb korterist ebameeldivat lõhna ning prügi rohkuse tõttu on tekkinud antisanitaarne olukord trepikojas. 20.11.2010 süttis korter ladustatud prügi tõttu põlema. Lisaks on

tjatel korteriomanikena võlgnevus korteriühistu ees summas 65 304.39 krooni ehk 4173.71 eurot. 2. Korteriomanikud kutsusid 25.01.2010 kokku korteriomanike üldkoosoleku, kus otsustati, lähtuvalt korteriomandiseaduse (

) §-st 14 nõuda korteri sundvõõrandamist. Estella Jürmanile ja Jüri Jürmanile toimetas otsuse kätte kohtutäitur 13.09.2010. Feliks Jürmanile jäeti otsus postkasti, kuivõrd teda ei olnud võimalik tema elustiili tõttu tabada.

tjatele anti 90 päeva aega korteriomandi sundvõõrandamiseks. Korterit ei ole seni võõrandatud ega koristatud ja seetõttu taotleb hageja kohtult, et kohus kohustaks

tjaid võõrandama neile kuuluva korteriomandi asukohaga XXX Tartu linnas. EELISTUNG 07.02.2011 (tl 39)

1. Estella Jürman selgitas, et ei saa Feliks Jürmaniga suhelda. Praht, mis korteris on, ongi Feliks Jürmani poolt sinna kogutud. Notari juurde ei ilmunud Feliks Jürman samuti, et korter ära müüa. Estella Jürman avaldas, et soovib korterit endale. Jüri Jürman avaldas, et korter on saadud päranduseks, kuid ta on nõus oma osa korterist Estella Jürmanile müüma 100 000 krooni eest. Feliks Jürman kohtuistungile ei ilmunud, kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kohtukutset temale kätte toimetada.
2. Kohus andis

tjatele aega võimaliku lahenduse leidmiseks ning määras, et kirjalik vastus hagile tuleb esitada hiljemalt 21.02.

2. 18.02.2011 esitas Estella Jürman kohtule avalduse, mille kohaselt soovib Estella Jürman saada XXX asuva korteri ainuomanikuks, et muuta see taas elamiskõlbulikuks (tl 44).

TJA SEISUKOHT (tl 46-48) 6. 23.02.2011 esitas Estella Jürmani esindaja Heiki Kuningas kohtule

tja vastuse. XXX asuv korteriomand kuulub mõtteliste osadena

tjatele igaühele 1/3 mõttelist osa. AÕS § 70 lg. 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on

tjate korter nende kaasomandis. Kaasomanikule kuuluvad õigused ja kohustused vastavalt tema osale kaasomandis. Kui igale

tjale kuulub 1/3 mõttelist osa, siis kuulub igale

tjale 1/3 varalistest õigustest ja kohustustest. 2 AÕS § 75 lg. 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

tja Estella Jürman on tema osale vastavad kohustused täitnud. Korteri hooldamine ja korrastamine on raskendatud ja takistatud Feliks Jürmani tegevuse tõttu. Vaidlust ei ole selles, et korterit valdab Feliks Jürman, kes on tekitanud selles antisanitaarse olukorra. Estella Jürman ja Jüri Jürman on mitmel korral leppinud kokku aja notari juures, et vormistada korteriomand Estella Jürmani nimele. Feliks Jürman ei ole notari juurde ilmunud, mille tõttu pole tehingu vormistamine teoks saanud. Ülaltoodust nähtub, et Estella Jürman on teinud võimaliku endast sõltuva, et oleks täidetud tema kui korteriomaniku kohustused. 7. Omandi sundvõõrandamine kujutab endast tõsist põhiseadusest tuleneva ja sellega tagatud õiguse riivet. Omandi sundvõõrandamine on lubatud vaid seaduse alusel ning selleks peavad olema kaalukad põhjused. Domineerivaks peab olema avalik huvi ning sundvõõrandamise korral peavad olema ammendatud muud abinõud. Olukorras, kus

tja on oma kohustusi täitnud ja teinud kõik endast sõltuva omandi kaitsmiseks ja säilitamiseks, ei ole sundvõõrandamine tema suhtes seaduslik ja proportsionaalne abinõu. Estella Jürman suhtes on tema omandi sundvõõrandamine ilmses vastuolus Põhiseaduse (PS) § 36 sätestatuga. 8.

§ 14

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Osundatud norm ei tähenda, et võõrandamise nõuet ei võiks kohaldada korteri kaasomaniku suhtes. Kaasomanik vastutab talle kuuluva osa ulatuses. Seega on sundvõõrandamise nõuet võimalik esitada ka korteri kaasomaniku suhtes. Jüri Jürman on nõus oma osa võõrandama. Feliks Jürmani tegevus ja samas ka tegevusetus võimaldavad tema suhtes kohaldada

§ 14nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt on Estella Jürman nõus esitatud hagiavaldusega osas, millega kohustatakse Jüri Jürmani ja Feliks Jürmani võõrandama nendele kuuluvaid mõttelisi osi. Arvestades asjaolu, et nõue Estella Jürman vastu ei ole põhjendatud on mõistlik, et kaasomanikud võõrandavad oma mõttelised osad Estella Jürmanile. Probleemi lahendamine oleks olnud võimalik varasemalt läbi korteri 11 kaasoamandi lõpetamise. Estella Jürman on püüdnud seda teha, kuid Feliks Jürman ei ole notari juurde ilmunud.

tjale polnud teada, et kaasomandi lõpetamine on võimalik ka läbi kohtuliku menetluse. Selles osas oleks korteriühistu saanud ja samas ka pidanud kaasomanikele vastasisulist nõu andma. Korteriühistu liikmel lasuvad kohustused, kuid samas on tal ka ühistu põhikirjast tulenevad õigused. Oluline on ka asjaolu, et Estella Jürmani ei teavitatud üldkoosoleku toimumisest. Korteriühistu ei ole varasemalt Estella Jürmani teavitanud vajadusest ja võimalustest korteri kaasomandiga seotud probleemide lahendamiseks. Kaasomandi lõpetamisega oleks probleemid korteriga nr 11 varem lõppenud.

tja ei pea vajalikuks paikvaatluse läbiviimist. HAGEJA VASTUS

TJA SEISUKOHTADELE (tl 51-54) 9. Käesoleval juhul on hageja seisukohal, et korteri nr 11 kaasomanikud on korduvalt rikkunud

§-st 11 tulenevaid sätteid ning lisaks eeltoodule ka

§ 14

lg 2 p-dest 13 sätteid, mistõttu on alust esitada hagi korteriomanike vastu kaasomandi võõrandamiseks. Korteriomanikud on juba otsustanud, et kaasomanikud peavad korteriomandi võõrandama ning andnud selleks korduvalt mõistliku tähtaja.

§ 14

lg 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kuivõrd

tjad pole korteriomandit võõrandanud on hagejad sunnitud esitama avalduse kohtusse korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. 3

1. Asjakohatud on Estella Jürmani esindaja väited selle kohta, et tehingu sundvõõrandamine on takerdunud suhetesse kaasomanike vahel. Hageja võimuses ei ole parandada sugulaste omavahelisi suhteid. Olukorras, kus omand on selgelt antisanitaarne ning ohtlik tervele majale puuduvad ka hagejal muud võimalused oma õiguste realiseerimiseks. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Tulenevalt AÕS § 71 kohaselt on kolmandate isikute suhtes kaasomanikul kõik omaniku õigused. Seega, on alusetud väited selle kohta, et hagi esitamine Estella Jürmani vastu on ebaõige, kuivõrd tema on täitnud omapoolsed kohustused.
2. Hageja tegi kõik endast oleneva, et kätte toimetada üldkoosoleku kutset Estella Jürmanile. Üldkoosolek toimus 25.01.
3. a. Esimese kirja kutsega üldkoosolekule lähetas hageja Estella Jürmanile 22.12.
4. Kiri saadeti XXX aadressile. Kiri tagastati ilma välja võtmata 15.01.
5. Hageja jälgis veebiaadressil post.ee näidatavat kirja liikumise infot. Seetõttu sai hagejale selgeks, et Estella Jürman ei kavatse lähetatud kutset vastu võtta. Seejärel pöördus hageja rahvastikuregistri poole, et välja selgitada Estella Jürmani rahvastikuregistrikohane aadress, kuivõrd kinnistusregistri kohaselt oli 9.12.2009 Estella perekonnanimeks Antonjuk. Rahvastikuregister teavitas 13.01.2010 AB-d Kasak & Missik, et Estella Jürmani aadressiks on Lääne 7-
6. Hageja lähetas 18.01.2010 teate üldkoosoleku toimumisest ka Lääne 7-7 aadressile. Kiri tuli tagasi, kuna keegi seda vastu ei võtnud. Kui otsus oli tehtud, siis saadi lõpuks otsus kätte toimetatud Estella Jürmanile kohtutäituri abiga. Vastavad tõendid on esitatud esialgse hagi manusena.
7. Estella Jürmani esindaja on väitnud, et korteriomandi sundvõõrandamine on äärmiselt ulatuslik põhiõiguste piirang. Hageja nõustub sellega täielikult. Sundvõõrandamise näol on tegemist omandi suhtes ühe suurima põhiõigusliku piiranguga. Ometigi palub hageja pöörata kohtul tähelepanu asjaolule, et tegemist on ühisusega, kus mitmed perekonnad elavad samas majas ning trepikojas. Korteri antisanitaarne olukord ning pidev oht tulekahju ja muude võimalike õnnetuste näol rikub samuti teiste korteriomanike õigust oma omandi kasutamiseks. Seega on hageja hinnangul käesoleva nõude esitamine proportsionaalne vahend oma omandi kaitseks. Hageja hinnangul on domineerivaks käesoleval juhul avalik huvi, kuivõrd samas trepikojas elavad veel 12 pere ning terves majas on neid veelgi enam. Ainuüksi tulekahju toimumine näitab seda, et korter ja selle sisu on ohtlik mitte ainult naabritele vaid tervele majale. Lisaks peab hageja vajalikuks lisada, et korteris on gaasiküte, mille korrasolekut ei ole saanud vastavad ametnikud kontrollida juba väga pikka aega. Gaasikütte olemasolu ning võimalikud avariiohud võivad olla ohtlikud ka maja vastas asuvale lasteaiale, mistõttu on hageja seisukohal, et tekitatud olukorras ei saa Estella Jürmani esindaja rääkida olematust avalikust huvist ning korteriomaniku omandi liigsest ja ebaproportsionaalsest põhiseaduslikust riivest, kui ohus on nii majaelanike tervis kui ka omand. EELISTUNG 10.03.2011 (tl 66)
8. Estella Jürmani esindaja selgitas, et Jüri Jürman ja Estella Jürman on saavutanud kokkuleppe ja on nõus Feliks Jürmani osa sundvõõrandamisega. Hageja esindaja selgitas, et hageja peamiseks eesmärgiks on olukorra parandamine, et ka teistel naabritel oleks võimalik majas elada ning lisas, et soovib kliendiga läbi rääkida kompromissi sõlmimise võimalusi. Estella Jürman ja Jüri Jürman avaldasid, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Feliks Jürman kohtuistungile ei ilmunud, kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kohtukutset kätte toimetada. Kutse on jäetud postkasti. Kohus luges kohtukutse Feliks Jürmanile kättetoimetatuks. HAGEJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD (tl 68-70) 4
9. Hageja suurimaks mureks on tagatiste puudumine kompromissi sõlmimise puhul. Tagatise näol peab hageja eelkõige silmas pangagarantiid või muud kinnitust, mille kohaselt on Estella Jürmanil olemas vahendid korteriosa võõrandamiseks oma vennalt ning võõrandamise puhul teise venna osa avalikul enampakkumisel. Heiki Kuninga e-kirja kohaselt nähakse tagatistena pangalaenu ja ka Estella Jürmani poja isiklikku käendust/abi. Hageja ei tea, kes on Estella Jürmani poeg ning kas tema on võimeline või soovib nimetatud probleemis ema aidata. Samuti on ebaselge, kas Estella Jürman saab vajaduselt pangast laenu korteri koristamiseks või kaasomandi võõrandamiseks vendadelt. Hageja on käesolevaga seisukohal, et

tjad on olnud teadlikud sundvõõrandamise ohust juba piisavalt pikka aega, et võtta ette meetmeid, millega sundvõõrandamise hagi alused kõrvaldada – tasuda kommunaalkulud ning koristada korter. Hageja esindaja on korduvalt pidanud läbirääkimisi

tjatega, milles on andnud täiendavaid tähtaegu korteri koristamiseks.

tjad ei ole reageerinud. Hageja on seisukohal, et isegi juhul, kui ainuomanikuks saab Estella Jürman, puuduvad piisavad tagatised, mis tagaksid korteri koristamise ning korrashoiu ka edaspidi. Eeltoodud kahtlust kinnitab ka asjaolu, et

tjad ei ole heauskselt asunud korterit koristama. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et

tjad kui kaasomanikud on kohustatud hoidma oma osa korras, mistõttu ei ole keelatud ega füüsiliselt takistatud neil koristada korterit ei enne menetlust, menetluse kestel ega ka käesoleval ajahetkel ega tasuda võlgnevust. Hageja on käesolevaga seisukohal, et kompromissi tegemine ei lahenda tekkinud probleeme ning

tjatel ei ole pakkuda piisavalt tagatisi kompromissi tagamiseks. Kompromissi sõlmimine võib tekitada olukorra, kus kompromiss täitedokumendina ei taga hageja nõuet ning korteri korrashoidu edaspidi. Lisaks peab hageja vajalikuks lisada, et sundvõõrandamise aluste kõrvaldamise puhul saavad

tjad oma omandit vajadusel kaitsta ka täitemenetluses. Hageja huviks on olnud kogu aeg korteri elamisväärseks muutmine, mis tagaks ohutu ning elamisväärse elu teistele korteriomanikele. Hageja Jüri Jürman on tõepoolest viimase istungi ja käesoleva menetlusdokumendi esitamise ajal käinud aeg ajalt korteri juures, kuid koristamist ei ole seal toimunud. 15. Kuivõrd

tjad ei ole välja pakkunud mitte mingisuguseid tagatisi, mis tagaksid laenu saamise või esitanud isegi palga tõendit või palga numbrit, millest nähtuks laenu saamise võimalikkus, et finantseerida korteri korrashoidu ning ostu enampakkumisel, ei pea hageja käesolevaga võimalikuks kompromissi sõlmimist. 16. Hageja peab vajalikuks lisada, et 2010. aasta sügisel, kui peeti läbirääkimisi

tjatega korteri korrastamise puhul, takerdus korteri koristamine

tjate sõnul prügikonteineri tellimise taha, mille maksumuseks on ca 120–150 eurot. Seega ei pea hageja võimalikuks, et kompromissi sõlmimine parandaks olukorda, kuivõrd käesoleva hetkeni ei ole

tjad esitanud tagatist selle kohta, et eksisteeriks teatud rahaline tagatis või vähemalt rahalise tagatise võimalikkus, mis garanteeriks korteri korrashoiu. 17.

§ 14

lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud nõuda korteriomanikult, kes on korduvalt rikkunud teiste korteriomanike suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, et ta oma korteriomandi võõrandab. Korteriomanikud ei pea korteri nr 11 korteriomanike ühisusse kuulumist enam võimalikuks. Korteriomanikud tegid üldkoosolekul otsuse, millega kohustasid

tjaid korterit võõrandama. Vaidlus puudub selles, et vaatamata korduvatele palvetele korter koristada või see sundvõõrandada pole

tjad seda teinud.

§ 14

lg 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi alusel. 18. Akendest nähtub, et rämpsu on korteris ikka palju ning korteriomanikud ei ole täitnud omapoolseid kohustusi, vaatamata sellele, et sundvõõrandamise aluste likvideerimisel oleks põhjendamatu ka hageja nõue korteri sundvõõrandamiseks. Kogu eeltooduga soovib 5 hageja selgitada, et vaatamata korduvatele hea tahte avaldustele hageja poolt ning kompromissläbirääkimistele ei ole

tjad suutnud korteris nr 11 valitsevat olukorda parandada.

tjad teavad, omades advokaadist esindajat, et sundvõõrandamise aluste likvideerimisel oleks alusetu ka hageja nõue. Ometigi pole ka kindel oht sundvõõrandamise ees neid pannud toimima moel, mis tagaks korteri korrashoiu ning antisanitaarse olukorra lõpetamist. 19. Tulenevalt asjaoludest, et täidetud on sundvõõrandamise alused, mis tulenevad

§dest 11 ja 14, on hageja seisukohal, et hageja hagi tuleb rahuldada.

tjad on võimetud olukorda parandama. Korteriühisuses elamine eeldab küll teatud kompromisse, kuid hageja arvates on liigselt omandit riivav olukord, kus üks korter on antisanitaarne ning tuleohtlik. Lisaks koormavad tasumata kommunaalmaksed teisi korteriomanikke. 20. Juhul, kui kohus leiab, et toimikus olevate materjalidega on tõendatud antisanitaarne olukord XXX korteris nr 11, ei pea hageja vajalikuks paikvaatluse taotluse juurde jäämist. Juhul, kui kohtul on kahtlusi korteri seisukorras, palub hageja läbi viia paikvaatlus XXX tänav XX, korteris XX ja trepikojas. KOHTU SEISUKOHT 21.

§ 14

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võõrandamisnõude esitada eelkõige siis, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata

§-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. 22.

§ 11

lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. 23. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et Tartus XXX tn XX asuva korteri nr 11 omanikeks on

tjad Estella Jürman, Jüri Jürman ja Feliks Jürman. Tulenevalt

§ 11

lg-st 1 lasub

tjatel kohustus hoida korteriomand korras, samuti on

tjad kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
2. Hageja on tõendanud, et

tjad ei ole kinni pidanud korteriomaniku

§-s 11 sätestatud kohustustest ja on seetõttu häirinud oluliselt teiste korteriomandite kasutamist (kommunaalmaksete võlgnevuste ajalugu korteri nr 11 kohta – tl 10-13; XXX korteriomanike üldkoosoleku otsus – tl 15-18; Lõuna-Eesti Päästekeskuse õiend tulekahju kohta – tl 21; fotomaterjal XXX -11 olukorra kohta – tl 84-86).

1. Estella Jürmani esindaja on avaldanud, et Estella Jürmanile polnud teada, et kaasomandi lõpetamine on võimalik ka läbi kohtuliku menetluse. Selles osas oleks korteriühistu saanud ja samas ka pidanud kaasomanikele vastasisulist nõu andma. Kohus märgib siinjuures, et teadmatus ei vabanda rikkumist ja seaduse mittetundmine ei vabasta Estella Jürmani vastutusest. Kui Estella Jürman soovis kaasomandit lõpetada, oleks tulnud selle 6 eesmärgi saavutamiseks ka aktiivselt tegutseda. Samuti märgib kohus, et Estella Jürman ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on proovinud vormistada korteriomandit enda nimele notari juures, kuid Feliks Jürman ei ole kokkulepitud ajal notari juurde ilmunud ning seetõttu on nimetatud toiming jäänud tegemata.
2. Lisaks on Estella Jürmani esindaja märkinud, et korteriühistu liikmel on lisaks kohustustele ka ühistu põhikirjast tulenevad õigused. Estella Jürmani ei teavitatud üldkoosoleku toimumisest. Korteriühistu ei ole varasemalt Estella Jürmani teavitanud vajadusest ja võimalustest korteri kaasomandiga seotud probleemide lahendamiseks. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et Estella Jürmanile ei olnud võimalik dokumente kätte toimetada, kuivõrd ta ei läinud saadetud dokumentidele postkontorisse järele või keeldus allkirja dokumentide kättetoimetamise kohta andmast (tl 19-20; 56-57; 59-60). Seetõttu ei ole asjakohased ka Estella Jürmani väited, mille kohaselt ei ole korteriühistu otsinud võimalusi kaasomandiga seotud probleemide lahendamiseks.
3. Viidatud PS § 36 ei ole kohtu hinnangul samuti asjakohane, kuivõrd käsitleb Eesti Vabariigist väljasaatmist või Eesti Vabariiki elama asumist ning Eesti kodaniku välisriigile väljaandmist. Käesoleval juhul on tekkinud vaidlus aga korteriomandi sundvõõrandamise võimalikkuse üle.
4. Jüri Jürman on avaldanud, et on nõus oma osa korterist Estella Jürmanile võõrandama. Rohkem sisulisi vastuväiteid hagile ei ole Jüri Jürman esitanud. Samuti ei ole hagile vastust esitanud Feliks Jürman.
5. Arvestades asjaolu, et

tjatel on olnud võimalusi nii kaasomandi lõpetamiseks kui ka tekkinud antisanitaarse ja teisi korteriomanikke häiriva olukorra lahendamiseks, kuid

tjad ei ole võimalusi kasutanud, peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada. Estella Jürmanile, Jüri Jürmanile ja Feliks Jürmanile kuuluv korteriomand asukohaga XXX Tartu linnas tuleb võõrandada. 31. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt

tjate kanda. Kohtunik 7